Kaur: esimene kokkuvõte suusatrennidest

Aasta 2009/10 suusahooaeg on alanud. Tehtud on 5 esimest pisikest trenni (a 10km). Sellised on treeningute koondandmed:

Distance: 54.00 km
Time: 04:16:49 h:m:s
Avg Speed: 12.6 km/h
Avg HR: 152 bpm

Tegelikkus on selline, et väike väsimus on tekkinud ja kuigi lumi on maas, on 2-3 päeva puhkust. St et suusad lähevad alla jälle uuel aastal - kas siis esimesel või teisel päeval.

Esimesed treeningud on näidanud, et vorm on suht sama kui eelmisel aastal. Sügis pole just treeningute mõttes püsivust ega tegusust üles näidanud. Talvel võiks/peaks nüüd targalt treenima hakkama. Ikka nii nagu raamatutes kirjas. Kris käis isegi tervisekontrollis ära, nüüd saab puhta metoodiliselt pihta hakata...

Kuna eelmisel aastal pole ma esimeste trennide kohta pulsiinfot kirja pannud, siis päris täpselt hooaja algust muidugi võrrelda ei saa. Esimene pulsiga trenn on (tsiteerin aastatagust sissekannet): "Pühapäev 11.01.09 - Valgehobusmägi, kokku ca 14km, aeg ca 1.05... 5km - 28min (pulss ca 140); 5km - 20min (bpm 165) ja 4km - 17 min (bpm 165).. "

Võrdluseks viimane treening Elvas - aeg 1.02, distants 12.61, keskmine pulss 149.. Elva rada on muidugi kergem kui Valgehobusemäe oma. Et tulemused on enamvähem võrdsed, siis oletangi, et vorm on enamvähem sama, või sutsu pehmem kui eelmisel aastal.

Et uuel aastal siis uue hooga. Ja tore eesmärk oleks TM aega veidi parandada ja veel mõnel maratonil osaleda.:)

Kristi: suusahooaeg avatud [14 km]

Ma olen tükk aega nüüd orbiidilt eemal olnud, aga suusahooajal püüan korralikumalt käituda, sest Tartu poolmaratoniks sai ju ära regatud juba.

Pingutasime Uriga siis suusahooaja enne ära avada, kui lõunamaale lebotama läheme. Lumi viimased päevad megamõnus olnud ja saime 2 tretti ära teha - minu poolt:
25.12 - Haanja radadel 7km;
27.12 - Pirita traditsiooniline rada 2 ringi ehk 7km.
Kokku siis tänaseks 14 km. Pulssi jälgisin ainult Pirital ja keskmine oli mulle kohaselt kõrge 187.

Sirvides üle eelmise hooaja kokkuvõtte, on minul selle hooaja eesmärkideks:
- vähemalt 200 km hooaja peale sõitu kokku saada;
- Tartu poolmaratoni aega parandada 3h suunas (et kui kunagi õnnestub 3h ligi saada, siis tasub alles tõsiselt mõelda pikale maratonile);
- kuna mina olin eelmisel aastal meie tiimis kõige algajam, aga samas ikkagi ainus, kes läbis hooajal 2 suusamaratoni (Tartu ja Haanja), siis propagreerin meie meeskonnas ka teistest maratonidest osavõttu ja sean meile eesmärgiks osaleda sel aastal taas vähemalt 2, võimaluse korral 3 suusamaratonil;
- kasutada ära Raiko kingitud Vomaxi tervisekontrolli kupong ja oma pulsitemaatikaga edaspidi teadlikumalt tegeleda.

Järgmised 2 nädalat nüüd siis suusapausi ja väike päikseenergia tankimine Tai, Kambodza ja Malaysiamaal. 12.01 oleme tagasi ja seejärel püüame trennigraafikuga kiirelt järje peale võtta.

Edukat suusahooaega meile kõigile!

Uri: Suusahooaeg avatud [17 km]

Eelmine nädal läks küll haiguse nahka, aga pühade ajal sai ennast nii palju kokku võtetud, et 2 suusatrenni ära teha. Kuna nüüd järgneb 2 nädalat puhkust Aasias, siis oli hädavajalik esimene märk maha saada.

Eks see suusaliigutus on veel võõras ja pulss kipub kohe üles ronima vaatamata aeglasele kiirusele. Loodetavasti on see alguse asi.

25.12 Haanja, 7.6 km vabastiilis. Kestvus 47 min, keskm kiirus 9.7 kmh, pulss 157.
27.12 Pirita, 9.6 km klassikat. Kestvus 59 min, keskm kiirus 9.7 kmh, pulss 159.

Kui võrdlen eelmise aasta trennidega, siis tuleb tõdeda pulss on üsna sama, mis eelmise hooaja trennideski. Samas kiirus on ikka märksa madalam. Isegi maratoni keskmine oli mul 11.6kmh ja kiiremad trennid sai tehtud 14 kmh ning kiireminigi. Loodetavasti on areng veel ees.

Lauri: ujudes 100*50m

Olen kohusetundlikult jätkanud oma jõusaali ja ujumiskavaga kaks korda nädalas. Sel esmaspäeval oli jälle plaan minna, kuid kohale jõudes avastasin, et lühikesi pükse pole hommikuse kiire pakkimisega kaasa näinud võtta. Kui mu mõned harjutused on niigi teistsugused kui tavaline tuim raua pumpamine, siis ujumispükstes neid teha paistaks eriti kummaline, seega otsustasin ainult basseini õhtu teha.

Paar nädalat tagasi sai välja käidud veksel, et tahan see aasta teostada plaani, mida olen juba paar aastat ajusoppides mõlgutanud. Nimelt kaks aastat tagasi kuulsin ujulas üht taati kelkimas, et ta ujus just viis kilomeetrit krooli. Sealt jäi mõte, et ega ma kehvem vend ei saa olla ja minagi pean sellega hakkama saama! Kuigi tundsin kerget hirmu nii pika distantsi pärast, oli mul vaja leida jõusaalile asendustegevus ja ma otsustasin proovi teha. Taustainfona pean ära märkima, et seni on mu pikim läbitud distants kolm kilomeetrit ja seda vaheldumisi rinnuli, selili ning kroolis.
Tegin plaani, et ujun kilomeetri kaupa, peale igat etappi, teen kerge hingetõmbe ning prillikohendus pausi. Kuna Kalevi ujula on 50 m pikk, siis kilomeetri läbimine tähendab 20 basseinipikkust. See on ka asi, mille pärast ma muretsesin, et nii pika aja peale võib lugemine sassi minna ja kellele seda jama veel vaja oleks poole distantsi peal. Selle vältimiseks korrutasin ujutava otsa järjekorra numbrit ujudes – 24...24...24...24...24...24.

Enne põhidistantsi tegin ka 300 m sooja nii rinnuli kui ka selili, et lihased korralikult soojaks saada. Stardi andsin kell 17:45. Võtsin alustuseks rahuliku tempo, kuna eelmistel kordadel olin tundud mingit valu õlas, siis ei tahtnud ka nüüd mindagi riskida. Esimesed otsad tulid aeglaselt, mõte et ees on veel 100 otsa, ahas pea segamini. Mäletan, et 15. otsa ujudes oli kõige hullem, silme ees oli vaid basseini põhi ja kõikjal mulises väljahingatud õhku. Järgmise otsaga, hakkas asi paremaks minema ning peale umbes 23 minutit sai esimene kilomeeter läbi ning tegin plaanitud pausi. Mõõtsin käega pulssi -120 , tundu piisav tase, millega suudan selle distantsi läbida.

Järgmine kilomeeter möödus kiiremini kui esimene, kuna kujutlesin juba ette, et varsti tuleb 50. ots ja siis on pool tehtud. Siiski enne teise kilomeetri lõppu andsid tunda füsioloogilised vajadused. Sain aru, et vee all väljahingamisel pean ma rohkem suu kinni hoidma, vastasel korral joon ma liiga palju vett. Nii pidingi ma oma teisel pausil ka tegema põike wc-sse. Kokkuvõtvalt läbisin selle kilomeetri natuke kiiremini ehk 20 minutiga.

Lisa koormusest lahtisaanud asusin järgmisele kilomeetrile, see läks nii kiirelt ja sujuvalt, et suurt ei oskagi meenutada. Oma minutilisel pausil mõõtsin jälle pulssi, see oli kuskil 120-130 vahel.

Neljandat kilomeetrit läbides, täpsemalt 63 otsal, ilmus kõrvalrajale mingi tüdruk, kes mu tähelepanu tõmbas. Ega ma suurt muud ei näinud peale trikoo, aga see trikoo ujus liiga kiiresti. Kuigi pidin ju läbima oma vahemaa ja mitte teistega võistlema, tekkis vist igavusest kerge hasart ja ma lisasin kiirust, et see trikoo minust maha jääks. Poole basseini pärast see ka kadus, selle jamaga läks mul korraks aga lugemine sassi. Peale kiiret tagasi arvestust sain aga tagasi reele.

Jäänud oli vaid üks kilomeeter. Kõik eelnevad olid tulnud suhteliselt hõlpsalt, seega järgmised 20 otsa ujusin ma juba mõeldes finišile. Aga siis see juhtus, 81. otsal sattus mulle ette mees, eks ujus rinnuli, jõudsin talle järele basseini otsas. Tagasi pööret tehes püüdsin tast mööduda ja lükkasin end seinast suhteliselt tugevalt ja järsku eemale, see aga oli viga. Kuna lihased olid selleks ajaks juba väsinud, siis selline järsk liigutus tekitas krambi. Kurat! Raske on ujuda kui üks jalg koguaeg krapi tõmbab, siis ei tee ka teine jalg midagi. Nii ma siis ujusin järgmised kaks otsa vaid kätega, lastes jalgadel puhata taga lohisedes. Õnneks sain krampidest üle ja viimased sajad meetrid möödusid liueldes.

Kokkuvõtteks ei olnudki see distants nii hull kui olin eeldanud, eks tegin ka rahuliku tempoga ja pulss jäi madalale tasemele. Ajaliselt kulus kokku natuke alla kahe tunni. Edaspidi võiks veel seda distantsi vahelduseks läbi teha või isegi natuke juurde ujuda.

Indrek: Raporteerin Sprottti ridades!

Ehk siis suusamaratoni täispikale distantsile registreeritud.

Kaur: neliküritus - here I come!

... tulen küll, aga ei tea kuidas. Loodetavasti tuleb ikka lumi maha ja saab trenni ka teha, muidu tuleb ju Lapimaale treenima sõita!

Lauri: maraton

Talvine hooaeg on ametlikult avatud - registreerisin end Tartu maratoni pikale distantsile, 63km.

Lauri: kuu kokkuvõte

Nüüdseks olen teinud kuu aega juba oma uut jõusaali-ujula kava. Kuna selle lühikese ajaga veel ilmselgeid märke arengust pole, siis ei saa kiidelda, et jõusaali raskused oleks kasvanud kahekordseks või et basseinis läbitud distants oleks kolmekordistunud. Siiski on ujumine sujuvam kui alguses ja tehnika lihvimine on ka energia kulu vähendanud. Eile ühel krooli otsal tundus küll, et nii lenneldes võiks lausa kilomeetreid läbida. Siiski peale teist 50meetrist otsa oli kiire tempo tõttu rihm maas ja lennukus kadunud. Sellele vaatamata tuli pähe jälle mõte proovida ära oma pikamaa võimekus ja vaadata kaua palju ma tunniga krooli ujun, seda ehk siis juba nädala-paari pärast. Lugesin just kokku ja selle kuuga olen läbinud kokku umbes 13 km ujudes, võrreldamatu distants suusatamise või jooksuga, aga keskkond on ka oluliselt tihedam.

Nii nagu eelpool mainis, pean tõdema, et jõusaalis pole koormused kahekordistunud, kuid mõned kilod olen siiski oma esialgsetele raskustele lisanud ja keha on juba harjunud koormusega. Mõtlesin, et teen seda sama kava veel kuu jagu ja siis vahetan rutiini, et lihased saaks ka vaheldust ja areneks mitmekülgselt. Tegelikult teen juba praegu lisaks oma väljakujunenud kuule harjutusele 1-2 harjutust lisaks. Eile näiteks proovisin uut kõhulihaste harjutust, mis treenib lisaks veel mitut lihast. Välja paistab see suhteliselt lihtne, aga tegelikult on päris koormav tervele kerele.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kava on päris heaks kujunenud - 2,5 tundi saalis ja vees möödub piisavalt mitmekülgselt ning kiiresti, et mitte igavaks passimiseks muutuda

Uri: Nädalad 47, 48

Minul jätkub ühe-trenni kava

Nädal 47:
20 min soojendust sõudmise näol + 40 min jõutrenni

Nädal 48: Kepikõnd Pirital
Aeg 1:38
Distants 12.5 km
Kiirus 7.6 kmh e. 7:51 min/km
Pulss: keskmine 135, max 159

Üldiselt mulle tundub, et kepikõnnis kipun ma sprottti kiireimaks kujunema.

Aga Tartu Maratonile sai ära registreeritud, nüüd tuleb hakata lund ootama.

Kaur: 39. Tartu maraton!

39. Tartu Maratoni esimese registreerimisvooru ja SEB Tartu Neliküritus 2010 soodusregistreerimise lõpuni on jäänud vaid 15 päeva!

Soodsam registreerimine Klubi Tartu Maraton 2010 aasta üritustele lõpeb 11. detsembrit 2009 (k.a). Osavõtumaksudega saab lähemalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehel.

Sama kuupäevani kehtib soodsaim hind EMT Estoloppet kogupaketiga registreerimisel ning EMT Topeltpluss sooduspakett. Vaata lähemal EMT Estoloppeti kodulehelt!

Eelmine, 38.Tartu Maraton, ületas viimase 22 aasta osavõturekordi. Kokku lõpetas põhisõidud 4819 suusatajat. SEB Tartu Neliküritus 2009 hooajal startis kõikidel aladel kokku üle 23 000 osaleja!

39. Tartu Maraton on Worldloppeti maratonidel põhineva FIS Marathon Cupi osavõistlus, kus tippsuusatajad saavad esmakordselt teenida ka Rahvusvahelise Suusaliidu FIS reitingupunkte.

Kas teised peale kristiina ka registreeruvad.. ja kas äkki kohe neliküritusele?

..

trenni tegin eile 35 minutit ja ujusin mingi 1300 konna. Samal ajal olid Kalevis eesti sisekad lühiraja ujumises, seega pool basseini oli täis võistlejaid ja teine pool oli ilma radadeta bass.

Kristiina: volle, uus kell ja keping

Enne kõike teatan, et neil minutitel registreerisin ennast suusamaratonile ära. Nii, et kui lund siia kanti maha ei lange, pean põhjapoole välja rändama, et vormi saavutada.

Aga ettevalmistusest rääkides... olen tublisti oma suuski paitanud. Lisaks käisime Zilmeri suusakoolitusel, mille järgi olen teinud paraku täpselt ainult 2 trenni. Aga üldiselt tundub, et kepikõnd on paraku minu trenn. See on ainuke variant, et ennast liigutada nii, et pulss oleks alla 160ne. Need kaks trenni, mis teinud olen on mõlemal keskmine pulss 145. kanti olnud. Kunagi panen kindlasti ka digipildi trajektoorist siia üles.

Pulsikell. Alati ma olen selliseid seadeldisi, kus kahe nupu abil saab põhimõtteliselt terve elu sinna sisse kanda, närvivapustuseni vihanud. Ei ole see väike imeilus rohekat karva imevigur ka erand. Kuigi üldiselt olen sellega siiski enamvähem hakkama saanud. Esimene kord läks suisa libedalt. Teine kord suutis mu varrukas ja kellarõngas koostöös tekitada mulle virtuaalse kaaslase ja meeletu digiviha. Muide digiviha pulsikella vastu on pulsikella endaga ülilihtne mõõta. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et pulss tõuseb mul vähemalt 20. löögi võrra, kui kellast mingid kummalised piuksud tulevad. See on ülemõõdetud ja järgi proovitud tunnistajate kohalolekul.

Võrkapall. Selle mänguga on minu hinges kahtlased lood. Ühest küljest on see maru tore ajaveetmine aga ei ole olnud veel enne sellist hooaega, kus ma sellise vastikustundega trenniminekule olen mõelnud. (Kuigi eile oli isegi suht normaalne:)). Seda kõike isegi vaatamata sellele, et neljapäeviti on meil ka ülinägus treener, Krisjan Sikaste. Tema on tore ja trenn on ikka poole tõhusam ka. Aga paraku maailmameitriks ma enam vist paraku ei saa...

Paraku on arhitektuuri tegemine oluliseks treeninguid pärssivaks faktoriks saanud. Tuleb maha jätta!

Lauri:

Olen püüdnud oma treeninuid ikka regulaarselt teha, eile tegin jälle tunni jõusaali ja 1,7 km ujumist. Eelmise neljapäeva trenn lükkus küll laupäeva peale, aga see eest oli tühjas jõusaalis oluliselt mõnusam higistada, kui järjekorras seista ja trenažöri vabanemist oodata.

Jõusaalis olen oma tavalisele kavale 1-2 harjutust veel otsa teinud, et mõnda konkreetsemat lihast treenida, mis eelneva treeninguga piisavalt koormust ei saanud või mida eraldi lisaks treenida tahaks.

Nii nagu eelnevalt kavas oli, siis vaatasin nüüd internetist üle rinnuli ja selili ujumise tehnikad. Üldiselt on kõik nii nagu peab, vaid mõnda liigutust pean natuke kohendama. Kuid isegi väikese asja muutmisel tekkis tunne, et just kui alustaks ujumist otsast peale, pinnal püsimine ja edasi liikumine muutusraskeks nagu oleks kivi seljas. Peamiselt räägin ma siin rinnuli ujumisel jalgade tööst nii eraldi kui ka käte tööga sünkroniseerimisel. See on asi, mille kalla pean ma tõsisemalt vaeva nägema. Edasi liigun ma küll ja hetkel piisava kiirusega, aga et paremaks saada pean jõude käte ja jalgade vahel rohkem ära jaotama.

Kaur: neljapäev Kalevis

Selle nädala esimene treening, mis üle pika-pika aja oli ujumine. Kalevi pikas basseinis on väga mõnus rahulikult kulgeda. Nii kuluski ca 42min 1500m läbimisele rinnuli stiilis. Paremale käele korralikku koormust rakendada ei saa, aga lühikese tõmbega saab ujuda ning jalad ju ikka töötavad nii nagu muidugi. Koormuse mõttes väga lahe treening - mõned korrad kui puhkasin oli koormuse lõpus pulsi loend ca 145.

Kurgu arst ütles, et mandlid on koledad ja soovitas need ära lõigata. Opile pääseb alles aga võibolla Maikuus. Head järjekorrad !?

Lauri: ujumine ja keping

Olen jätkanud oma jõusaali ja ujumise kava. Kui Uri eelnevalt mainis, et tal jäi jälle nädal ühe treeninguga, siis ma saan õnneks vastupidi väita, et mul jäi vaid üks saali trenn tegemata. Selle asemel käisin nädalavahetusel metsas.

Kuigi ujumine hakkab juba peale 4. korra peale ilusti meelde tulema, tõstatuvad mul mõned juba varasemast üleval olnud tehnika probleemid. Kui krooli sujub mul hästi, siis rinnuli ja selili vajaks lihvimist. Näiteks rinnuli peaks jala löök olema nii tugev, et ujuja liugleks kiirelt järgmise käte tõmbeni välja, kuid ma ei ole kindel, kas olen sellist löök saavutanud ning peamine töö tundub käivata ülakehaga. Selili aga tekib mul käe tõmbe juures küsimus, et kas see peab olema välja sirutatud terve tõmbe aja täispikkuses või muutub asend. Mul pigem kõverdub käsi mingi hetk ja siis kaob korralik tõmme ära. Peaks mõnda raamatut ja youtube’i videot järgmiseks korraks vaatama ja oma tehnika lihvimisega tegelema.

Numbritest rääkides, siis jõusaalis teen väikeste variatsioonidega läbi oma kuute harjutust, mis ajaliselt teeb ca ühe tunni. Basseinis jällegi olen viimasel kahel korral varem kirjeldatud kava järgi läbinud ühes trennis kokku 1,5 km.

Pühapäeval käisin siis Harku metsas ilusat ilma keppidega nautimas. Esialgu oli mõte kutsuda Kaur ka kaasa, aga too oli juba naistega Piritale põrutanud. Seega läksingi üksi ja tegin oma esimese lume trenni. Mina olin küll botastega, aga kuna netis oli lumisele metsaalusele reklaami tehtud, siis leidus oma tosinkond inimest, kes oma suusad keldrist päikse kätte olid toonud ja linna ainukese lumeraja võimalusi nautisid. Raja kvaliteet polnud küll kriitikat väärt- jäine ja vahel ka mullane, aga esimene lumetrenn jääb niigi eriline. Seegategin Trummist kuni läbi Harku ringi oma 12 km-se trenni, keskmise tempoga.

Distants 11,92 km
Aeg 1:57
Keskmine kiirus 6,1 km/h
Tempo 9:49 min/km
Keskmine pulss 126, max 150

Uri: Nädal 46

Eelmisel nädalal jälle ainult üks trenn - keping Kauriga Pirital.
Minu pulss oli veidi madlam kui Kauril - keskmine 134, max 154.
Minu kell näitas läbitud distantsiks 100 m vähem kui Kauril.
Kokku siis 10.5km, aeg 1:31, tempo 8:38/km ehk 6.9km/h.

Kaur: pühapäev Pirital

Ilm ja enestunne olid väga head. Käisin koos Krissu ja Marisega kõndimas pigem rõõmuks kui treeninguks. Statistika selline:

Time:01:02:14
Avg Pace:09:38 min/km

Avg HR:127 bpm
Max HR:163 bpm

Sisuliselt oli koormus ZONE 1. Esimesel kilomeetril olid mõned pausid, niiet siis oli keskmine tempo ligi 11min/km ja AVG HR 105. Lõpus oli 6 minutit pausi, kui vaatasime mingit arhitektuuri, aga kell tiksus ikka edasi. Mis tegi tempoks 15min/km ja AVG HR 118. Kõikide

Split/ Distance /Time/Avg Speed/Avg HR / Max HR

1 00:10:57 / 1.00 /10:57/ 105 / 141
2 00:08:16 / 1.00 / 08:16 / 135 / 163
3 00:09:30 /1.00 / 09:30 / 137 / 163
4 00:08:48 / 1.00 / 8:48 / 129 / 147
5 00:08:10 / 1.00 / 08:11 / 141 / 149
6 00:09:33 / 1.00 / 09:33 / 130 / 149
7 00:06:57 / 0.46 / 15:03 / 118 / 147

Tahaks, et garmini software oleks vähe etemini tuunitav..

Veidike Google booksist infot heart-rate zone-ide kohta (raamat "Climbing: Training for Peak Performance"). Leheküljed 80-90. Konkreetne tsoonide tabel on sealt küll puudu, aga selle saab mujaltki kätte.

Link

Kaur: keping Pirital

Käisime Raikoga kepingul. Pirital:

aeg 1:31:00

distants 10.64km

keskmine kiirus 8.33 min/km

keskmine pulss 144

max pulss 169

tundub olevat siis training zone 2 ja 3 piirimail . Tsitaat raamatust "Climbing. Training for peak performance":

Zone 3 - Moderate effort

Energy system: Intermediate endurance zone; both aerobic and anaerobic

Typical activity: Runs of 1 to 2 hours at typical marathon pace, or rides of 2 to 4 hours

Comments: Without guidance, most athletes spend too much time here, when other zones can offer greater benefit. Good training for breaking trail, carrying heavy loads and high-altitude climbing.

Zone 2 - Light effort

Comment: Seems too easy, but vital for building a base; many important aerobic adaptations occur in this zone. Good training for long uphill approaches and general mountaineering.

Tsoone arvutatakse nii:

Max pulss (MHR)

Puhkeasendi pulss (RHR)

Südametöö reserv HRR = MHR - RHR

Target heart rate (THR) = HRR x zone percentage + RHR

ehk siis mul on

MHR 185 (äkki ikka kõrgem, ei tea)

RHR 60

Zone 2 on vahemik 60-70%, ehk siis mul 135-147

zone 3 vastavalt 147-160

üldiselt vajavad need puhkeasendi- ja maksimumpulss täpsustamist

Uri: Nädal 45

Eelmine nädal jäi taas trennivaeseks.

Teisipäeval: Jooks 5.3 km, 32:26. Tempo 6:05/km. Keskmine pulss 149 (proovisin hoida alla 150)

Lauri:neljapäevak

Neljapäeval tegin teist korda läbi oma uue ujumis- ja jõusaalikava.


Jõusaali jaoks leidsin 6 harjutust, mis peaks treenima kokku 56 lihast. Lõpuks ometi on need jõusaali-harjutuste-välja-mõtlejad jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei viitsi umbses ja higist pakatavas saalis veeta pool oma elust, vaid et aega tuleks kasutada võimalikult efektiivselt ning harjutused võiks olla võimalikult mitmeid lihaseid kaasavad. Ja see tulemus on tõesti leiutamist väärt, treening osutus piisavalt kurnavaks ja liigutused nii intensiivseks, et higi võttis kiiresti välja ja lihased olid paaril järgneval päeval päris kanged. Kuna aga seeriad erinevavad tavalisest raua pumpamisest, siis tundsin mitmel korral endal jõllitavat pilku - mida kuradit see vend võimleb?

Basseini minnes võtsin seekord kella kaasa. Suur oli mu üllatus, kui avastasin kui valesti ma isegi seinal oleva stopperi järgi aega hindan, sellest aga hiljem. Tegin läbi sama kava, millest eelmise nädala kirjutasin, vahe vaid selles, et esimesel korra võtsin aluseks basseini pikkused minutite asemel. Seekord aga tegin kõike enam-vähem täpselt nii nagu ette kirjutatud.

Kuna olin jõusaalis end juba käima tõmmanud, siis muutsin 10minutilise soojenduse 5minutiliseks. Siin aga selgus, et tegelikkuses ujun ma ajaliselt poole aeglasemalt, kui eelmisel korral olin arvanud. Selle ajaga jõudsin kokku teha 150 selili ja 100 m rinnuli koos vahepealse pausiga. Nüüd tagant järgi mõeldes, tundub mulle endale ka imelik, et kuidas ma suudaks ujuda peamiselt rinnuli ja selili 45 minutiga 2,4 km. Varasematel aastatel olen ujunud 3 km tunniga, aga see tähendas, et võrdselt ujusin nii krooli, selili kui ka rinnuli. Praegu aga on krool minimaalne, seega on ka keskmine kiirus väiksem.

Seega, kui eelmine kord arvasin, et ujun selili või kroolides 2 minutiga 200 m siis tegelikkuses ujun 100 m keskmises tempos natuke alla 2 minuti. Rinnuli aga ujun rahulikus tempos 2 minutiga 50meetrise otsa. Seega kui peale soojenduse tegin kava läbi täies mahus, siis 40 minutiga ujusin ma läbi kõigest 1 100 m.

Vaatamata aga jõusaali ja basseinis oldud aega eraldi , olin kokku jälle ca 2 tundi trennis, mis kokkuvõttes on juba piisavalt pikk treening ning koormuse vähesuse pärast ei peaks muretsema.

Bloggerist

kopi-peist ei funka normaalselt või peab selleks, et asi normaalne oleks tundma html-i ja css-i vähemalt keskpärasel tasemel..

eitea kas wordpress funkab etemalt?

Kaur: pirita kepikõnd

Avg HR:120 bpm

Max HR:159 bpm

Time:01:01:27

Avg Pace:11:03 min/km

Elevation Gain:459 m

Elevation Loss:478 m

Min Elevation:-1 m

Max Elevation:53 m

Laupäev: ühistreening

.. kogunemine peale äratust. Kaasa võtta omad joogid ja tabletid. Grupitreeningu on pohmell. Trenni võib teha kuni õhtuni. Tugevamad lõpetavad varem ja asuvad teiste asjade kallale. Sama võib korrata ka pühapäeval.

Uri: Laiskus

Olen umbes nagu see kollane mehike seal blogi ülaservas. Ei viitsi, ei jõua, ei taha. Vahepeal oli mingi haiguse pisik ka sees. Seega sai oktoober selle aasta kõige väiksemate treeningtundidega kuuks (4,5 tundi ainult).

Aga nädalate kaupa kokkuvõte järgmine:

Nädal 41: Üks tunnine jõutrenn

Nädal 42: Trennivaba :( ehk siis puhkenädal

Nädal 43:
Jooks 35 min, 6km. Keskmine pulss 150, max 164. Tempo 5:56
Pühapäeval 1:25 kepikõnd (suusakeppidega), pulss vahemikus 130-140 (keskmine 136). Kokku 10.2 km

Nädal 44:
Pühapäeval 1:35 kepikõnd, pulss vahemikus 130-140 (keskmine 131). Kokku vast 11.3 km (ei pand GPSi tööle)

Kaur: Lõunane jooks

lõunane trajektoor

... arvasin, et ergastab.. aga tegelikult hoopis väsitas. Nüüd tahaks magada :)

Aga miks üldse läksin - sest ilm oli nii ilus ja mõtlesin, et lugeda võib pimedas ka. No ja võibki. Päeval on ikkagi suht muhe joosta, eriti kui päike särab.

Analüüsiks - pulss lendas esimese minutiga kohe 160 juurde, enamvähem 140+ pulsini jõudsin alles 1.2km peal. Esimene km oli ka kõige kiirem, tempoga 5.34. Edasi tempo langes, keskmiseks tuli 6.18 km. Aega kulus 34.30, distants 5.47.

Lauri: ujumine

Peale kahekuulist veest väljas olekut, sain eile oma ligunemise vajaduse jälle rahuldatud – alustasin ujumist. Kuna eelmine talvine hooaeg oli peamiselt suusatamisele kontsentreeritud, siis on tehnika täiesti rooste läinud ja väsimuse hetkel hakkasid käed-jalad päris imelikult käima.

Alustuseks tegin tunni jagu jõusaali ja alles siis hüppasin basseini. Paar nädalat tagasi leidsin MH ajakirjast ühe päris huvitava treeningkava, selle järgi on vast mõnusam ja efektiivsem lihast arendada kui lihtsalt meetreid lugedes.

Erinevaid otsi tuleks tegelikult mõõta kava järgi minutites, aga kella puudumisel teisendasin need tunde järgi meetritesse.

1.Soojendus - 10 minutit rahulikus tempos selili või rinnuli ujumist. Peale igat 2,5 minutit puhkust 30 sekundit. Mina tegin alguses 100 m rinnuli, siis puhkus ja 150 m selili. Peale puhkust kordasin rutiini.

2.Drillid – mõõduka tempoga 2 minutit selili, 2 minutit rinnuli, 2 minutit krooli. Mina teisendasin siin nii, et 200 m selili, 150 m rinnuli ja 200 m krooli. Treeningkavas jäi mulle arusaamatuks, kas 30 puhkus on peale igat stiili või teen selle lõpus, seega otsustasin puhata peale igat stiilivahetust.

3.Rasvapõletus – keskmise kiirusega 5 korda 90 sekundit rinnuli. Peale igat otsa 30 sek puhkust. Mina teisendasin 90 sekundid 100 meetriks.

4.Lihase arendamine – rahulikus tempos 2 minutit selili, mina tegin 150 m. Seejärel 2 minutit keskmise kiirusega rinnuli, mina tegin 150 m. Ning lõpuks kiires tempos 2 minutit krooli, mina ujusin 200 m. Puhkus oleks pidanud olema peale igat stiili, mul aga läks segamini ja ujusin need kõik ühte jutti. Peale puhkust sama rutiin tagurpidi uuesti, alustades kroolist kuni seliliujumiseni. Kuna aga ujulat hakati sulgema ja mulle anti vette sellest märku mikrofoniga rääkides ja tulesid kustutades sain teha veel vaid 200 m krooli, 100 rinnuli ja 50 selili.

5.Lõdvestus – siin peaks olema veel 10 minuti jagu selili või rinnuliujumist, kuid nagu ütlesin hakati ujulat juba sulgema ja lõdvestus toimus viimase 50 m selili ujudes ja saunas.

Kokku olin trennis kaks ja pool tundi, lisaks jõusaalile läbisin ka 2,4 km ujudes, mis on üle pika aja esimese korra kohta päris hea. Plaani järg tahan hakata kava tegema 2 korda nädalas koos eelneva jõusaaliga. Suusa maratoniks tundub see mulle meeldivaim ettevalmistus.

Uus algus

Neljapäeval võetakse õlast traadid välja. Alates kukkumisest läks hooaja lõpp täitsa vett vedama. Treeningintensiivsus on kadunud ning eile õhtul tehtud pulsikellaga jooks näitaski täpselt seda. Pulss ronis kohe alguses üles, kuigi tempot polnud ollagi. Samas kui seisma jäin ronis ta hops-hops alla tagasi, ent selline käitumine on ikkagi imelik. Koormust, kiirust pole ollagi, higist ja pisaratest rääkimata, aga pulss juba 160. Peale 2km jooksu hakkas enamvähem normaalne, kolmanda km keskmine tuli 147 (mis tegelikult on siiski liiga kõrge, arvestades jooksu tempot 6.05 per km).

Igatahes linna uurimine pimedas on põnev. Ring tuli väike, aga vaadata oli nii mõndagi. Bussi ootavaid inimesi, akendest sisse määrdunud tapeete, õlut libistavaid poisikesi jm. Joostes muutub ikka pilt oma kodu ümbrusest, st mind-map laieneb.

Forerunner 310XT

See on mu uus vidin, mis peaks sportimiseks indu andma ning aitama ka tehtut analüüsida. Pulsimeeter on muidugi vägagi asjalik asi ning kiirusandurgi on kasulik, kuid GPS on lühiajaliselt infot uurides siiski suhteliselt ebatäpne. Kiirus kõigub (mis võib muidugi seotud olla joostes käte liikumisega, ei tea) ning kõrgusandur näitab üldsegi aiateibaid. Aga keskmine kiirus peaks siiski suhteliselt täpne olema. Testimise mõttes võiks sama distantsi täna rattaga läbi sõita - selle odomeeter on mõõdulindi täpsusega kalibreeritud :) A kes tahab, võib täpsemalt mu eilse jooksuga tutvuda.

Lauri:surfihooaja lõpp

Ka minul on hooaeg selleks aastaks lõppenud. Kui suve esimeses pooles sain ma sõita suhteliselt väga, siis sügisepoole läks graafik päris tihedaks. Sõitsin mitmel korral ka ilma GPS-ta, kuid mõõdetult tuli kokku 86 km 11 sõiduga. Siia julgeks liita veel oma 20-30 km mida sai ilma kellata sõidetud.

Peamiseks saavutuseks sel aastal oli kindlasti kiiruse rekord 23,1 sõlme. Selle suure kihutamise käigus lõhkusin ka oma varustust, alustades laua ninast, siis läks pooleks mast ja kõige lõpuks sõitsin ka ühe uime kõveraks. Siiski oli see suvi ka uue varustuse soetamise aasta - ostsin endale juurde kaks purje ja see nädalavahetus ka uue laua!

Just - just järgmisest aastast hakkan lisaks slaalomile ka vabastiili harrastama. Eesmärgiks saab olema osavõtt Eesti meistrikatel

Minu uus silmarõõm on Fanatic Skate 64, laual on mahtu 112 L, seega pisut volüümikam kui mu praegune Starboard hypersonic. Samas on tegemist ka kahe täiesti erineva lauga - Hypersonic on mõeldud suurte kiiruste saavutamiseks, Skate aga liikuma sujuvalt läbi erinevate manöövrite.



Minu praegune Starboard Hypersonic 105



Minu uus Fanatic Skate 64


Kuna aga vesi on mu kalipso jaoks juba liiga külm, siis surf peab ootama kevadeni. Uueks hooajaks valmistun nüüd ujumise ja jõusaaliga, unustamata ei saa jätta ka iganädalast võrkpalli.

Uri: Nädal 39 ja 40 trennid

Nagu juba eelnevalt öeldud, on aeg alustada valmistumist 2010 Tartu Suusamaratoniks. Eesmärgiks on, nagu ka lugematutel edaspidi-hakkan-tubliks-kordadel, teha trenni üle päeva ehk keskmiselt 3,5 trenni nädalas. Aga kui 3 trenni kirja saan siis on OK ja viimased 2 nädalat on nii ka läinud.

Treeningplaani osas olen endiselt segaduses. Enamus jooksumaratoniplaanid näevad ette ühte pikka trenni nädalas. Mitte vähem ega rohkem. Runnersworldi ja mõned teisedki plaanid näevad ette ka igal nädalal üht lõigutrenni või lihtsalt kiiremat jooksmist. Samas kui ERR-mees Luhats triatloniks treenis, siis olid tal ikka vähemalt pooled trennid pikad ja ülimadala pulsiga (kuni 130 või kuni 140). Samas lõigutrenne peaaegu polnud. Tema triatloni aeg oli 7:14, mis on ju põhimõtteliselt sama suurusjärk, mis 5:00, mida mina selle talve maratonil kavatsen läbida (kui on hea ilm ja suusk).

Ehk siis esialgu üritan teha nii, et igas nädalas 1-2 pikka trenni pulsiga 140-150 ja 2 trenni kus on 15-30 min aeroobset + 30-60 min jõutrenni. Eks novembris võib hakata ka kiiremaid trenne tegema.

Või on see 140-150 pulss ikka liiga kõrge? Peab vist ikka spordiarsti juures ära käima.

Aga eelmise 2 nädala trennid:

Nädal 39:
E: 30 min sõude ergomeetrit, pulss 143, tempo 2:07.9 (tempo kippus küll kangesti langema, et pulssi hoida). 50 minutit jõudu (rind 2 harjutust, selja lai, õlg, kõht)
K: 1:00 sõudmist (plaanisin küll 1,5 tundi teha, aga saalis ikka ühte harjutust 1,5 tundi teha on nüri), pulss 142, tempo 2:11.4. 10 min puhkust ja siis 10 min jooksu trapil, pulss 135.
N: 1:20 jõutrenni. Oli selline rahulik trenn, kus eriti midagi ei teinud, aga selle eest sai treeneriga juttu rääkida ja küsida erinevate harjutuste kohta. Põhisõnum: kõike mida saab, tuleb teha hantlitega, sest siis arenevad lihased terviklikumalt kui masinaga tehes.

Nädal 40:
E: Jooks 30 min (5.6km), keskm pulss 154. Sh. 3.62 km tempoga 5:11 ja keskm pulsiga 162. Seda võib siis vist pidada selliseks kiirsulikuks trenniks. Vahest lihtsalt tahaks ju. Äkki sellepärast nad ongi ka treeningkavades sees.
K: 30 minutit crosstraining (ratas+elliptical+jooks). 45 min jõutrenn (rind 2 harjutust, õlg 2 harjutust, kõht, biitseps)
R: 1:33 rulluisutamist (33.5km), keskm pulss 141. Lõpuks ometi ka üks pikk trenn.

Nagu näha, on nädalavahetused mu nõrk külg. Kuidagi ei saa ennast välja sportima. Edaspidi peaks proovima planeerida ühistreeninguid. Ehk see aitab.
Kuigi kui vaadata mu viimase 12 kuu treeningajalugu, siis esmaspäeviti olen ma teinud 16 trenni ehk kõige rohkem (see on see valutav südametunnistus nädalavahetuse pärast). Kuid tubliduselt teist kohta jagavad neljapäev ja pühapäev 13 trenniga. Teisipäeviti olen viimase aasta jooksul teinud ainult 7 trenni - ehk siis kord seitsme nädala tagant.

Uri: Uisuhooaeg lõpetatud, sel aastal siis 422 km

Eile sai tehtud veel üks pikem rahulik uisutrenn (33.5km, 1:33, pulss 141), nagu sügisele kohane. Aga karta on, et see jäi ka viimaseks uisutrenniks sel hooajal. Aeg teha kokkuvõtteid.

Kokku siis 19 trenniga 422 km ja 19 tundi 28 minutit uiskudel. Kangesti vähevõitu muidugi. Ka võistlustel sai vähe käidud - ainult kahel. Seda on täpselt kaks korda vähem kui 2008. aastal.

Tartu Maratonil tuli tehniliselt (ja ka füüsiliselt) üsna halva sõiduga 171 koht ajaga 1:19:16 kaotust liidrile täpselt 18 minutit ehk 29%. Eelmisel aastal jäi mul maraton kukkumise tõttu pooleli, 2007.a. sain ajaga 1:24:46 94. koha. Tookord oli vist ka distants natuke pikem. Kuid kaotus liidrile oli siis 21:26 ehk 34%. Selle järgi tunduks nagu edasiminek, kuid eks esimeste tulemus sõltub palju sellest, millist taktikat sõidetakse - kui palju on passimist ja kui kõvat tempot tehakse. Peaministriga võrreldes on tunamullune 4 minutine kaotus rebenenud enam kui 9-minutiseks. Ja mina pole pidanud isegi majanduskriisiga võitlema.

Berliinis täitsin sel aastal miinimumprogrammi, ehk sõitsin napilt alla pooleteise tunni, täpsemalt 1:29:12. Kaotus liidrile 42%. Kuna eelmisel aastal polnud mul oma kella kaasas (ja maratonikorraldajad ei armasta seal mu aega kirja saada), siis ei oska mullusega võrrelda. Usun, et ka siis sõitsin umbes samasse kanti. Ametlikult oli senine parim tulemus 1:34 aastast 2006. 2007.a. sõit toimus tugevas vihmasajus, niiet tollane tulemus oli vaid 1:45.
Mingi kiiduväärt tulemus see 1:29 kahtlemata pole - eks tuleval aastal peab üritama ikka 1:25 kanti aega saada.

Nüüd järgmised kuud saab siis rahulikult talvehooajaks valmistuda. Püüan teha pikki rahulikke otsi, et talveks põhja laduda. Vahele ka veidi jõutrenne.

Kaur: Kuu blogija - Lauri!

Et selle kuu blogijaks kujunes Lauri, siis on tema auks ka veebi timmitud ;)

Lauri: piiride nihutamine

Laupäeval käisin jälle Püünsis sõitmas. NW tuul oli tugev, puhanguti kuni 15 ms. Kuna kaldal tundus tuul pisut väiksem, tõmbasin peale 6ruuduse. Alla panin väikses 33-se uime. Lühem uim peaks küll vähendama tõenäosust millegi vastu sõita, kuid ma suutsin kohe alguses kividesse sõita nii, et uime väänas kõveraks ja lõi tüki välja, nii et laud viskas kogu aeg spin out i. Läksin tagasi kaldale ja keerasin pikema 44 cm uime alla, lisaks rääkisin ühe vene taadiga ja see aitas mul lõpuks ka trapetsi otsad õigesse kohta sättida. Minek oli nüüd nii hea, et tõmbasin kaldalt otse ühe pika lennuga Aegna külje alla. Lahe sopist Aegnani tuli vahemaaks kokku ca 2,5 km. Saare kalda ääres tegin vees väikse pausi ning siis lendasin teist pidi tagasi.



Kaugemal merel oli minu 6-se purje jaoks juba liiga vali tuul, seega ei hakanud edaspidi nii kaugele pressima ja tegin ülejäänud otsad kaldal lähemal. Vahel tegin siiski paar otsa ja püüdsin pakstaaktuules ja lainete vahelisel siledal alal või alla lainet oma kiiruse rekordit tõsta. Lainete vahel oli väga hea sile vesi. Kuid kui lainete vahel jäi ruumi väheks ja sealt välja üle harja sõitsin, muutus laud ebastabiilseks ja paaril korral sain täis hoo pealt vette lennata. Ca 40 km/h pealt keskkonda vahetades, õhust vette üle minnes, on aeglustus päris järsk. Hea, et impulssvest seljas on, muidu jätaks pauk ehk mõne punase või sinise lataka kehale.Aga pressimine andis ka tulemust – uus kiirusemärk on 42,8 km/h e. 23,1 sõlme ( eelmine rekord 42,2 km/h e 22,7 sõlme). Piiride nihutamine käib küll visalt, kuid progressi on tähtis!

Pikapeale hakkas jõud ka otsa saama ja ramm kätest kaduma, seega Gybe-dest midagi väga ilusat välja ei tulnud. Kokku olin laupäeval 2 tundi merel ja läbisin kokku 24 km.

Maha rigades tõdesin jälle, et mast oli kinni kiilunud, kuna liiv oli vahele läinud. Hakkab juba ära viskama, et ühe mastiga on pidevalt jama. Kutsusin kõrvalt 5 kutti appi ja kamba peale keerasime masti lahti. Üks vend andis nõu, et tasub ühenduskoht liivakaga õhemaks lükata, muidu jääbki nii kinni ka järgmistel kordadel. Eks ma siis saan nüüd nii masti kui ka katkist uime lihvida.

Lauri: Kes sõidab see lõhub

Laupäeval käisin jälle Püünsis sõitmas

Tugev tuul, puhanguti kuni 15 ms. Kuna kaldal tundus tuul pisut väiksem, tõmbasin peale 6ruuduse. Alla panin väikses 33-se uime. Lühem uim peaks küll vähendama tõenäosust kividesse sõita, kuidi ma suutsin kohe suht alguses kividesse sõita nii,e t uim kõver ja lauid viskas kogu aeg spin out'i.

Lauri: ebaõnn

Eile oli Püünsis esimesele sügispäevale vastav päev. Tuul oli läänest 12-15 m/s. Panin peale oma 5-se. Iff oli ka Tartus ekstra kohale tulnud, et mitte head ima raisku lasta ja tutvuda Püünsi oludega. Sain vist ühtekokku 500 m sõita kui katapulti lendasin - ja sinna jäi mu 430 mast. Teist masti polnud mul kaasas ka nii, et vedasin oma kama kaldale.

Kuna Iff oli juba pikalt sõitnud ja väsimus oli juba kontides, siis sain tema lauga teha paar kiiremat otsa. Tal on Starboard Carve 131, seega 26 liitri jagu suurem laud kui mul. Purjeks oli peal 5,4 Severne Powerride, uim peaks olema freeride-i Drake , pikkust ei tea. Suurem laud on stabiilsem ja sõita oli ikka natuke teistmoodi kui minu lauaga. Võrdluseks minu uutega olid tal trapetsi otsad mulle just väga õiges kohas. Jalaaasad oli küll pisut suured mulle, kuid 37,5 km/h sain kätte ja laine pealt viskas seda lauda ka päris eduliselt õhku, nii et vaatamata masti purunemisele sai natuke ka mõnuleda.

Praegu on mul jäänud vaid 460 mast, kuid õnneks on mu kõik purjed muudetava masti pikkusega, nii et põhimõtteliselt saan sellega läbi aetud. Siiski peaks hakkama vaatama uut lühikestmasti.

Uri: Ikka treeningplaanile mõeldes

Mõtisklesin veidi oma treeningplaani üle. Nähtavasti tuleks see seada ümber aasta tähtsamate võistluste. kõlab küll väga võistlussportlikult, aga siiski. Minu olulisemad üritused spordikalendris on kindlasti:
Tartu Suusamaraton veebruari teises pooles
Tartu Jooksumaraton mai esimeses pooles
Berliini uisumaraton septembri teises pooles.

Selle järgi on praegu pikem võistlustevaheline paus ja peaks rõhuma põhja ladumisele - pikad rahulikud trennid, vahelduseks natuke jõuharjutusi. Sel juhul sobiks 4-tunnine jalgrattaorienteerumine graafikusse päris hästi.

@Kaur - Kui väljapoole võistlusi otsida, siis Marcialonga suusamaraton pidi üks kangesti ilus üritus olema, toimub 31.01 klassikalises tehnikas, 75km. http://www.marcialonga.it/mlff/XC

Kaur: edasi... ikka edasi

Mul on selline kahtlane taastumine käsil - õlg laseb küll enamus asju teha, aga mingeid liigutusi tehes on ta rämedalt valus. 5 novembril võetakse traadid välja, siis taastub veel mingi 3 nädalat. Pärast seda võiks õlga ka kooramama hakata..

Seniks aga sobiksid jooksmine, rulluisutamine ja rattasõit. Kui arvestada seda "aktiivsust", millega ma sel suvel spordiga tegelenud olen, siis ma ei teagi, kas end petta mõttega, et nüüd teen, või peaks minema vooluga, sinna kuhu viib...

Et eesmärgini jõudmiseks on parem jätta pikem ajavaru, siis pikem perspektiiv võiks olla suunatud ikka suusamaratonile.. Ehk peaks ka mõne mitte-eesti sõidu ette võtma?

Lauri: Mulle meeldib Eesti sügis

Vähemalt on nüüd tuulised ilmad! Siiski, eile oli kõik valesti - tuul oli õhtuks maha kukkunud ja laud ei liikunud üldse. Olin 6ruudusega peal. Eelmine nädal ostsin endale uued trapetsiaasad, kuna vanade õmblus on lihtsalt aastatega läbi mädadenud. Need uued aga vajavad sättimist nii siis eilne päev selle nahka läkski.

Kui Raiko küsis, et mis edasi siis minu kava näeb ette ujumist ja jõusaali, nii kui vesi liiga külmaks läheb.

Järgmine võistlus on meile ehk see

Lisaks on kindlasti tulemas talvine Xdream ja suusamaraton.

Kuidas edasi?

Täna natuke sõudergomeetrit ja jõusaali, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Tegelikult vaevab mind küsimus - mis on järgmine suurüritus mille järgi treeninggraafikut seadma hakata?

Lauri :Surf

Vesi on juba külm. Õnneks laenas Kaur mulle oma pikka 3/4 mm paksust kalipsot, millega on mugavam sõita kui minu 7 mm paksusega.

Sel nädala olen kaks korda käinud Püünsis, kuna tuul on olnud pigem väike, siis olen teinud rohkem trenni ja lihvinud oma Gybe ( eesti keeles halss ehk suuna muutus pärituult).

Esiteks kolmapäeval - alustuseks paistis tuul väike isegi mu 6,7-se jaoks. Siiski rigasin selle üles. Lugesin päeval, et mu väiksem 33 cm uim peaks olema piisav kõikide mu purjede jaoks, ja pikemat polegi väga vaja kasutada. Lühema uimega saab aga kiiremini laua glisseerima ja ka lõppkiirus peaks olema ka suuremm. Alguses oligi pigem selline tiksumise tuul, puhus edelast. Sõitsin edasi-tagasi paarisaja meetriseid otsi, et saaks ümberpööramisel Gybe teha. Vaikselt hakkas tuul aga tõusma ja keeras nii, et nüüd oli see läänest. Sain nüüd rohkem muuliga paralleelselt sõita, aga hoo kiskus üles küll hästi. See oli just väga hea kiiruse arendamise olukord – tuul oli piisavalt suur ja laine olematu. Siiski ei viitsinud ma kaldale kella peale panema minna ja nautisin tuult. Kui hakkas juba pimedaks minema oli peale minu veel vaid 3 laudurit jäänud, otsustasin siiski märgi maha panna ja sõitsin paar otsa ka gps-ga kiirust mõõtes. 39 km/h on pole küll uus tipp, kuid sellise hooga üksi pimedas mööda merd lennata on päris hea. Siiski olin juba 2,5 tundi kokku olnud ja jõud hakkas raugema, teised sõitjad olid ka juba kaldale läinud. Seega lõpetasin selleks korraks.

Laupäeval oli ka päris hea litter, kuid mul oli siis teised prioriteedid ja surf jäi pühapäeva peale. Kuna tuul oli pühapäeval muidugi nõrgem kui kolmapäeval ja lisaks oli mul kassas vaid 6-ne puri, siis ei hakanud väga kihutamisest unistamagi. Väiksema purjega oli lihtsam manööverdada kui kolmapäeval, kuid kuna tuul oli väike, siis jäi ka hoog väiksemaks ja liigutuses polnud nii palju ilu,, kui originaalis peaks.

Homseks lubab tuult 9 m/s!

Lauri: SEB Sügisjooks

Nädal tagasi käisin Sügisjooksul. Nii nagu ka eelmine aasta, valisin distantsiks 10 km. Eelmine aasta sai tutvuste kaudu stardikohaks 886, see aasta pidin alustama tagantpoolt – 1688. Siiski hea positsioon, arvestades, et kokku oli stardist vist üle 10 000 osavõtja.

Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.

Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).

Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.



Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.

Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.

Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.

Berliini rulluisumaraton

Üks aasta suursündmusi selja taga. Viimasel ajal on trenni ikka piinlikult vähe tehtud. Ja sel aastal ka ainult üks uisuvõistlus seljataga, seega ka supertulemust ei tulnud.
Aga miinimumprogramm sai täidetud ja netoaeg isikliku kellaga mõõtes 1:29:12 ehk siis ca 28 kmh. Jõudu nagu jätkunuks rohkemakski, aga iga kord, kui otsustasin mõne kiiremaga kaasa minna või ise tempo peale tõmmata, siis avastasin paari kilomeetri pärast ennast jälle samade inimestega koos, kelle eest justkui olin ära sõitnud. Siis pidin jälle mõned kilomeetrid puhkama, et uuesti üritada. Samade tulemustega.

Aga noh, peaks nagu olema isiklik rekord maratonis. Seda küll võib-olla ka seepärast, et eelmise aasta aega ei suutnud salvestada ei Berliini maratoni korraldajad ega ma ise.

Kuid Brandeburgi väravate alt läbi sõites oli tunne üllas ja hea ning nüüd on taas võistlustel käimise tahtmine peal. Nüüd tuleb hakata sügis-talviste ürituste graafikut paika panema.

xdream teamsprint Tabasalus

Tabasalu xDream oli SPROTTTide kolmas. Kas mehed on kehvad või on viga milleski muus, aga sel korral pidime abi võtma võõrväelase Reka, kes asendas jalavigastusest puhkavat Raikot. Nüüd olen mina see, kes parandab oma haiget õlga, Hennol põlved naksuvad ja valutavad.. ja tagatipuks pandi ka Rekal jalg kipsi. Fuck sport või fuck sprottt?

sprottt Lauri

Seekordne võistluse ülesehitus oli: Jooks - lintidega oli markeeritud jooksukoridor, tee kulges mööda maastikumuhke üles-alla, paremale-vasakule; jooks – suhteliselt igav kulgemine mereni; jooks/kõnd meres; jooks – tagasikulgemine vahetusalasse; ratas – tee valikuga oli võimalik korralikult puusse panna; kanuu – kolmnurkne trajektoor Harku järvel, meil kiskus alus muidugi kiiva; ratas – mööda pilliroogu ja muda; jooks – ehk sinna ja tagasi ( ca 1 km); ratas – kuni lõpuni. Rada võiks vist nimetada huvitavaks, kui algus välja arvata – Elvas oli see esimese punkti hajutamine päris õnnestunud käik, mida ootaks edaspidigi.

On 5. september 2009. Tabasalu spordihoone esine väljak. Mu jalgrattapump annab otsad. Kogu kola, mis kaasa võtame, mahutame Lauri ratta imepisikesse kotti. Ega sinna eriti midagi mahugi - kummiparandus komplekt, taskunuga, mingid energiabatoonid ja šokolaad. Meid ootab ees Swedbank xDreami sprindietapp. B-rada avatakse kell 10.20. Rinnal on meil seekord number 306.

Start – 10.20; Haarame kaardid ning esimese punkti asemel on vale x2+x-1406=0. Kaardil on laiali erinevad punktid, õige siis see, mille väärtus on x. Jookseme hinge kinni, arvutame peast, mis me arvutame, aga ega eriti vahet pole. Esimesse otsa me oma jooksu võimekusega ei kuulu – seega liigume nii või naa massiga kaasa. Selgub, et punkt nr 1 asub vees. Esimene rajavaliku moment saabub paepangani jõudes. 99% inimestest pöörab vasakule, meie koos valusate jalgadega võtame ette laskumise mööda mullast nõlva.

keskel teel esimese punktini füürer Reka

1 punkt – 10:40:00(61); 20:00 [61]; Liidrid läbisid selle vahemaa ajaga 13:54. Sellise tasemeni me ei küündiks, kuid nüüd tagantjärgi olen ma suhteliselt kindel, et see laskumine seal nõlval meile võitu küll ei toonud. Lisaks tuli peale laskumist joosta mööda kallast, mis oli suht-koht aeglane kulgemine. Esimene punkt asus vees, suure kivi küljes. Suht värskendav vesi – pakuksin, et ca 15-16 kraadi?

2 punkt – 10:47:50(53); 7:50 [24]. Et ka teine punkt asus vees, siis oleks huvitav teada, kas parim aeg saadi taktikaga 1 punkt – maa – vesi – 2 punkt või joosti otse mööda vett, nagu tegime meie. Parima vaheaeg 7:04 on muidugi suht kiire, kuid meie 24 on ka suht üllatus – seal vees joostes tundus küll, et kiiremini oleks mööda maad saanud, aga no mine tea.

3 punkt – 11:04:15(41); 16:25 [24]. Võrdluseks võitjate aeg – 10:56:28(4), 13:55 [1]. Kui 1 ja 2 punktis olid valusad jalad meist eespool (koht 50), siis kolmandasse punkti jõudsime me neist 2 minutit varem. Kas neil juhtus midagi? Meie rajavalik oli selline, et kaldast jooksime kohta, kust ennem laskusime ning ronisime sealt samast üles. Eriti kiiret jooksu me ei aretanud, start oli soojendust tegemata mulle ja Hennole liiga kiire. Kulgesime suht keskmises tempos.

4 punkt – võitjad - 10:57:47(4), 1:19 [3]; valusad jalad – 11:08:21(57), 1:41 [67]; ja meie – 11:08:58(68), 4:43 [154]. Et kuidas pagan saab selle distantsi, mida teised läbivad alla kahe minuti, läbida napilt alla viie? Punkt oli vahetusalasse sisenedes ning paraku jätsime selle märkimata. Esimene hooletusviga. Võtsime rattad isegi suht kiiresti ning siis sõitsime alast välja ja uuesti hiljem sisse tagasi, et võtta see punkt. Vähemalt ei saanud 45 minti trahvi.

läheneme vahetusalasse

5 punkt – 11:12:23(49), 3:25 [2]; valusad jalad – 11:13:00(52), 4:39 [31]. Teistega võrreldes kulgesime rattal siiski suht aeglaselt, arvestades, et enamik vaheaegu on koos rattale minekuga, meil aga oli siis juba ratas tagumiku all. Tegelikult küll ei mäleta, et me ilgelt uimerdanud oleksime, ent koos eelmises punktis tehtud veaga langesime 3 punkti 41-lt kohalt 49-le.

6 punkt – meie – 11:24:21(49),11:58 [50]; valusad jalad – 11:23:15(44), 10:15 [11]. Raja valikuga panime puusse. Mitte küll totaalselt, sest üldarvestuses me ei langenud, aga jalad läksid meist ju mööda !!! :) Tegelikult oli kolm tee varianti – minna otse, mööda väikest metsateed (mida me õnneks tähele ei pannud, sest tee oli kõige otsem, aga rattaga vist mitte eriti hästi läbitav); või minna ringiga – alt mööda metsateed, või veidi tagasi sõita ja mööda asfalti. Asfalt tundus parim valik.. aga seal kus punkt oli, oleks tulnud üle kraavi hüpata, kuid alles teel sinna panin tähele, et kraavi paraku ületada ei tohi – keeluala!

7 punkt – ehk kaardilugemise FAIL! :) 11:44:55(66), 20:34 [120]; Praegu kaarti vaadates ei saa ma hästi aru, miks me sellise otsuse tegime, et sõita suure ringiga, aga mööda asfalti.. noh. Pärale jõudsime, aga liidritega seda võrrelda ei anna – 11:25:12(1), 11:26 [1].

8 punkt – 11:51:06(69), 6:11 [91]; Kaardi passimisega läksid meist mõned mööda.. vahe muidugi suht väike – 10 sekki.

9 punkt – kanuu vahetusala. Sellele pidi eelnema mingi rattaralli? asi... aga selle legend oli kaardi pöördel, niiet sõitsime kohale lihtsalt nii, et lokeerisime järgmise punkti ja läksime.. mingis 3-5 tiimise grupiga. Aeg 12:01:30(69), 10:24 [68].

10 punkt – kanuu 12:09:51(63), 8:21 [23]. Algus on ju isegi täitsa hea. Möödumine kuuest võistkonnast..

11 ja 12 punkt – kanuuga 12:22:31(58), 12:40 [65] ja 12:25:48(60), 3:17 [77]. Meie ootasime Rekaga kanuus, Lauri jooksis ja võttis mõlemad punktid. Kuskil oli jälle mingi järjekord olnud.

13 punkt – kanuu vahetusala – 12:40:15(57), 14:27 [51].... võrdluseks liidrid – 12:10:55(1), 11:41 [8]. Väike tõmbamisvaru siiski on.

14 punkt, rattaralli nr2, oli jälle mingi suht omapärane legend. 14 punkti kaardil polnud, see tuli legendi järgi sõites ise lokeerida. Kirjelduseks oli “tipp”. Aeg 12:55:56(54), 15:41 [12] näitab, et mööda legendi sõites on ka täitsa okei aeg tulnud ning möödusime kolmest võistkonnast.

legend

15 punkt – Lisaülesande algus, aeg 13:03:55(57), 7:59 [48]. Peale seda tipupunkti läks legendi lugemine sassi ja sealt ka need kaotatud 3 kohta.. ehk tagasi seal kus rattaralli alguses.

16 punkt - ehk ring mingi rämedalt raske kiviga. Abivahendit võis kasutada ja nii sai see tõstetud mu ratta pakiraamile, mis ringi lõpus järgi andis. Aeg 13:07:48(55), 3:53 [57].

17 ja 18 – valikorienteerumine ja tagasi lisaülesande alguspunkti, ajad (kohad) 13:12:05(50) ja 13:16:06(49). Valusad jalad olid meist seks ajaks ikka väga kaugel - 13:08:32(25)

19 punkt – 13:33:07(56), 17:01 [133]. Jällegi mitte kõige targem marsruudi valik. Kindlasti oli teekate kiirem kui otseteel, ent ring oli liialt suur. Esialgu oligi plaan minna otse, aga siis läksime massiga kaasa. Süüdistada jääb vaid enda kehva orienteerumisoskust.

õlavarreluu

20 punkt – võtsime suuna 20 punkti poole.. ja tagantjärgi öeldes sai tehtud valesti. Esiteks – oli teepeal ees keeluala, mida läbides oleks olnud kindlasti otsesõit, kuid mida ei tohtinud läbida. Miskipärast jäi see kahe silma vahele... ja teiseks oli 19ndast punktist lahkudes mingi 5 minuti pärast mul vaja Wet Teamist Risto Tammega rattaga kokku sõita. Kruusatee, mis polnud ei kõige kitsam ega kõige laiem, oli ühtlaselt järgmise punkti poole sõitvaid rattureid täis. Otsustanud grupi tagant otsast ette sõita ja oma tempot tegema hakata, valisn möödumiseks parema teeserva, kus oli ca meetri jagu maad. Kuid nii kui eessõitva ratturi tagumine ja minu esimene ratas kohakuti said, ilmus ei kusagilt välja vastassuunas liikuv Wet Team. Mul polnud kuskile minna ja pidurdada ka ei jõudnud. Pauk käis ära ja õnneks jäime ellu. Vigastused siiski tekkisid – mul õlavarreluu nihestus ning Ristol sõrmeluu murd ning trummi kiles väike auk. Taastumiseks kulub mul 3-4 kuud, tal ca 1.

Aeg punktis – 13:54:41(88), 21:34 [152]. Liidrid – 12:57:15(1), 6:10 [37]. Kukkumisele ja ühe lisaratta vedamisele kulus ca 15 minutit

21 punkt – 13:59:34(88), 4:53 [151].. koht säilinud

FINIŠ– 14:05:27(89), 5:53 [146].. selline siis ilma trahvideta koht.. kui siia liita veel minu saadud trahv kahe viimase punkti vahele jätmise eest, siis positsioneerusime lõpuks kohale 109. Selline võistlus oligi :)

Järgmisel hooajal jälle? Kui traumapunktis oli mul spordist suht kopp ees, eriti peale seda, kui nad ütlesid, et mu õla paika saamiseks tuleb operatiivselt sekkuda, siis nüüdseks on ikka selline tunne, et don't fuck sprottts, we do sport :)

xDream

õlg 05.09.09 ca 13.40

õlg alates 06.09.09 kell 22.00 ehk peale operatiivset sekkumist

Lauri: Hüpped

Eile õhtul käisin jälle Püünsis. Ilm oli ennustust ületav, tuul kindlasti suurem lubatud 11 m/s. Läksin alguses oma 6.0 m² Severnega peale, kuid peale varsti oli selge, et puri on liiga suur. Vahetasin 5.0 m² peale ( tarvis oleks vaja teha investeering ja hankida endale 5 ja 6 vahepeale mingi puri. Hansal vedeleb keldris Neilpryde'i Batman style 5.4 m², see oleks sobilik mu purjede valikusse). Tuul oli edelast, seega oli muulist tagapool juba korralik lainetus, mille pealt ilma suurema vaevata laua õhku sai. Ise ülevalt vaadata muidugi ei oska täpselt hinnata, kuid üks sai küll piisavalt pikk ja kõrge, et oli isegi aega selle ajal alla vee peale vaadata ja nautida. See on neetult äge!!! Edusamme oli ka püsivuses – sain ikka kümneid väiksemaid õhulende lainetelt teha ja pikki vahemaid läbitud, ilma tasakaalu kaotamata ja rõuku panemata. Raskendavaks asjaoluks on siiski see, et minu slaalomi laud on mõeldud pigem lamedal veel kiireks sõiduks kui lainest lainesse lendamiseks. Põhjus on pikas uimes, mis muidu peaks hoidma suure surve all lauda stabiilselt tuules, kuid nüüd hüpates jäi vahe peale see sirge 44 cm mõõk lainesse kinni, samal ajal kui ülejäänud laud liikus muus suunas, sellest ka paar kukkumist. Sellise sõidu jaoks oleks tarvis all keerata oluliselt lühem ja kõveram uim. Samas on mul kodus natuke lühem 34 cm uim, järgmine kord peab väikse purjega selle alla panema. Lisa variandina olen kaalunud ka lisaks freestyle laua ostmist, millega oleks nii keerulistes oludes, kui ka flati pea lihtsam manööverdada/trikitada ja saaks erinevaid sõidustiile harrastada.

Lisaks veel see, et kohale jõudes tuli üks vend just veest välja laud kahes käes. Kutt oli hüpates maandunud laine harjale ja löök oli olnud nii tugev, et lõi laua pooleks.



Kokku sai eile sõidetud pea kaks tundi ja lõpetasin ühtede viimaste seas, minu ära tulles jäi merele veel kaks venda pimedas tuult nautima. Selle ajaga läbisin kokku 20 km, maksimaalne kiirus jäi 37 peale, eile oli ka eesmärk muul kui kiirusel. Ka eile kandsin pulsimõõtjat - keskmine oli 155.

Lauri: Surf

Peaks selle blogi muutma enne valimis veel Lauri treeningklubiks.

Eile õhtul käisin Püünsis triibutamas. Ilmateate andmeil pidi tuult olema 8 m/s ja kellegi sõnul oli 6,5 m2 puri liiga suur. Ma panin üles oma 6-se, kuid selleks ajal hakkaks tuul juba langema, suuremat ei viitsinud ka üles panema hakata. Kuna suurt kihutada enam ei saanud, proovisin siis vähemalt erinevaid trimmimise variante, alguses tõmbasin purje väga pingule, siis lasin lõdvaks jälle. Parima lahenduse leidsin siiski seal kuskil vahepeal. Lisaks sai natuke tacke (paute) harjutatud. Käima korralikult ei saanud, mõned üksikud otsad tegin ja siis jäi ka kiiruse laeks 33km/h. Kuigi tuul oli edelast ja soodne kiiruse arendamiseks, kuna laine oli muuli otsa taga olemata ja kaugemal ka suhteliselt madala.

Huvi pärast panin enne vette minekut peale ka pulsimõõtja. Vees see asi küll ei tööta, kuid laua peale saades peaks näitama adekvaatset infot. Keskmist pulssi ( näidu järgi 143) pole terve tunniajase trenni peale küll päris adekvaatne, kuid siiski on olemas seos kiiruse ja pulsi vahel. Kui muidu niisama tiksudes oli pulss 150 kanti, siis kiiruse kasvades üle 30 km/h , tõusis ka pulss üle 170. Huvitav, mis see 42 km/h peale teeb?

Kui keegi sattus lugema uudist, siis eelmine nädal tehte uus Eesti rekord kiiruses - Kolmapäeval, 2. septembri õhtul sõitis Erno Kaasik (EST-2) Pirital purjelauaga Eesti kiiruserekordi 71,5 km/h. Õhtul kella kuue ajal mõõdeti Pirital tuult puhanguti kuni 20m/s, mis andis hea võimaluse purjelaua kiirussõidu rekordi püstitamiseks......benchmark on päris kaugele pandud.

Täna lubab tuult 11m/s ja puhanguti kuni 17 m/s. Tõotab tulla ilus õhtu!

Varsti teen kokkuvõtte ka viimasest Xdreamist ja seal juhtunust. Sellega seoses head paranemist Kaurile!

Lauri: SEB sügisjooks

Registreerisin just end järgmiseks pühapäevaks sügisjooksule! Eelmise aasta aeg 49:49 ja koht 1007. Selle aasta treenitus on kehvem, kuid võistluskogemust on see eest kogunenud. Jookseme ära 2009!

Lauri : Püünis maru

Eile õhtuks prognoosis ilmajaam Püünisse 11 m/s tuult. Et mitte asjatult aega kaotada ja otse töölt spotti sõita, viskasin juba hommikul kogu kama autosse ja katusele.

Pool neli lugesin surfifoorumist
02.09 15:24:08 est1881: Püünsis puhub täiega, 5,4 on liiga suur puri

Seega oli selge, et sellest suuremad kaasavõetud purjed on täna kasutud, õnneks siiski on mul 5.0-ne.

Hämmastavalt polnud liiklusega mingit probleemi ja jõudsin Püünsisse kolmveerand kuueks kohale. Laht oli rahvast täis. Jällegi tsitaat foorumist:
02.09 22:38:54 festival: Täna oli Püünsis selline olukord, et autosid oli vähemalt 90, lohesid korraga peal 15 ja purjeid enam vähem 30 kui mitte rohkem.



Rigasin kiirelt oma kama üles ja veele. Kuid tõmbasin mastiliigi liiga peale, nii et purje ülemine osa laperdas ja selle asemel, et puri tuult kinni hoiaks ja kiirust koguks, lendas üleliigne tuul ülevalt välja ( need voldid on head sel juhul kui tuul purje jaoks liiga suur on, siis on see kasulik, et osa tuult purjest välja lastakse, muidu ei jõuaks purje kinni hoida ja sõidu rõõmu poleks). Lisaks tuli täie laksu peal millegi pärast jalaaasa kruvi lahti. Suunasin end kaldale, kust laenasin kruvikat, et kruvi kinni keerata ja lasin alt mastiliiki järgi nii, et puri oli ühtlaselt sirge ja voldid olid väljas. Läksin tagasi veel ja vahe oli kohe märgata - laud sai paugust hoo sisse ja glisseerima. Kahju et kella maha jätsin, sest kiirus kasvas nii kiireks, et mingi hetke hakkas kergelt hõre seest juba, kindlasti võis tegemist olla ka rekordi lähedase või üle selle kiirusega.

Millegi pärast oli aga paremal halsil sõit eile kuidagi väga mannetu (halsiks nimetatakse purjetamises sõidusuunda. Kuna surfarid sõidavad külge ees ja tuul puhub seljatagant purjesse, siis paremal halsil sõites on parem käis ees ja vasakul halsil sõites on vasakkäis ees). Kui parema halsiga tõmbas kohe käima ja kiiruse üles saamise ning selle hoidmisega polnud mingit probleemi, siis vasakuga oli kõik vastupidi, väga raske oli kiirust koguda, pidin selleks kõvasti allatuult sõitma ja siiski ei pruukinud piisavalt käima saada, et endine kõrgus saavutada. Siiski võib eilset 2tunnist sessi väga õnnestunuks lugeda. Peale kiiruse sain ka terve varustusega koju, vähemalt kaks venda sõitsid eilsele 10 cm madalama veetaseme tõttu madaliku ja/või kividel ja murdsid oma uimed.

Lauri: Vahepealsed trennid

Aagustis on jooksutrennid pisut vähenenud, aga juurde on tulnud rohkem ülekeha jõutreeningut. Pirital jooksuraja kõrvale tehtud jõusaalis on seda väga hea teha. Kuna Kaur jättis oma ratta peale viimast Xdreami minu juurde, siis tegin 2 nädalalt ka tema rattaga lõigu trenne. Kodust Piritale ja tagasi on vahemaaks ca 18- 20 km olenevalt ringist. Nii olen teinud Pirita teen soojenduse, Pirita tee ääres 3-4 kiirendus sessiooni, siis vahepeal tunnike jõudu ja tagasi tulles samas rattad lõigud ja pärast jahutus.




Lõigu trenne tegin nii, et minutaega väntasin täisjõul, siis puhkust nii, et pulss kukuks 120 peale ja siis jälle kiirendus.

Koos soojenduse ja lõdvestusega, sai keskmine pulss 120 peale.

Teise poole augustist tegin nii, et kõigepealt tunnike jõudu ja siis lõdvestuseks otsa tundaega madala pulsiga jooksu. Võtsin eesmärgiks joosta +- 150-se pulsiga, kui alla pooel läheb sisi on ok, kui üle 156, sisi aeglustan tempo kõndmiseni.

Max pulss oli Pirita raja viimasel tõusul 170
Keskmine on jäändusel viisil 15okanti

Sel nädala algas uuesti võrkpalli hooaeg, lisaks on septembris plaan jooksu veelgi vähendada ja asendada see ujumise ja jõutreeningutega. See aasta peaks ikka kunagi võetud eesmärgi 5 km järjest ujumist ära tegema, praegu on seniste treeningute käigus pikim ujutud sistants 2,8 km.

Lauri: Topu laager

Enne Sprtottide klubi asutamisi sai kunagi Tartus kolmeliikmeline ( Mina, Elms ja Iff) surfimeeskond Team Tüng tehtud. Nimi tuli asjaolust, et siis alati kui Tartust Võrtsjärvele, Saadjärvele või Peipsile sai mindud, oli tuul vaibunud... tüng.

Üleeelmine nädalavahetus (15-16 aug) tegime Iffiga Topul Tüngarite laagri. Laager sattus täpselt kokku esimese Starboardi poolt initsieeritud Ülemaailmse purjelaua sõidu päevaga (16.08). Asja idee on selles, et palju surfarid alustavad oma sõprade kõrvalt kellega kunagi juhuslikult randa on kaasa mindud. Sel päeva võiks siis kõik surfarid veele minna ja oma lähedased kaasa võtta, et saaks veel rohkem surfareid... Toomas Lunge oleks ehk võinud selle päeva puhul laulda Justamenti igihaljast laulu uue sõnadega.... vesi tuleb katta surfaritega ja aina uute surfaritega.....

Topule jõudsime laupäeval keskpäevaks, selleks ajaks oli sinna veel oma mõnekümne surfari kandis kogunenud. Kuna tuul polnud just kõige tugevam, sai üles rigatud oma suurim 6.7 m2 puri. Kuid sellest jäi väheks. Need kellel olid seal suuremad peal, 7 m2 ja suuremad, said käima ja ka pikalt glissata.




Kui päeval suurt surfata ei saanud, siis tuli harjutada aftersurfi rummi ja lõkketoiduga. Sõitsime põhi vettemineku kohast oma 50 m eemale ja panime oma laagri püsti.



Järgmisel hommikul ajasime end juba 9-st püsti, ilma oli küll jahe ja pilves, kuid tuul oli selleks ajaks korraliku hoo sisse saanud. Mingi hetk käis üks vend oma autosuvilast meie juures ja andis teada, et tuul on 12 m/s ja puhanguti kõvemgi. Iff pani peale oma 5,4- ja mina 6ruuduse. Olime esimesed merel. Tuul oli ikka korralik rebija, peale paarisadat meetrit sain aru, et mu puri on natuke liiga suur, kuid kuna minek oli nii hea siis ei läinud kohe kaldale ka vahetama. Selle sessiooniga sain kätte ka terve päeva, aga ka üldse oma uue rekordi. 42,2 km/h (22,7 sõlme)!!!! Kuigi eelmine rekord oli vaid kaks kilomeetrit tunnis võrra väiksem, oli see hoog juba täiseti uus tase. Ise küll kõrvalt ei näe, kuid sellisel lennul peaks vast vaid uim vees olema, laud ise on juba veest väljatõstetud. Lisaks saab sellise hoo pealt pauku panna päris korraliku õhulennu, sest kui puri ikka käest lendas, siis tõmbas trapets mind täiega katapuldi meetodil kaasa. Peaks ehk kiivri hankima selliste ilmade tarbeks? Kahjuks sain jälle hakkama aga sellega, et nende katapultide tulemusena lõhkusin oma laua nina JÄLLE ära, mida nüüd siis kodus parandama pean.



Siiski poel tunnipärast tulin kaldale ja vahetasin 6-se väiksema, 5ruutmeetrise vastu. Kuid see on ikka vana puri ja korralikult ma seda käim ei saanudki. Nii 11 paiku hakkas rahvast juurde tulema vaikselt, kui lõunaks oli lahel kokku oma 30 sõitjat juba korraga peal. Kuid kuna tuul oli siiski puhanguline ja väikeste tõusude ja mõõnadega, siis sain päeva jooksul kokku 4 korda purje vahetada kord sõitsin 6-se, kord 5-sega. Järgmiseks hooajaks pean endale varuma lisa mastijala ja kardaani, teine poomgi oleks tarvilik, siis saaks korraga kaks purje üles rügada ja vahetus käiks oluliselt kiiremini.

Kokkuvõtvalt oli väga hea nädalavahetus, sõita sai nii et päeva lõpuks oli autorooligi raske käes hoida. Otsustasime, et sügistuulte tõustes peaks veel millalgi sellist laagrit kordama, järgmine kord ehk juba uues rannas.