Showing posts with label Jooksmine. Show all posts
Showing posts with label Jooksmine. Show all posts
Tuesday, August 21, 2012
Kaur: Tartu Sügisjooks?
Kas kellelgi on sellist tunnet, et läheks teeks Tartu Sügisjooksul 42,195m? Ma olen seda mõtet ca nädalakese vaaginud, aga ei julge veel midagi otsustada. Tallinna SEB maratonil teen 21,1km, sealt jääb siis 3 nädalat... kas leidub Tartus kompanjone?
Tuesday, August 14, 2012
Kas järgmine suurem eesmärk on Berliini maraton?
Raikoga oleme rääkinud, et see võiks olla 2013 "the thing". Nüüd tuleb veel Lauri ära rääkida.
Saturday, August 11, 2012
Kaur jookseb edasi
Keegi eriti ei kirjuta ning isegi eriti seda teha ei tihka, ent kohusetundest siiski siis vajab märkisimist, et täna käisin jooksmas. Lemmikrajala Kärdla-Tõrvanina-Kärdla. Ilm oli mõnus, rada oli mõnus ja enesetunne ka mõnus. Mõte sellest, et peaks hakkama kiirust Tallinna poolmaratoniks tõstma, nii mõnus ei tundu... üksi jubedalt pingutada pole kuigi...... Orienteerumine hea - metsavahel on raskem kui rajal, ent sellest ei piisa. Oleks nüüd vaja kedagi, kellega väheke lõigutrenne teha.
Thursday, August 9, 2012
Kaur, ka metsast
Orienteerumisneljapäevakud Hiiumaal on mulle meeldima hakanud. Rajad pole siin liialt tehnilised, just sobivad algajale orienteerujale. Mis aga peamine, siis siinsed metsaalused on kaunid ning rikkaliku flooraga. Väga palju pole küll mahti ilule keskenduda, aga ringi peab pidevalt vahtima, siis jälle kaarti ja kompassi. Kui varem arvasin, et siin saarel suurt kukeseene poegagi ei leidu, siis nüüd olen ikka mõned kohad leidnud, kust kastmegi võib kokku korjata. Eelmisel nädalal nt Lauriga Malvastes käies, leidsime ca 2x2 m tüki, millest ikka väga rammusa pannitäie sai...
See selleks. Muidu tundub orienteerumine ikka ilge tapmine. Pulss on ikka suht punases kogu aeg, tänased maksimumid olid 183, kiiremail kilomeetril (kokku üldse metsas 7,5km) keskmine 172. Eks see ole ka põhjus, miks ei suuda metsa all õigeid otsuseid vastu võtta, et verd enam pähe ei jõuagi. Pidevalt on nii, et tagantjärele kaarti vaadates tundub, et mõnelgi korral oleks võind ehk ringi minna ja kiiremat teed joosta, selle asemel, et mätastel karata.
Vahelduseks peaks ehk jälle mõne pikema ja madalama pulsiga trenni tegema.
See selleks. Muidu tundub orienteerumine ikka ilge tapmine. Pulss on ikka suht punases kogu aeg, tänased maksimumid olid 183, kiiremail kilomeetril (kokku üldse metsas 7,5km) keskmine 172. Eks see ole ka põhjus, miks ei suuda metsa all õigeid otsuseid vastu võtta, et verd enam pähe ei jõuagi. Pidevalt on nii, et tagantjärele kaarti vaadates tundub, et mõnelgi korral oleks võind ehk ringi minna ja kiiremat teed joosta, selle asemel, et mätastel karata.
Vahelduseks peaks ehk jälle mõne pikema ja madalama pulsiga trenni tegema.
Kristiina omadega metsas
Tegin orienteerumises otsa lahti. See oli kohe täitsa omalaadne kogemus. Sõitsime Kaurikesega Kaibaldi kanti (Hiiumaal) neljapäevakule. Sellele eelnevalt olen mina jäänud telefonituks, sest Berk otsustas mu telefoni sulpsata kuuma kohvi sisse ja see võttis küll pilidi ette ja puha, kuid kuivamise käigus kaotas tüübike ära mu SIM kaardi. Ühesõnaga pidin orienteeruma täiesti el naturell. Ei polnud mul telefoni ega kella ega midagi. Õnneks oli mul vähemalt kehv kompassgi.
Valisin keskmise raja, mille pikkuseks oli arvestatud 4,1 km. Esimese punktini joostes lõin ma juba täitsa vedelaks, sest ma sain aru, et ega ma hästi aru ei saa kuidas see kaardi ja kompssi kombo mulle kuidagi kasulikuks võiks osutuda. Õnneks eksles seal ringi ka Kaurpoiss, kes siis mulle veel kord asimuuti pani. Nõnda siis muudkui jooksin pulss 180 (PT järgi) peal. Tihti peatusin, et mustikaid ja pohli vitsutada, sest kartsin ikka, et ju ma pean ööseks metsa jääma.
Aga, oh üllatust, leidsin enamiku punkte metasast üles. Kahte ei leidnud, sest panin kuidagi veidi viltu ja siis ekslesin ja siis enam ei julgenud sügavamale minna. Nii siis kablutasin 50 mintsa metsas ja mõtlen, et lähen järgmisel nädalal veel. Siis juba Nõmba kanti.
Valisin keskmise raja, mille pikkuseks oli arvestatud 4,1 km. Esimese punktini joostes lõin ma juba täitsa vedelaks, sest ma sain aru, et ega ma hästi aru ei saa kuidas see kaardi ja kompssi kombo mulle kuidagi kasulikuks võiks osutuda. Õnneks eksles seal ringi ka Kaurpoiss, kes siis mulle veel kord asimuuti pani. Nõnda siis muudkui jooksin pulss 180 (PT järgi) peal. Tihti peatusin, et mustikaid ja pohli vitsutada, sest kartsin ikka, et ju ma pean ööseks metsa jääma.
Aga, oh üllatust, leidsin enamiku punkte metasast üles. Kahte ei leidnud, sest panin kuidagi veidi viltu ja siis ekslesin ja siis enam ei julgenud sügavamale minna. Nii siis kablutasin 50 mintsa metsas ja mõtlen, et lähen järgmisel nädalal veel. Siis juba Nõmba kanti.
Monday, July 16, 2012
Kaur: vorm paraneb
Eile tegin kahe tunnise pika jooksu. Rada oli sama, kus jooksin 8 aprillil. Seega hea võrdlus vormi kohta - moment kus olin treeninud suts alla kuu vs olukord, kus peale maratoni juunis põhiliselt puhkasin ning nüüd juulis siis olen jälle vaikselt liigutama hakanud.
Distants: 20km
Aeg (juuli/aprill): 2:02 / 2:08
Pulss: 138 / 157
Eks väike vahe tuleb ka sellest, toona oli just maha sadanud õrn kiht lund. Natuke muutis see ehk Aprillis jooksmist raskemaks. Tore tõdeda, et vorm on siiski suve keskpaigaks paranend mitte taandund.
Eelmisel nädalal sai oma selle aasta esimesed kolm lohesõitu tehtud. Ilm oli suurepärane, täitsa mitte-eestilik: päike paistis ja tuul puhus. Ootan järgmist kaunist surfiilma.
Mis siis veel suvel tehtud? Orienteerumist on tulnud ette viiel korral (sh üks kord koos Lauri ja Raikoga). Kui igal nädalal käia, võib ehk isegi mingi tunne tekkida, et igal etapil ei korda samu vigu. Asimuudiga liikumine tuleb vahest täitsa välja, kuigi enamasti panen siiski veidi mööda. Jooksutreeningute vahelduseks tundub see siiski väga tore tegevus. Samuti ka rulluisutamine, mida Hiiumaal kahel nädalal korra olen cross-traininguna teinud. Ainult ratas on unarusse jäänud, aga sel nädalal kavatsen veidi rohkem väntamisele keskenduda.
Distants: 20km
Aeg (juuli/aprill): 2:02 / 2:08
Pulss: 138 / 157
Eks väike vahe tuleb ka sellest, toona oli just maha sadanud õrn kiht lund. Natuke muutis see ehk Aprillis jooksmist raskemaks. Tore tõdeda, et vorm on siiski suve keskpaigaks paranend mitte taandund.
Eelmisel nädalal sai oma selle aasta esimesed kolm lohesõitu tehtud. Ilm oli suurepärane, täitsa mitte-eestilik: päike paistis ja tuul puhus. Ootan järgmist kaunist surfiilma.
Mis siis veel suvel tehtud? Orienteerumist on tulnud ette viiel korral (sh üks kord koos Lauri ja Raikoga). Kui igal nädalal käia, võib ehk isegi mingi tunne tekkida, et igal etapil ei korda samu vigu. Asimuudiga liikumine tuleb vahest täitsa välja, kuigi enamasti panen siiski veidi mööda. Jooksutreeningute vahelduseks tundub see siiski väga tore tegevus. Samuti ka rulluisutamine, mida Hiiumaal kahel nädalal korra olen cross-traininguna teinud. Ainult ratas on unarusse jäänud, aga sel nädalal kavatsen veidi rohkem väntamisele keskenduda.
Thursday, July 12, 2012
Saturday, June 9, 2012
Uri: Stockholmi maraton
Oma elu esimene maraton on nüüd õnnelikult läbitud.
Ilm oli Stockholmis ootamatult halb - sooja vaid 4 kraadi, vihm ja 12m/s tuult. Vihma ja külma tõttu kippusid jalad veidi kanged olema ning vastuttuule lõigud olid ka ebameeldivad. Aga kokkuvõtte häiris ilm rohkem pärast maratoni kui selle kestel.
Kolleeg Tõnu soovitusel otsustasin starti minna ilma soojenduseta ja lihtsalt selle võrra aeglasemalt alustada. Kuna alustasin täiesti grupi lõpust (stardihetkel polnud ma veel stardikoridorigi pääsenud), siis alguses oli rahvamassis naguiii kõrget tempot arendada.
Nii läksidki esimesed 2 kilomeetrit tempoga 6:15 (eesmärgiks võetud nelja tunni jaoks oli siht-tempo 5:41). Siis edasi minnes õnnestus vahepeal tempot küll kiirendada, aga siis läks jälle aeglasemaks. Ka jalad olid kuidagi kinni ja eriti head tunnet ei olnud. 9. kilomeetri lõpuks oli keskmine tempo 5:51 ehk olin 1.5 minutit juba oma eesmärgiks maha jäänud. Samas pulss oli püsinud ka parajasti alla 150.
Selleks hetkeks oli aga seljataha jäänud ka esimese ringi suurem tõus Langholmsgatani sillal. Peale seda läks enesetunne märksa paremaks ja õnnestus teine käik sisse panna. Järgmised 11 kilomeetrit läks tempoga 5:16. Poolmaratoni läbisin ajaga 1:58:11 ehk olin 4 tunni graafiku ilusti kätte saanud. Umbes siis hakkas ka tasapisi väsimus tekkima, kuid ülidselt oli enesetunne hea ja tundus, et vähemalt eesmärgiks võetud 5:41/km tempot suudan hoida.
Järgmiseks vaimseks verstapostiks olin enda jaoks seadnud 23.4km ehk maksimaalne kilometraazh, mis siiani joostes läbinud olen. Vaevalt sai see läbitud kui tundsin, et parem jala päkk hakkab valu tegema. Kuna jalad olid vihmas ja lompides märjaks saanud, siis hakkasid jalad vaikselt hõõruma juba jooksu alguses. 24. kilomeetriks oli selline tunne, et parema jala alla on tekkinud üks suur vesivill, mis ootab hetke, et katki minna. Edasi joostes avastasin aga, et kui jooksen parema jalaga paremale kaldu oleval pinnasel, siis jalg valu ei tee. Järgmised 18 kilomeetrit siis otsisingi pidevalt selliseid kohti ja jalg pidas lõpuni vastu.
Edasi hakkas tempo küll veidi langema, kuid püsis siiski alla 5:30/km kuni 30. kilomeetrini. Keskmine pulss oli selleks ajaks tõusnud kuskile 160-163 kanti. Vahepeal leidsin ka kaks tüüpi, kellel tuules istuda. Joostes see tuule efekt pole eriti suur, aga psühholoogiline efekt on tugev. Enamuse distantsist jooksin siiski üksi. Enesetunne oli küllaltki hea, aga kordasin endale, et maraton algab 35. kilomeetrist ja kartsin ikka omajagu, et ühel hetkel hakkavad põlved, puusad või jalad valutama.
Kui 32.2 km oli joostud, siis vaatasin, et kui suudan hoida 5:30/km tempot, siis saan ajaks 3:55. Selle võtsingi uueks eesmärgiks. Kuna umbes siis hakkas ka teise ringi suurem tõus, siis esialgu kiirust tõsta ei õnnestunud, aga intensiivsust küll. Ka pulss hakkas siis juba üle 165 ronima.
Kui tõus oli möödas, siis tundus, et palju pole jäänud ja hakkasin tempot lisama. Lõpuks pidasid vastu nii päkad, jalad, põlved, puusad kui nibud ja kuni lõpuni sain normaalselt joosta. Kui 1.5 km enne lõppu oli raja keskel (sic!) Kristi, kes teatas, et Kaur on 100m kaugusel, siis tuli veel hoogu juurde panna ja viimased 1.8km oli tempo isegi alla 5:00/km. Pulss samas oli juba viimased 5km üle 170 ja viimasel 1.8km lausa üle 176.
Kauri sain küll kätte, aga lõpus oli tal hoogu rohkem. Lisaks sellele startis ta must 50 sekundit tagapool, nii et neto aeg oli tal minust parem. Energiat jätkus lõpuni ja põhieesmärk - aeg alla 4 tunni , sai täidetud. Enesetunne oli hea (kuigi Kauri poolt kirjeldatud eufooriat ma ei kogenud). Võiks täitsa kaaluda kunagi veel joosta.
Tulemust analüüsides võib öelda, et positiivne oli see, et suutsin joosta tõusvas tempos. Ehk oli algus isegi liiga aeglane. Näiteks Kaurile kaotasin lõpuks 48s, aga juba esimese 15 kilomeetriga olin 4:51 taga, sealjuures esimese 10 kilomeetriga 4:02.
Suured tänud lähevad Kristile ja Margotile, kes raja ääres ergutasid! See andis uskumatult palju indu juurde.
Statistiline kokkuvõte:
Aeg (neto): 3:54:42 (tempo 5:34/km)
Koht (meeste hulgas): 5055
Pulss: Keskmine 156, maksimum 183
Ilm oli Stockholmis ootamatult halb - sooja vaid 4 kraadi, vihm ja 12m/s tuult. Vihma ja külma tõttu kippusid jalad veidi kanged olema ning vastuttuule lõigud olid ka ebameeldivad. Aga kokkuvõtte häiris ilm rohkem pärast maratoni kui selle kestel.
Kolleeg Tõnu soovitusel otsustasin starti minna ilma soojenduseta ja lihtsalt selle võrra aeglasemalt alustada. Kuna alustasin täiesti grupi lõpust (stardihetkel polnud ma veel stardikoridorigi pääsenud), siis alguses oli rahvamassis naguiii kõrget tempot arendada.
Nii läksidki esimesed 2 kilomeetrit tempoga 6:15 (eesmärgiks võetud nelja tunni jaoks oli siht-tempo 5:41). Siis edasi minnes õnnestus vahepeal tempot küll kiirendada, aga siis läks jälle aeglasemaks. Ka jalad olid kuidagi kinni ja eriti head tunnet ei olnud. 9. kilomeetri lõpuks oli keskmine tempo 5:51 ehk olin 1.5 minutit juba oma eesmärgiks maha jäänud. Samas pulss oli püsinud ka parajasti alla 150.
Selleks hetkeks oli aga seljataha jäänud ka esimese ringi suurem tõus Langholmsgatani sillal. Peale seda läks enesetunne märksa paremaks ja õnnestus teine käik sisse panna. Järgmised 11 kilomeetrit läks tempoga 5:16. Poolmaratoni läbisin ajaga 1:58:11 ehk olin 4 tunni graafiku ilusti kätte saanud. Umbes siis hakkas ka tasapisi väsimus tekkima, kuid ülidselt oli enesetunne hea ja tundus, et vähemalt eesmärgiks võetud 5:41/km tempot suudan hoida.
Järgmiseks vaimseks verstapostiks olin enda jaoks seadnud 23.4km ehk maksimaalne kilometraazh, mis siiani joostes läbinud olen. Vaevalt sai see läbitud kui tundsin, et parem jala päkk hakkab valu tegema. Kuna jalad olid vihmas ja lompides märjaks saanud, siis hakkasid jalad vaikselt hõõruma juba jooksu alguses. 24. kilomeetriks oli selline tunne, et parema jala alla on tekkinud üks suur vesivill, mis ootab hetke, et katki minna. Edasi joostes avastasin aga, et kui jooksen parema jalaga paremale kaldu oleval pinnasel, siis jalg valu ei tee. Järgmised 18 kilomeetrit siis otsisingi pidevalt selliseid kohti ja jalg pidas lõpuni vastu.
Edasi hakkas tempo küll veidi langema, kuid püsis siiski alla 5:30/km kuni 30. kilomeetrini. Keskmine pulss oli selleks ajaks tõusnud kuskile 160-163 kanti. Vahepeal leidsin ka kaks tüüpi, kellel tuules istuda. Joostes see tuule efekt pole eriti suur, aga psühholoogiline efekt on tugev. Enamuse distantsist jooksin siiski üksi. Enesetunne oli küllaltki hea, aga kordasin endale, et maraton algab 35. kilomeetrist ja kartsin ikka omajagu, et ühel hetkel hakkavad põlved, puusad või jalad valutama.
Kui 32.2 km oli joostud, siis vaatasin, et kui suudan hoida 5:30/km tempot, siis saan ajaks 3:55. Selle võtsingi uueks eesmärgiks. Kuna umbes siis hakkas ka teise ringi suurem tõus, siis esialgu kiirust tõsta ei õnnestunud, aga intensiivsust küll. Ka pulss hakkas siis juba üle 165 ronima.
Kui tõus oli möödas, siis tundus, et palju pole jäänud ja hakkasin tempot lisama. Lõpuks pidasid vastu nii päkad, jalad, põlved, puusad kui nibud ja kuni lõpuni sain normaalselt joosta. Kui 1.5 km enne lõppu oli raja keskel (sic!) Kristi, kes teatas, et Kaur on 100m kaugusel, siis tuli veel hoogu juurde panna ja viimased 1.8km oli tempo isegi alla 5:00/km. Pulss samas oli juba viimased 5km üle 170 ja viimasel 1.8km lausa üle 176.
Kauri sain küll kätte, aga lõpus oli tal hoogu rohkem. Lisaks sellele startis ta must 50 sekundit tagapool, nii et neto aeg oli tal minust parem. Energiat jätkus lõpuni ja põhieesmärk - aeg alla 4 tunni , sai täidetud. Enesetunne oli hea (kuigi Kauri poolt kirjeldatud eufooriat ma ei kogenud). Võiks täitsa kaaluda kunagi veel joosta.
Tulemust analüüsides võib öelda, et positiivne oli see, et suutsin joosta tõusvas tempos. Ehk oli algus isegi liiga aeglane. Näiteks Kaurile kaotasin lõpuks 48s, aga juba esimese 15 kilomeetriga olin 4:51 taga, sealjuures esimese 10 kilomeetriga 4:02.
Suured tänud lähevad Kristile ja Margotile, kes raja ääres ergutasid! See andis uskumatult palju indu juurde.
Statistiline kokkuvõte:
Aeg (neto): 3:54:42 (tempo 5:34/km)
Koht (meeste hulgas): 5055
Pulss: Keskmine 156, maksimum 183
Thursday, June 7, 2012
Kaur: Stockholmis maratoni jooksmas [328]
Maratoniks treenima hakates lugesin mitmelt poolt, et seda läbides tekib ühel hetkel eufooria, nagu oleks pilves. Eelmise aasta sügisel tehtud trennides nii pikkade jooksudeni ei jõudnud, et oleksin saanud seda kinnitada. Oma pikimal 30km treeningul hakkas ehk mingi tunne korraks tekkima, aga see möödus suht kiirelt ja asendus väsimusega. Nüüd, olles läbinud täispika maraton 42 195 meetrit saan aga kinnitada loetut - tundsin kaks korda tõelist kaifi, võiks isegi öelda et kaotasin aru. Milline normaalne inimene saaks peale 41km joostes läbimist rõõmustada nii, nagu võiks ehk meeletu: "See on tehtud! Ma sain sellega hakkama!" Endal tegelikult kondid valusad, väsimus keres ning käed külmast nii kanged, et energiageeli pakendi avamiseks peab kasutama hambaid...
Õnneks möödus see tunne kiirelt, sest joovastusest raputas mind välja selja tagant tulev reibas hüüatus: "Tere Kaur!" Raiko, see oli täiesti ootamatu! Esimene mõte oli, et mis pagana moodi siis nii on, et Raiko tuleb ja jookseb must mööda - poolmaratonil ma ju edestasin teda. Teine mõte oli aga meeldivam - "Kuramuse lahe! Kui palju on neid inimesi, kes saavad maratoni lõpetada kõrvuti sõbraga, kellega koos nad selleks valmistusid!". Nii me siis lippasime hambad ristis viimased 1,2km, kuniks jõudsime staadionini ning andsin kämblaga laksu vastu Raiko selga: "Ära tegime!". Minu kaasaelamist mõisteti, aga valesti: Raiko sai aru, et tahan vist teda kõrvaldada, sest vastas sellele oma korda müksu ja spurdiga. 300m enne lõppu tundus mulle siiski, et ei saa lasta sõbral üksi finišijoont ületada ning lõpusirgel olime jälle koos. Ajaloolilest hetkest siis ka väike jäädvustus - minu ja Raiko ühisest pingutusest pilt, kus ilmed reedavad, et fotograaf ei palunud kaamerasse naeratada ning mille autoriõiguste omastamiseks ma vist sel korral kukrut 500 SEKi võrra ei kergita (või kes teab, äkki on see seda väärt?)
Teile kõigile (jah Henno, tegelikult mõtlen sind), kes te veel mõtlete, et kas võtta kätte ja teha ära - siis ärge rohkem kahelge. See emotsioon on seda väärt. Kahtlen, kas teise, kolmanda või ükskõik mitmenda maratoni lõpus samasugune tunne tekiks, sest esimene kord on kahtlemata eriline. Selle tundmiseks peate selle aga ise järele proovima.
Peaks nüüd analüüsima enda jooksu, neid 42,195 kilomeetrit, mille läbimiseks kulus aega 3:53.54 ning lõpetanud 11344 mehe hulgas sain 4952 koha (vähemasti esialgsete tulemuste põhjal ). Esimesed 0-5-10km oma rütmis joosta ei õnnestunud - mass oli nii tihedalt koos. Vahepeal pidi möödumiseks kiirendama, siis aeglustama ja kellegi teise tempos tiksuma. No suva - üldlõikes oli keskmine kiirus enamvähem: 5.30-5.26 maratoni kella järgi. Eesmärk oli aga alustada 5.20ga, seetõttu hakkasin vaikselt tempot tõstma, mis tähendaski, et vahemik 10-15 sai läbitud päris hea keskmisega - 5.14. Kilomeetritel 15-20 oli mu kella järgi tempo ikka veel hea, aga siis sai aur otsa ning sääred hakkasid valu tegema. 22 kilomeetril põikasin läbi rohelist risti kandvast telgist ning neelasin kaks paracetamol'i, mis ehk mingil hetkel ka mõju avaldas, sest sai uuesti valult ümber jooksmisele keskenduda. Jõud oli aga siiski raugend ning tempo kukkus mõnel kilomeetril isegi 6.00ni. Enesetunne paranes jälle kuskil 30nda km paiku ja eriti hea hakkas u 33,5km, kui jäi selja taha tõus sillale - 500 meetri jooksul 30m üles ronida ning 13m/s külg ja vastutuult taluda. Tunne oli selline, et maraton on nüüd vaid vormistamise küsimus, vaid 8 kilomeetrit veel. Ehkki need 8km olid pikad, siis see tunne ei petnud - ca 45 minuti pärast oli kõik läbi. Miks tuli tempo langus? Kas tõesti see, et kolme nädala jooksul peale TMi poolmaratoni läbimist, tegin vaid 4 jooksu, millest pikim 8km?
Data. Kell näitas mu distantsiks koos väliskurvide läbimise ja stardieelsete meetritega 43,08, endomondo kalkuleeris mu datast mulle uue maratoni tippmargi - 3:49.55. Kella data on üldse veidi erinev maratoni omast - keskmine kiirus maratoni lehelt 5:33 vs kell 5:24. Keskmine pulss oli kuskil 155-160 kandis, lõpuks muidugi tõusis (viimased 2 km 167 ja 170).. ka kaloreid kulus selle meeletu pingutusega vaid 3072. Kurat - see on vaid pool kilo halvaad!
Õnneks möödus see tunne kiirelt, sest joovastusest raputas mind välja selja tagant tulev reibas hüüatus: "Tere Kaur!" Raiko, see oli täiesti ootamatu! Esimene mõte oli, et mis pagana moodi siis nii on, et Raiko tuleb ja jookseb must mööda - poolmaratonil ma ju edestasin teda. Teine mõte oli aga meeldivam - "Kuramuse lahe! Kui palju on neid inimesi, kes saavad maratoni lõpetada kõrvuti sõbraga, kellega koos nad selleks valmistusid!". Nii me siis lippasime hambad ristis viimased 1,2km, kuniks jõudsime staadionini ning andsin kämblaga laksu vastu Raiko selga: "Ära tegime!". Minu kaasaelamist mõisteti, aga valesti: Raiko sai aru, et tahan vist teda kõrvaldada, sest vastas sellele oma korda müksu ja spurdiga. 300m enne lõppu tundus mulle siiski, et ei saa lasta sõbral üksi finišijoont ületada ning lõpusirgel olime jälle koos. Ajaloolilest hetkest siis ka väike jäädvustus - minu ja Raiko ühisest pingutusest pilt, kus ilmed reedavad, et fotograaf ei palunud kaamerasse naeratada ning mille autoriõiguste omastamiseks ma vist sel korral kukrut 500 SEKi võrra ei kergita (või kes teab, äkki on see seda väärt?)
Teile kõigile (jah Henno, tegelikult mõtlen sind), kes te veel mõtlete, et kas võtta kätte ja teha ära - siis ärge rohkem kahelge. See emotsioon on seda väärt. Kahtlen, kas teise, kolmanda või ükskõik mitmenda maratoni lõpus samasugune tunne tekiks, sest esimene kord on kahtlemata eriline. Selle tundmiseks peate selle aga ise järele proovima.
Peaks nüüd analüüsima enda jooksu, neid 42,195 kilomeetrit, mille läbimiseks kulus aega 3:53.54 ning lõpetanud 11344 mehe hulgas sain 4952 koha (vähemasti esialgsete tulemuste põhjal ). Esimesed 0-5-10km oma rütmis joosta ei õnnestunud - mass oli nii tihedalt koos. Vahepeal pidi möödumiseks kiirendama, siis aeglustama ja kellegi teise tempos tiksuma. No suva - üldlõikes oli keskmine kiirus enamvähem: 5.30-5.26 maratoni kella järgi. Eesmärk oli aga alustada 5.20ga, seetõttu hakkasin vaikselt tempot tõstma, mis tähendaski, et vahemik 10-15 sai läbitud päris hea keskmisega - 5.14. Kilomeetritel 15-20 oli mu kella järgi tempo ikka veel hea, aga siis sai aur otsa ning sääred hakkasid valu tegema. 22 kilomeetril põikasin läbi rohelist risti kandvast telgist ning neelasin kaks paracetamol'i, mis ehk mingil hetkel ka mõju avaldas, sest sai uuesti valult ümber jooksmisele keskenduda. Jõud oli aga siiski raugend ning tempo kukkus mõnel kilomeetril isegi 6.00ni. Enesetunne paranes jälle kuskil 30nda km paiku ja eriti hea hakkas u 33,5km, kui jäi selja taha tõus sillale - 500 meetri jooksul 30m üles ronida ning 13m/s külg ja vastutuult taluda. Tunne oli selline, et maraton on nüüd vaid vormistamise küsimus, vaid 8 kilomeetrit veel. Ehkki need 8km olid pikad, siis see tunne ei petnud - ca 45 minuti pärast oli kõik läbi. Miks tuli tempo langus? Kas tõesti see, et kolme nädala jooksul peale TMi poolmaratoni läbimist, tegin vaid 4 jooksu, millest pikim 8km?
Data. Kell näitas mu distantsiks koos väliskurvide läbimise ja stardieelsete meetritega 43,08, endomondo kalkuleeris mu datast mulle uue maratoni tippmargi - 3:49.55. Kella data on üldse veidi erinev maratoni omast - keskmine kiirus maratoni lehelt 5:33 vs kell 5:24. Keskmine pulss oli kuskil 155-160 kandis, lõpuks muidugi tõusis (viimased 2 km 167 ja 170).. ka kaloreid kulus selle meeletu pingutusega vaid 3072. Kurat - see on vaid pool kilo halvaad!
Wednesday, May 23, 2012
Uri: Viimane pikk jooksutrenn enne Stockholmi [206]
Tegin viimase pikema jooksutrenni enne maratoni. Otsustasin (Kauri nõuandel), et viimase kolme nädala sisse ikkagi 3-tunnist jooksu jätta ei tasu. Seega tegin ka eile 2 tundi rahulikus tempos. Kokkuvõttes võib öelda, et 2 tundi jooksmist on probleemivaba. Aga mis sellest edasi toimuma hakkab, sellest pole õrna aimugi.
Statistikat:
Aeg: 2:02
Dist: 17.5km
Tempo: 6:59/km
Pulss: 131
Edaspidi tulevad siis lühemad ja kergemad trennid.
Maratonini on jäänud täpselt 10 päeva.
Statistikat:
Aeg: 2:02
Dist: 17.5km
Tempo: 6:59/km
Pulss: 131
Edaspidi tulevad siis lühemad ja kergemad trennid.
Maratonini on jäänud täpselt 10 päeva.
Friday, May 18, 2012
Kaur: ettevalmistused Stockholmi maratoniks [264]
Maratoni ettevalmistusaeg hakkab varsti lõppema. Mingil hetkel tegin ascisi portaalis endale treeningkava (mis polnud mul muidugi ainuke, vähemalt 2tk oli neid veel + Raiko oma), mis tähistas selle nädala algusest uude faasi jõudmist - puhkus, lõdvestumine, laadimine maratoniks.. sel nädalal olen kahjuks sellega liigagi aktiivselt tegelenud, sest luuümbris hakkas peale teisipäevast lõdvestustreeningut oma olemasolu intensiivselt meenutama.
... Asicsi plaanist aga veel. Ülesehitus on tore ja värviline, markeerides ära erinevad treeningufaasid - pre-conditioning, getting faster (tempojooksud), going further (pikemad tempojooksud kombineeritult - nt 9km tempot + 13km rahulikku), race simulation (ehk siis kõige pikemad jooksud eeldatava maratoni ajaga), tapering off (puhkus, lõdvestumine, laadimine maratoniks) ja peale maratoni veel 4 nädalat recoveryt.. Asicsi programmi pikkus on 12-33 nädalat (koos recoveryga), minu plaan tuli 13 nädalat (sh 3 nädalat recoveryt) mille peale asics soovitas ümber mõelda, kuna ettevalmistuseks jäi liialt vähe aega... Sprotid on aga jäärapäised ning plaanist tuli siiski kinni pidada, sest eesmärk vajab täitmist. Asicsi kilometraaž plaani lõpuks on 479km. Tänaseks on mul 264km täis, maratoniga koos koguneb ehk 350.. ca 100km siis miinust.. Kõige lõpuks pean siis ütlema, et plaanist pole kinni pidanud vaid järginud lihtsalt üldist jagatud know-how'd - pühapäeviti pikk jooks, nädalas üks tempo jooks ning üks lõdvestav jooks.. enesetunne on siiani paranenud iga nädalaga, oluline on ka märkida, et puhkusepäevadel on selles kõiges oluline roll :)
Ettevalmistuse krooniks oli siis kontrolltreening-võistlus Tartu Maratonil. Stardist juba Raiko rääkis, et tempo tundus mulle kohe liiga kõrge. Soojenduse tegin maru viletsa ning isegi Raiko tõdes, et järgmisel korral peab põhjalikumalt sellega tegelema. Kuskil kolmandal kilomeetril jäi Raiko aga maha, minu mõtted olid, et kiirust 5:00 lõpuni säilitada. Udupeana olin ma oma kella muidugi maha unustanud, seega jooksin rajalt ja enesetundelt saadava info põhjal. Päris adekvaatselt sai hakkama ning distants oli ju ka kõigest 23,4km.
Kui maratoni alustasin Raikoga, siis rajal tutvusin veel kahe pühapäevasportlasega. Esimene sobiva tempoga jooksja oli Joosep, kellega koos möödus ca 8km, kuni peale eelviimast TPd otsustasin tempot veidi tõstma hakata. Veidi peale seda ilmus aga selja taha Mart, kellega koos siis lõpuni jooksime, mina koguaeg jäneseks. Paha see aga polnud, sest ähkimine kuklas sundis raskel hetkel pingutama. Positiivsena mõjus see, et mitte väga kiire alguse tõttu (kui välja arvata need esimesed kaks kilomeetrit) oli energiat lõpuni ning alates kolmandast TP-st tulid inimesed koguaeg selg ees vastu. Poolel teel olin ca 750, lõpus siis 594-s.
Seekordne 1:54:17 jäi mu parimale (2010) küll veidi alla 2min alla (1:52:32), aga enesetunne oli kordi parem, ettevalmistusele kulutatud jooksukilomeetreid kõvasti rohkem. Kahe aasta tagusele ajale kaotasin põhiliselt just alguses (üheteistkümnendast kilomeetrist lõpuni tiksus kaotust kakskümmend sekundit). Tulemusega jäin igal juhul rahule ning lähen maratonile jälle veidi julgemalt vastu.. TM pani ka järgmistele sihtidele mõtlema. Uutest maratonidest ma väga ei fantaseeri, ent sügisel võiks ju Tallinna SEB poolmaratoniks linnukese kalendrisse panna?
... Asicsi plaanist aga veel. Ülesehitus on tore ja värviline, markeerides ära erinevad treeningufaasid - pre-conditioning, getting faster (tempojooksud), going further (pikemad tempojooksud kombineeritult - nt 9km tempot + 13km rahulikku), race simulation (ehk siis kõige pikemad jooksud eeldatava maratoni ajaga), tapering off (puhkus, lõdvestumine, laadimine maratoniks) ja peale maratoni veel 4 nädalat recoveryt.. Asicsi programmi pikkus on 12-33 nädalat (koos recoveryga), minu plaan tuli 13 nädalat (sh 3 nädalat recoveryt) mille peale asics soovitas ümber mõelda, kuna ettevalmistuseks jäi liialt vähe aega... Sprotid on aga jäärapäised ning plaanist tuli siiski kinni pidada, sest eesmärk vajab täitmist. Asicsi kilometraaž plaani lõpuks on 479km. Tänaseks on mul 264km täis, maratoniga koos koguneb ehk 350.. ca 100km siis miinust.. Kõige lõpuks pean siis ütlema, et plaanist pole kinni pidanud vaid järginud lihtsalt üldist jagatud know-how'd - pühapäeviti pikk jooks, nädalas üks tempo jooks ning üks lõdvestav jooks.. enesetunne on siiani paranenud iga nädalaga, oluline on ka märkida, et puhkusepäevadel on selles kõiges oluline roll :)
Ettevalmistuse krooniks oli siis kontrolltreening-võistlus Tartu Maratonil. Stardist juba Raiko rääkis, et tempo tundus mulle kohe liiga kõrge. Soojenduse tegin maru viletsa ning isegi Raiko tõdes, et järgmisel korral peab põhjalikumalt sellega tegelema. Kuskil kolmandal kilomeetril jäi Raiko aga maha, minu mõtted olid, et kiirust 5:00 lõpuni säilitada. Udupeana olin ma oma kella muidugi maha unustanud, seega jooksin rajalt ja enesetundelt saadava info põhjal. Päris adekvaatselt sai hakkama ning distants oli ju ka kõigest 23,4km.
 |
| Kangutan koos Mardiga üle Elva jõe silla. Lõpp tundub ilgelt kaugel |
Kui maratoni alustasin Raikoga, siis rajal tutvusin veel kahe pühapäevasportlasega. Esimene sobiva tempoga jooksja oli Joosep, kellega koos möödus ca 8km, kuni peale eelviimast TPd otsustasin tempot veidi tõstma hakata. Veidi peale seda ilmus aga selja taha Mart, kellega koos siis lõpuni jooksime, mina koguaeg jäneseks. Paha see aga polnud, sest ähkimine kuklas sundis raskel hetkel pingutama. Positiivsena mõjus see, et mitte väga kiire alguse tõttu (kui välja arvata need esimesed kaks kilomeetrit) oli energiat lõpuni ning alates kolmandast TP-st tulid inimesed koguaeg selg ees vastu. Poolel teel olin ca 750, lõpus siis 594-s.
Seekordne 1:54:17 jäi mu parimale (2010) küll veidi alla 2min alla (1:52:32), aga enesetunne oli kordi parem, ettevalmistusele kulutatud jooksukilomeetreid kõvasti rohkem. Kahe aasta tagusele ajale kaotasin põhiliselt just alguses (üheteistkümnendast kilomeetrist lõpuni tiksus kaotust kakskümmend sekundit). Tulemusega jäin igal juhul rahule ning lähen maratonile jälle veidi julgemalt vastu.. TM pani ka järgmistele sihtidele mõtlema. Uutest maratonidest ma väga ei fantaseeri, ent sügisel võiks ju Tallinna SEB poolmaratoniks linnukese kalendrisse panna?
Monday, May 14, 2012
Uri: Tartu Jooksumaraton 2012 [179]
Pühapäeval sai läbitud Tartu Jooksumaraton.
Tulemus oli täiesti eesmärgipärane - netoaeg 1:58:32, ametlik tulemus (bruto) 1:58:59
Jooksu algus läks veidi kiiremas tempos kui plaanitud 5:07/km. Õnneks oli Kaur kõrval ja käskis tempot maha võtta. Tasapisi sain ennast õigesse rütmi, kuid juba esimese tõusu muutis Kaur meelt ja arvas, et tempo on liiga aeglane. Korraks oli mõte, et hoiaks tuules, aga otsustasin siiski oma plaanitud tempole truuks jääda. Niigi oli tempo planeeritust kiirem ja esimese 6km keskmine 5:01/km.
Kui oma eelmises sissekandes märkisin, et 2010. aastal läks pulss esimese distantsipoole jooksul vaid kaks korda üle 170, siis sel aastal juhtus see esimest korda juba teise kilomeetri tõusul ning edaspidi pidevalt kui rada vähegi ülesmäge läks.
Peale 6. kilomeetrit hakkas enesetunne tasapisi raskemaks minema ja 14. kilomeetriks oli mu keskmine tempo langenud 5:06 peale. Sealt edasi tuli aga pikalt langust, mis aitas pulsil taastuda ja tempo jälle üles saada (järgmised kaks kilomeetrit olid tempoga 4:55).
Võrreldes eelmiste kordadega avastasin sel aastal, et raja peal on päris märkimisväärsed tõusud. Olin otsustanud, et 7km enne lõppu hakkan tempot lisama. Aga täpselt 6.9km enne lõppu oli üks tõus, mis tahtis igasuguse jooksuisu ära võtta. Pulss ronis tõusul 180-ni ja pärast läks tükk aega, enne kui suutsin motiveerida ennast tempot jälle peale kruvima. Praegu avastan, et mingi kõvem tõus pidi olema ka 21. kilomeetril, sest selle olen läbinud ajaga 5:22 (kõige aeglasem kilomeeter üldse).
Kokkuvõttes aga:
Ametlik aeg oli 1:58:59 (2010: 2:07:00)
Kaotus võitjale 42:56 ehk 56% (2010: 50:49 ehk 67%)
Pulss: keskmine 170, max 184 (2010 vastavalt 165 ja 186)
Eelmise aastaga võrreldes võitsin siis 8:01. Kusjuures huvitav on, et esimese 15.6km tuli sellest võidust 7:06, 19.6km peal olin eelmisest tulemusest 8:07 ees ja viimase 4 kilomeetriga kaotasin kuus sekundit. Eks sel aastal sai ühtlasemalt joostud ja jõudu polnud lõpuks nii toorelt üle.
Siiski võrreldes teistega jooksin tõusvas tempos: 5.3km peal olin 840. kohal, 15.6km peal 838. 19.6km peal juba 803. ja lõpuks 783.
Seekord võtsin rajale kaasa umbes liitri jooki vööpudelites, 2 geeli ja ühe Mg ampulli. Tarbisin need kõik ära ja üheski teeninduspunktis peatust ei teinud. Tundus mugav, aga raske on hinnata palju see lisakilo tegelikult tempot vähendas.
19 päeva on jäänud Stockholmi maratonini...
Tulemus oli täiesti eesmärgipärane - netoaeg 1:58:32, ametlik tulemus (bruto) 1:58:59
Jooksu algus läks veidi kiiremas tempos kui plaanitud 5:07/km. Õnneks oli Kaur kõrval ja käskis tempot maha võtta. Tasapisi sain ennast õigesse rütmi, kuid juba esimese tõusu muutis Kaur meelt ja arvas, et tempo on liiga aeglane. Korraks oli mõte, et hoiaks tuules, aga otsustasin siiski oma plaanitud tempole truuks jääda. Niigi oli tempo planeeritust kiirem ja esimese 6km keskmine 5:01/km.
Kui oma eelmises sissekandes märkisin, et 2010. aastal läks pulss esimese distantsipoole jooksul vaid kaks korda üle 170, siis sel aastal juhtus see esimest korda juba teise kilomeetri tõusul ning edaspidi pidevalt kui rada vähegi ülesmäge läks.
Peale 6. kilomeetrit hakkas enesetunne tasapisi raskemaks minema ja 14. kilomeetriks oli mu keskmine tempo langenud 5:06 peale. Sealt edasi tuli aga pikalt langust, mis aitas pulsil taastuda ja tempo jälle üles saada (järgmised kaks kilomeetrit olid tempoga 4:55).
Võrreldes eelmiste kordadega avastasin sel aastal, et raja peal on päris märkimisväärsed tõusud. Olin otsustanud, et 7km enne lõppu hakkan tempot lisama. Aga täpselt 6.9km enne lõppu oli üks tõus, mis tahtis igasuguse jooksuisu ära võtta. Pulss ronis tõusul 180-ni ja pärast läks tükk aega, enne kui suutsin motiveerida ennast tempot jälle peale kruvima. Praegu avastan, et mingi kõvem tõus pidi olema ka 21. kilomeetril, sest selle olen läbinud ajaga 5:22 (kõige aeglasem kilomeeter üldse).
Kokkuvõttes aga:
Ametlik aeg oli 1:58:59 (2010: 2:07:00)
Kaotus võitjale 42:56 ehk 56% (2010: 50:49 ehk 67%)
Pulss: keskmine 170, max 184 (2010 vastavalt 165 ja 186)
Eelmise aastaga võrreldes võitsin siis 8:01. Kusjuures huvitav on, et esimese 15.6km tuli sellest võidust 7:06, 19.6km peal olin eelmisest tulemusest 8:07 ees ja viimase 4 kilomeetriga kaotasin kuus sekundit. Eks sel aastal sai ühtlasemalt joostud ja jõudu polnud lõpuks nii toorelt üle.
Siiski võrreldes teistega jooksin tõusvas tempos: 5.3km peal olin 840. kohal, 15.6km peal 838. 19.6km peal juba 803. ja lõpuks 783.
Seekord võtsin rajale kaasa umbes liitri jooki vööpudelites, 2 geeli ja ühe Mg ampulli. Tarbisin need kõik ära ja üheski teeninduspunktis peatust ei teinud. Tundus mugav, aga raske on hinnata palju see lisakilo tegelikult tempot vähendas.
19 päeva on jäänud Stockholmi maratonini...
Wednesday, May 9, 2012
Uri: Tartu Jooksumaratoni kontrolltrenn [149]
Täna koos Kauriga tempojooksu trenn, et kontrollida, mis tempoga pühapäeval jooksma minna.
Distants: 9.14km
Aeg: 50 min
Tempo: 5:28/km
Pulss: 154
Tempo jooks 6km
Tempo: 4:57
Pulls: Keskmine 168, maksimum 178
Selle tempoga joostes, tuleks Tartu aeg 1:56 kanti. Tegelik eesmärk on 2:00. Seega alustan Tartus 5:07 tempoga ja vaatan, kuidas enesetunne lubab. Seni kuni pulss on 170 või alla, võib selle tempoga joosta küll (üle-eelmisel aastal läks pulss esimest korda üle 170 alles 45. minutil ja esimese tunni jooksul üldse ainult kahel korral. siis jätkus lõpuni jaksu kõvasti tõusvas tempos joosta). Kui saaks Tartu 2 tunniga joostud, siis annaks see ka enesekindlust minna maratonil 4 tundi proovima.
Kahjuks stardin Kaurist ja Kerstist ühe stardigrupi võrra tagapool, niiet nendega ei saa isegi alguses koos joosta. Aga ehk ongi siis lihtsam oma tempot hoida.
Distants: 9.14km
Aeg: 50 min
Tempo: 5:28/km
Pulss: 154
Tempo jooks 6km
Tempo: 4:57
Pulls: Keskmine 168, maksimum 178
Selle tempoga joostes, tuleks Tartu aeg 1:56 kanti. Tegelik eesmärk on 2:00. Seega alustan Tartus 5:07 tempoga ja vaatan, kuidas enesetunne lubab. Seni kuni pulss on 170 või alla, võib selle tempoga joosta küll (üle-eelmisel aastal läks pulss esimest korda üle 170 alles 45. minutil ja esimese tunni jooksul üldse ainult kahel korral. siis jätkus lõpuni jaksu kõvasti tõusvas tempos joosta). Kui saaks Tartu 2 tunniga joostud, siis annaks see ka enesekindlust minna maratonil 4 tundi proovima.
Kahjuks stardin Kaurist ja Kerstist ühe stardigrupi võrra tagapool, niiet nendega ei saa isegi alguses koos joosta. Aga ehk ongi siis lihtsam oma tempot hoida.
Friday, May 4, 2012
Uri: Treenitus, ehk treenimise puudus [140]
Jõudsin siis peale puhkust 3 trenni teha, kui tuli tõbi kallale ja tegi jooksmises 15-päevase pausi.
Nüüd võib öelda, et minu osas on blogist saanud uurimus sellest, mis juhtub, kui liiga vähese treeningmahu pealt maratoni jooksma minna.
Teisipäeval ja eile sai kaks trenni ikka tehtud.
01.05
Dist: 9.0km
Aeg: 52min (5:46/km)
Pulss: 152
Lisaks soojendusele ja lõdvestusele tegin 6.9km tempoga 5:37 (ehk siis veidi kiiremini kui 4 tunniga maratoni joostes). Maksimaalne pulss ronis selle käigus 166-ni, mida on veidi palju. Lõigu lõpuks oli ju alles viiendik maratonist joostud.
03.05
Dist: 18.7km
Aeg: 2:00 (6:25/km)
Pulss: 140
Kaur tegi kolmetunnise trenni, mina piirdusin kahega. Keskmine pulss oli pika jooksu jaoks veidi kõrge, aga ka tempo oli tavapärasest väledam.
Jooksu lõpuks andsid põlved ka juba veidi tunda.
Järgmisel nädalavahetusel on Tartu Jooksumaraton (23.4km) ja siis jääb kolm nädalat Stockholmini. Küsimus on, kas peaks sinna vahele mahutama ka ühe 3-tunnise jooksu? On kellelgi soovitusi?
Nüüd võib öelda, et minu osas on blogist saanud uurimus sellest, mis juhtub, kui liiga vähese treeningmahu pealt maratoni jooksma minna.
Teisipäeval ja eile sai kaks trenni ikka tehtud.
01.05
Dist: 9.0km
Aeg: 52min (5:46/km)
Pulss: 152
Lisaks soojendusele ja lõdvestusele tegin 6.9km tempoga 5:37 (ehk siis veidi kiiremini kui 4 tunniga maratoni joostes). Maksimaalne pulss ronis selle käigus 166-ni, mida on veidi palju. Lõigu lõpuks oli ju alles viiendik maratonist joostud.
03.05
Dist: 18.7km
Aeg: 2:00 (6:25/km)
Pulss: 140
Kaur tegi kolmetunnise trenni, mina piirdusin kahega. Keskmine pulss oli pika jooksu jaoks veidi kõrge, aga ka tempo oli tavapärasest väledam.
Jooksu lõpuks andsid põlved ka juba veidi tunda.
Järgmisel nädalavahetusel on Tartu Jooksumaraton (23.4km) ja siis jääb kolm nädalat Stockholmini. Küsimus on, kas peaks sinna vahele mahutama ka ühe 3-tunnise jooksu? On kellelgi soovitusi?
Monday, April 30, 2012
Kaur: Kuu aega maratonini [188]
Järgmise asjana on ees Tartu Jooksumaratoni 23km ning peale seda järgmine start Stockholmis. Ei tea kuhu peaks mahutama pikema, mingi 30km otsa?
Monday, April 16, 2012
Uri: Tasapisi trennilainel [112]
Kaks trenni jälle vahepeal juurde tulnud:
13.04 hommikujooks
Kuna neljapäeva ega reede õhtul ei lubanud sotsiaalsed kohustused trenni teha, siis tuli ennast reede hommikul välja ajada. Sai lühike aga mõnus jooks:
Dist: 6.3
Aeg: 38min (6:08/km)
Pulss: 143
6 min soojenduseks. Tempo: 7:04. Pulss: 121
38 min tempoga 6:08. Pulss: 147
15.04 pikk jooks
Dist: 16.9 km
Aeg: 1:54
Tempo: 6:44/km
Pulss: 129
Täitsa märkimisväärne pikk jooks tuli - hea tempo ja madal pulss. Selgelt küll teisel tunnil tuli hakata tempot langetama, et pulss üles ei läheks, aga keskmised näitajad siiski tip-top.
Täna aga on väike haigusevimm sisse tulnud, eks näis kuidas see treeninguid mõjutama hakkab.
13.04 hommikujooks
Kuna neljapäeva ega reede õhtul ei lubanud sotsiaalsed kohustused trenni teha, siis tuli ennast reede hommikul välja ajada. Sai lühike aga mõnus jooks:
Dist: 6.3
Aeg: 38min (6:08/km)
Pulss: 143
6 min soojenduseks. Tempo: 7:04. Pulss: 121
38 min tempoga 6:08. Pulss: 147
15.04 pikk jooks
Dist: 16.9 km
Aeg: 1:54
Tempo: 6:44/km
Pulss: 129
Täitsa märkimisväärne pikk jooks tuli - hea tempo ja madal pulss. Selgelt küll teisel tunnil tuli hakata tempot langetama, et pulss üles ei läheks, aga keskmised näitajad siiski tip-top.
Täna aga on väike haigusevimm sisse tulnud, eks näis kuidas see treeninguid mõjutama hakkab.
Wednesday, April 11, 2012
Uri: Ma tunnen aja survet [89]
Sellest blogist on minu suhtes saamas inimeksperimendi päevik: "Mis juhtub kui vähese treenituse pealt ülekaalulisena maratoni jooksma minna." Maratonini on jäänud 52 päeva ja minu jooksukilometraazh on vaid veidi üle kahe jooksumaratoni distantsi ja hooaja pikim jooks seni 15km.
Vahepeal oli puhkus, kus oli plaanis kõvasti trenni teha, aga selgus, et Marrakechi vanalinn polnud selleks sugugi sobilik koht. Seega tuli puhkuse ajal ainult üks jooks, koos Traadiga Barcelonas. Teise jooksu tegin eile juba Tallinnas koos Kauriga.
Kokkuvõtted:
Tibidabo mägi, Barcelona (01.04)
Jooks mäe külge mööda, ilusa vaatega Barcelona linnale.
Dist: 10.1km
Aeg: 1:05 (6:30/km)
Pulss: 141
1.9km soojendust (tempo 6:23), pulss 126
6.2km (36 min) tempoga 5:48, pulss 152
1.9km lõdvestust (tempo 8:52), pulss 129
Lõigutrenn Tallinnas (10.04)
Dist: 8.0km
Aeg: 0:52 (6:32/km)
Pulss: 135
Tegime lõike: 30s, 45s, 60s, 45s, 30s. Lõikude vahel puhkused 1:10-2:40.
Maks pulss läks 60s lõigul 183-ni. Viimati olen endal nii kõrge maksimumpulsi mõõtnud eelmise suve Pärnu rulluisumaratonil. Ka kõigil teistel lõikudel läks pulss vähemalt 174-ni välja.
Vahepeal oli puhkus, kus oli plaanis kõvasti trenni teha, aga selgus, et Marrakechi vanalinn polnud selleks sugugi sobilik koht. Seega tuli puhkuse ajal ainult üks jooks, koos Traadiga Barcelonas. Teise jooksu tegin eile juba Tallinnas koos Kauriga.
Kokkuvõtted:
Tibidabo mägi, Barcelona (01.04)
Jooks mäe külge mööda, ilusa vaatega Barcelona linnale.
Dist: 10.1km
Aeg: 1:05 (6:30/km)
Pulss: 141
1.9km soojendust (tempo 6:23), pulss 126
6.2km (36 min) tempoga 5:48, pulss 152
1.9km lõdvestust (tempo 8:52), pulss 129
Lõigutrenn Tallinnas (10.04)
Dist: 8.0km
Aeg: 0:52 (6:32/km)
Pulss: 135
Tegime lõike: 30s, 45s, 60s, 45s, 30s. Lõikude vahel puhkused 1:10-2:40.
Maks pulss läks 60s lõigul 183-ni. Viimati olen endal nii kõrge maksimumpulsi mõõtnud eelmise suve Pärnu rulluisumaratonil. Ka kõigil teistel lõikudel läks pulss vähemalt 174-ni välja.
Tuesday, April 10, 2012
Kaur: pulsinäit ikka jukerdab
Nädalavahetuse pikka jooksu tehes läksin välja plaaniga, et jooksen seni, kuni luuümbris endast jälle vastikult tunda annab. Seekord olid aga olud nii head, et tegin 20km ringi ja polnud eriti hädagi. Rada oli mõnus metsa- ja rabavahe rada, osaliselt laudtee. Päike paistis ja äsja maha sadanud lumi kiiskas. Metsateraapia Hiiumaa rannametsal:
Eelmisel nädalal siis 37km, vs üleeelmisel 47. Enesetunne paraneb, sääred on aga siiski kahtlased. Tundub, et hoo maha võtmine sel nädalal on siiski aindanud - trenni on saanud tehtud ning hullemaks pole läinud. Kell näitab aga jätkuvalt aiateibaid. Uue vöö tellisin küll juba 2 nädalat tagasi ära, aga uut pole veel ikka kätte saanud. Mingid segadused laos... tüütu..
Järgmine pikk jooks juba Hispaanias.
Eelmisel nädalal siis 37km, vs üleeelmisel 47. Enesetunne paraneb, sääred on aga siiski kahtlased. Tundub, et hoo maha võtmine sel nädalal on siiski aindanud - trenni on saanud tehtud ning hullemaks pole läinud. Kell näitab aga jätkuvalt aiateibaid. Uue vöö tellisin küll juba 2 nädalat tagasi ära, aga uut pole veel ikka kätte saanud. Mingid segadused laos... tüütu..
Järgmine pikk jooks juba Hispaanias.
Wednesday, March 28, 2012
Kaur: liigume...
Täna tegime jälle koos trenni. Tibutas kerget vihma, jooksime soojaks ning peale seda oli eesmärk 8km @ 6:10. Tegelikult tuli sellist jälgitud kiirusega jooksu 9km, keskmine sellel lõigul oli ca 6:05. Kokku koos pre-post sörgiga 13.75km. Kilomeetrid vaikselt kogunevad, enesetunne oli hea.. kodust minnes tundsin vasaku jala hüppeliigeses kerget väsimust, aga see läks üle. Loodetavasti ei hakka seal midagi arenema..
Trenn:
Trenn:
Tuesday, March 27, 2012
Kaur: treeningplaanid
Treeningplaanid on väga moodsad asjad. Asics saadab mulle enda omasid, Runnersworld.com samuti. Täna leidsin, et ka Garminil on oma treeningkavad olemas.
Mulle üldiselt meeldib lugeda treenimise kohta. Mida rohkem loed, seda rohkem kinnistub. Enamus materjali on juba tuttav ja sellest libiseb silm suht kiiresti üle, aga vahest leiab ka uut - nt kuidas end motiveerida..
Garmini kavad aga siin:
http://gbr.garmin.com/winter-training/en/plans/training-plans.html
ps. Maratonini on 67 päeva.
Mulle üldiselt meeldib lugeda treenimise kohta. Mida rohkem loed, seda rohkem kinnistub. Enamus materjali on juba tuttav ja sellest libiseb silm suht kiiresti üle, aga vahest leiab ka uut - nt kuidas end motiveerida..
Garmini kavad aga siin:
http://gbr.garmin.com/winter-training/en/plans/training-plans.html
ps. Maratonini on 67 päeva.
Subscribe to:
Posts (Atom)