Kristi: maratonieelne pikk trenn [216]

Täna sai Pirita teel ja Lillepil tehtud pikk maratonieelne trenn, et saaks jälle tunde sisse, et kuidas on 42km sõita. Jalgadega oli kõik korras, aga palavus muidugi tahtis maha niita. Sai ilmselgelt valitud ka kõige palavam ilm, mis minul viskab alati pulsi üles. Alguses üritasin ilusti hoida oma kuni-158 pulsigraafikut, aga peale 20km läks juba raskeks ja pulss jäi 160ndatesse. 30ndatest alates aga püsis 170 kandis. 36km peal tahtis palavus juba päriselt maha niita, nii et kodutee oli väga raske. Seega on minu lootused eelkõige sellel, et 12ndal ei tule palavat ilma.

Hooaeg on sel aastal olnud nõrgavõitu, laiskusest on trenne vähe tehtud saanud. Seega hetkel hooajal kokku 216km rulluisku. Samas võimalust veel paar kuud on, et eelmise aasta skoori ületada ja 500km ikka kokku saada.

Lauri: vees

Täna oli Püünsis korralik 7-8 m/s tuul, mina ja mu 13ruudune lohe. Ülim mõnu!

Tegin kahetunnise sessi. Selle aja peale jõudsin proovida pöördeid mõlemal halsil. Sain  mõlemas suunas liikudes hakkama, lihtsalt siledamat vett on tarvis et laula nina ümber vahetada  väikese hüppega saba peal. Suuremad hüpped tulevad jätkuvalt vaid vasakul halsil välja. Sain mõned päris mõnusad ja pikad õhulennud. Suuremas osas vajusin peale maandumist vette, kuid mõned tulid ka välja, nii et sain hooga edasi sõita. Vahepeale sain loomulikult ka paar kukkumist teha ja hiljem lauda mööda vett otsida. Korra isegi  lohisesin pikalt kõhuli mööda vett lohe järel  ja siis jällegi lauda  lainete vahel otsida. Paremal halsil on kuidagi väga vägisi pressimine, liikumist ei saa paika ja laud on vees kinni justkui naelutatud. Vaatasin videost järgi, äkki teen ma seda kõik liiga aeglaselt, vaja on järsemalt vastu tuult kantida ja kiirelt lohe seniiti viia. Praegu võta mul kogu manööver ehk liiga pikalt?

Tuul kukkus ära ja  üks viimane lohe on vaid veele jäänud

Organiseerisin oma purjelaua kama merelinna, kuid arvestades viimaseid lohe emotsioone  kaldun hetkel rohkem lohe poole. Eks näis mis suvi toob, praeguse lohega pean suuri tuuli kaldalt vaatama, selleks ajaks peakski purje masti otsa ajama. 

Lauri: hüppa ringi

Lõpuks ometi sain pika surfi päeva teha, taat oli selleks puhuks ka korraliku ilma sättinud. Ilm oli ehk isegi liiga hea, tuult oli rohkem kui küll ― pidevalt puhus 10m/s ja puhanguti paugutas isegi rohkem. Minu 13 m² oli sellise tuule jaoks liiga suur. Õnneks oli Priit töö sinna paika jätnud ja oli kohal enda 7ruudusega. Tegime vahetustega sõite, nii et sain vahepeal puhata, teiste hüppeid vaadata ja kaasa tehtud võileibu süüa.

Esimese sessiooni proovisin uue lohega tutvuda ja rahulikumalt võtta. Teiseks ja kolmandaks vahetuseks olin juba tunde kätte saanud ja võisin hakata hüppeid proovima. Vaatasin möödunud nädala pikalt Youtube i videoid ja püüdsin kuivalt tehnika pähe õppida, et siis nüüd kõik vees järele proovida. Kui pööramisega olen saanud paremal halsil sõbraks, siis hüpetega on vastupidi ja seal tulid need vasakul halsil rohkem välja. Kuigi paremal halsil sõites sain päeva kõrgeima õhulennu, ainult et siis kukkus laud jalast. Ise kõrgust hinnata ei oska, aga eks seal vist paar meetrit võis olla. Õhus rippudes ja alla vaadates jõudsin veel pikalt loota: „Palun, palun oleks siin sügav vesi, et oma jalaluid siia ei murraks.“ Õnneks oligi. Sain küll kerge matsu aga ehk on see ennetus, et liiga tormakaks ei lähe. Päeva jooksul sain vast nii 5-6 korralikku õhulendu, kus kõik käis nii nagu mõtlesin ja tahtsin teha. Kuigi suuremal osadel proovidest tuli vasakul halsil midagi välja tundusid need "hüpped" juhuslikud, paremal halsil aga ei saanud eriti laudagi veest välja. Tundub, et tegin kõike liiga aeglaselt ja lohe seniiti liigutamine ja kantimine ei käinud üheaegselt. Nii juhtuski tihti paremal halsil, et õhku tõusmise asemel jäin hoopis seisma ja vajusin vette. Kokkuvõtvalt siiski korralik ja tulemustega 6tunnine sõidupäev.

Kaur: vorm paraneb

Eile tegin kahe tunnise pika jooksu. Rada oli sama, kus jooksin 8 aprillil. Seega hea võrdlus vormi kohta - moment kus olin treeninud suts alla kuu vs olukord, kus peale maratoni juunis põhiliselt puhkasin ning nüüd juulis siis olen jälle vaikselt liigutama hakanud.
Distants: 20km
Aeg (juuli/aprill): 2:02 / 2:08
Pulss: 138 / 157

Eks väike vahe tuleb ka sellest, toona oli just maha sadanud õrn kiht lund. Natuke muutis see ehk Aprillis jooksmist raskemaks. Tore tõdeda, et vorm on siiski suve keskpaigaks paranend mitte taandund.

Eelmisel nädalal sai oma selle aasta esimesed kolm lohesõitu tehtud. Ilm oli suurepärane, täitsa mitte-eestilik: päike paistis ja tuul puhus. Ootan järgmist kaunist surfiilma.

Mis siis veel suvel tehtud? Orienteerumist on tulnud ette viiel korral (sh üks kord koos Lauri ja Raikoga). Kui igal nädalal käia, võib ehk isegi mingi tunne tekkida, et igal etapil ei korda samu vigu. Asimuudiga liikumine tuleb vahest täitsa välja, kuigi enamasti panen siiski veidi mööda. Jooksutreeningute vahelduseks tundub see siiski väga tore tegevus. Samuti ka rulluisutamine, mida Hiiumaal kahel nädalal korra olen cross-traininguna teinud. Ainult ratas on unarusse jäänud, aga sel nädalal kavatsen veidi rohkem väntamisele keskenduda.

Kaur: Orienteerumine

Note to self: lühikesed püksid ei ole metsaspordi jaoks!

Lauri: Ratastega lohe

Blogis on jälle rahulikum aeg, keegi vist väga võitlemas ei käi ja juunikuu oli niikuinii pigem jalgpalli vaatamine tugitoolis. Aga päris tubaseks ma siiski pole jäänud, tuleb ju proovida ära kasutada iga väiksemgi päikese ja värske õhu saamise võimalust, mis meil siin paari kuu jooksul antud on. Sellegi poolest  jätan jooksmise sel suvel teistele. Kevadel tehtud paus on veninud plaanitust pikemaks ja las venib veel.... äkki nii sügiseni. Vahelduseks on päris mõnus mitte joosta, jalad saavad trampimisest puhata. Selle asemel tegelen suuremalt jaolt rattasõidu ja surfiga.

Ratta kilometraaži on tänaseks kogunenud nii 1200 km kanti. Ei ole ehk suurim saavutus rattasportlasele, aga minu arvestuse järgi märgatavalt suurem kilomeetrite hulk kui varasematel suvedel. Valdava osa sellest olen läbinud maanteerattaga Tallinna lähiümbruse teid läbi kammides. Võrreldes jooksuga  on see oluliselt huvitavam, saab ühe trenniga palju rohkem uusi kohti näha kui ühe tunniajase lippamisega. Pühapäeval  näiteks tegin kodu ja Vääna-Jõesuu otsa ( ca 63 km; 2:20), nii et Väänas ka korra meres ujumas sai käidud. Alati külm Vääna-Jõesuu vesi oli päris heaks jahutuseks palavale ilmale. Garmini pulsikell on remondis, nii siis on asenduseks Suunto. Suurt statistikat selle tulemusel ei ele teinud, olen vaid püüdnud teha nii 2-3 tunniseid trenne jättes pulsi 130 kanti. 

Katariina kai 06.09. Autor Surphy

Selle suve tõeline hitt aga on lohesurf. Ei tea, miks ma nii kaua selle vastu põiklesin, aga see on pagana mõnus! Eelmine aasta alustades tundus ilmvõimatult küll raske, aga nüüd on triibutamine juba päris nauditav ja möödunud reedel tegin juba prooviks esimesi hüppeid. Tehnika pole veel selge, nii et ma täie kindlusega ei tea, kuidas neid teha, aga lennata on hea. Eks võrreldes purjelauaga on seal ka neid miinuseid, alates pikkadest liinidest ( ca 20 m nöörid, mis minu ja lohe vahel on), mille külge vees alati vetikad jäävad ja mis mul tihti sassi lähevad. Samas aga isegi need tunniajased sasipuntra arutamised on seda naudingut väärt. Selle lustimise kõrval poel ma kahjuks sel hooajal oma purjelaua varustust veel välja võtnudki.  Peaks ikka korragi suvel ka purje märjaks tegema ja laua vette viima. Kuigi nii lohe kui laud on omamoodi toredad on suurim vahe ikka kogu selle kama transpordis. Nüüd siis taban ära kui mõnus on kui kogu su surfivarustus mahub autosse ja sa ei pea igakord ilmatumat koormat auto katusele siduma. 

Teine  positiivne asi on, et lohetamas käies saan ma vähem tünni kui lauaga. Lauaga oli tihti nii, et paistis justkui puhuks päris rahuldavalt (alates 7-8 m/s) aga lauda käima ikka ei saanud. Aga selline mõtetu tiksumine peale koormavedu on nüristav. Eile käisin lohega Püünsis, tuult oli vast 5-6 m/s, aga lohe töötas mõnusalt. Õhtu edenedes kukkus veel ära ehk isegi alla 5 m/s, aga natuke pumbates sai mõnusalt glissata, laudurid aga seisid paigal. Eilne edasiminek oli ka see, et tegin terve tunnise sõidu ilma et lohe oleks korrakski vette kukkunud, kõik pöörded tulid enam-vähem suurte viperusteta välja. Hüppeid jällegi eile teha ei mõistnud, pean vist Youtube’ist natuke videoid vaatama.

Rannas näeme!