Lauri: maikuu suur lumekuu

Jälle pean tõdema, et kui kohe peale võistlust blogi sissekannet ei tee , ununeb pool juhtunust. Püüan siis nüüd kuudetaguse meelde tuletada ja siia kokkuvõtte teha. Eks kahjuks tuleb kirjutis ka selle võrra pealiskaudsem.

17. veebruaril osalesin 42. Tartu Maratonil, minu jaoks oli see järjestikku viies maraton. Ettevalmistus oli sel aastal parim. Jõudsin enne põhivõistlust läbi sõita 462 km ja hulgaliselt jõusaali tunde. Seda oli omajagu rohkem kui teistel Sprottidel, nii et enne starti sain tunda favoriidi kohustust. Eks siis oli ka seda võrra raskem, et oli ju tarvis tõestada, et kogu see vaev on ka asja ette läinud.

Stardijoonel olime Kauriga koos 9. grupis, Uri startis meist grupi või kaks eespool. Esimestel kilomeetritel oli nagu tavaliselt kõva rapsimine, püüdsin end hoida massis ja mitte liiga palju trügida ega ka maha jääda. Siiski päris kiiresti juba 5-6 km pärast oli juba kohti, kus ruumi oli päris palju.

Üldiselt möödus maraton üsna kiiresti. Kleepisin enne kodus suuskadele eelmise aasta TP´de ajad, nii et oleks sõidu ajal kogu aeg võimalik võrrelda. Esimesse punkti jõudsin juba ca 5 minutit varem. Edasi kasvas edumaa juba 10 ning 17 minutini. Raja keskosas kukkus tempo ning edumaa vähenes, kuid raja lõpu poole hakkas kiirus taas kasvama. Nii et peale poolt läbimist kasvatasin edu juba 17, 20 ning lõpuks juba 30 minuti peale.

Söögi plaanisin sel aastal ise kaasa vedada – kaasas oli mul 4 geeli ja üsk batoon. Tegin kava, et punktides tarbin vaid pakutavat jooki ja söön siis vaid omi asju. Geelid sain ilusti ära jagatud, aga batoon läks külmas kangeks ja seda polnud eriti mugav süüa. Kuigi järgmine aasta pean juba esimestes punktides ka oma traditsioonilist soolabanaani. Rajal olles võtsin seda alles Palu punktis, kui oli juba kohati tunda krampe kätes.

Need krambid tuldi aga sellest, et võrreldes möödunud kordadega läbisin sel aastal põhilise osa rajast paaristõukes. Siin oli kõvasti tunda bodypumpi trenni. Kaks kohta, kus kõvemini tõuget tegin oli esiteks peale palu punkti ning 3 k enne finišit. Siis panin kogu alles jäänud jõu mängu ja võitsin nii päris mitmeid kohti. Mäletan, et kui esimesel-teisel aastal seal samas lõpusspurti tegin, siis oli paaristõukeks jaksu vaid kilomeetri jagu ehk. Nüüd aga ei olnud sellega mingit probleemi ja suusad lausa lendasid all. Nii tuligi sel aastal seni parm maratoni tulemus ajaga 04:27:57 ja 2315 koht.  Lisaks sellele tegi meele heaks ka  see, et sain punkti kirja teiste Sprottide edestamisel

Hooaja kokkuvõttes sain sel aastal kirja 610 km, nii et möödunud suusaaastat võib väga korda läinuks lugeda.

Nete: suusahooaeg ja 42. Tartu maraton [331 km]

Laisale sügisele on õnneks järgnenud natuke aktiivsem talv, aga märkimisväärset sportlast pole must endiselt saanud ning suusahooaeg on kulgenud rahulikus tempos. Enne Tartu maratoni kogunes suusaradadel 268 km, osalesin töökaaslastega ka nädal enne TM põhisõitu 2. Tartu Teatemaratonil, olin "ankrumees" - sõitsin viimast vahetust Palust Elvasse, 16,4 km ja aeg tuli u. 1:15. Ilm oli rõve, mitu plusskraadi, pehme märg lumi ja lörtsisadu, kuid sellel oli ka positiivne külg. Õppisin uue asja ära. Nimelt katsetasin esimest korda elus karestatud suuska. Käisin pidamisala nr. 100 või 120 liivapaberiga üle (ei mäleta enam, kumb oli) ja valmis ta oli. Suhtusin küll skeptiliselt, kuid uskumatul kombel pidas säärane suusk väga hästi!

Foto on tehtud vahetult pärast teatemaratoni finišit. Päris maratonist mul kahjuks pilte pole.

Nüüd aga päris maratonist. Sarnaselt eelmise aastaga ei olnud mul suuri eesmärke seatud, v.a. sõgedaks minemise vältimine. Tulemuseks sama aeg kui eelmine aasta, koht aga jupp maad kehvem. Koondandmed:

     Aeg: 5:08:58

     Koht: 3686. (stardinumber 2845)

     Naiste koht: 243. (kokku lõpetas ligi 700 naist)

     Pulss: täpselt ei tea, sest kell jukerdas, aga arvatavasti kuhugi 170 kanti ta jäi.

Üldiselt jäin väga rahule ja sain mõnusa emotsiooni, kuid sellegipoolest valmistas algus pettumuse. Sattusin stardis sisekurvi, mis oli väga õnnetu valik, sest seal ei toimunud tükk aega vähimatki liikumist ning mulle tundus, et tuhanded inimesed libisesid väliskurvis mööda. Stardijooneni venisin üle 3 min, kuid kahjuks ei läinud ka edasi seis paremaks ja nii tuligi ca 6-7 km toppavas inimhunnikus jukerdada, kus kukuti, sõimati, koperdati jms. Lisaks ajas vihale, et terve rodu inimesi (ikka kümned ja kümned) lõikas esimese suurema kurviga tõusu ära ja koperdas otse laskumise alla. Kõik see ajas meele päris mõruks ning kõige tipuks kuulutati Matule jõudes valjuhääldis, et juba 4600 inimest on sealt läbi läinud. "No tore küll," mõtlesin tigedalt, olles eelmise aasta ajast umbes 10 min taga. Pärast Matut läks aga paremaks ja sõita oli mõnus. Hakkasin tempot üles kruvima ja suusasõitu nautima. Suusk lippas täitsa kenasti, pidamine kestis lõpuni ja kummalisel kombel jaksasin sel aastal väga hästi paaristõukeid teha. Eriti äge oli see, et kui muidu olen viimased 4 km alati mustas masenduses, siis seekord tõstsin tempot ja vuhkisin paaristõukeid teha, nii et tolmas. Kirsiks tordil oli finišisirgel ühe südika itaallannaga rebimine - andsime mõlemad kõvasti valu, aga mu pöialetõusuga paaristõuked otsustasid asja ära :)

Pusserdasin jupp aega ja tõstsin oma senised TM-i tulemused ühte exceli faili kokku, nii et kopeerin need ka siia (kasvõi selleks, et ise neid hiljem ühes kohas vaadata). Arvutasin kumulatiivse aja asemel puhtad vaheajad, siis on mõnusam võrrelda.

____________________________________________________________________________________ 

Aasta Aeg Koht N koht Matu Ande Kuutse Peebu Palu Hellen. Finiš 2010 5:37:40 2478 122 1:06:57 0:57:12 0:49:05 0:40:45 0:39:02 0:37:01 0:47:38 2011 4:58:39 2321 95 0:57:29 0:50:55 0:42:20 0:35:24 0:34:54 0:32:31 0:45:06 2012 5:08:54 2784 150 0:56:34 0:52:20 0:43:49 0:38:40 0:28:37 0:42:43 0:46:11 2013 5:08:58 3686 243 1:05:39 0:51:08 0:44:13 0:36:12 0:34:09 0:33:37 0:44:00

Nagu näha, on üldine tase kõvasti paremaks läinud või on mul toimunud stagnatsioon, tont seda teab... Seekord sain pika puuga nii Indrekult, oma isalt kui ka kõikidelt sprottidelt, aga ma ei lase sel end morjendada :) Nn tehnilise poole pealt veel nii palju, et suusad lasin seekord teha oma heal sõbral ja töökaaslasel, kellel see väga kenasti õnnestus. Lippeks läks esimese kihina roheline külma ilma parafiin, peale sinine HF (-4...-10C vist). Pidamise aluseks õhuke kiht kliistrit (ainult kulbi kõrgemasse ossa), siis midagi veel ja peale paar kihti VR40. Pidas lõpuni, libisemine oli üle keskmise, eriti lõpupoole. Ilm oli igati sobilik, stardis ca -6 kraadi, hiljem tsipa soojem.

Nüüd jääb üle veel nii palju talve nautida kui saab ja seejärel stardib juba orienteerumisneljapäevakute hooaeg ja ehk peaks kevadise Tartu jooksu"maratoni" kavasse võtma.

Indrek: 42. Tartu Maraton

Viis päeva enne maratoni tundus, et sel aastal on ettevalmistus mõnevõrra kasin. Viis päeva enne maratoni läksin veebruaris teist korda suuskadele ja sõitsin rahulikult 45 minutit. Jaanuaris tuli kokku 100 km, kogu eelneva hooaja peale ca 175, mida on rohkem kui eelmine aasta ja vähem kui veel varasematel aastatel. Kena talv oleks muidugi lasknud parema ettevalmistuse teha, aga mingitel hetkedel vedas ilm alt ja siis olid jälle tööreisid või haigused kimbutamas. Õnneks olin siiski ka teist sorti treeninguid teinud - jooksu, üldfüüsilist, joogat. Maratoni tulemust vaadates kulus see kõik ikka marjaks ära.

Zen power. Raudselt Photoshopitud. (foto erakogu)

Suusad tegi meile see aasta üks Nete kolleeg. Libisemise põhjaks tavaline külma ilma parakas ja peale sinine HF, mille vahemik oli vist -4...-10. Pidamise põhjaks hästi õhuke kiht kliistrit ja peale erinevad tahked määrded. Üldiselt sai arvestatud tegelikust pisut külmemate oludega, kuna suusk sai juba reede õhtul valmis. Aga sellegipoolest õnnestus täitsa üle keskmise, jäisematel lõikudel oli libisemine isegi suurepärane. Pidamine oli ka lõpuni välja täitsa olemas, kuigi lohakat tehnikat ei saanud väga lubada.

Esimest korda olin numbriga 2801 see aasta stardis 2500-3000 stardigrupis ehk üks grupp eespool kui siiani. Kasu polnud sellest midagi. Ma nimelt ei mäletanud, kas parem oli hoida sisekurvi või väliskurvi ja las ma ütlen teile - sisekurv ei liikunud üldse. Kui eelmine aasta läks stardijoone ületamiseks aega ca kaks minutit, siis see aasta üle kolme ja ometigi olin ma eelmine aasta seal 3000-3500 stardigrupi lõpuridades. Selle nahka läks ka üldiselt kogu paremas stardigrupis olek.

Seal taga. Sisekurvis. Halb. Koht. (foto www.vabaaeg.eu)

Matu TP-sse jõudsin siiski minuti kiiremini kui eelmisel korral (0:58:00 vs 0:59:07), kuna tegin Väikse Munamäe all ja mingi hetk hiljem ka kõvad kiirenduslõigud ja murdsin ennast sellest tihkest massist veidi vabamasse ja kiiremini liikuvasse seltskonda. TP-s hüüti, et koht seal 3200-3300 kandis. Andesse jätkasin tõusvas tempos (0:48:22 vs 0:51:20) ning Kuutsesse jõudsin ajaga 2:26:45 (2012. aastal 2:32:36). See andis muidugi täiendavat motivatsiooni, kuna pool maad oli sõidetud ja aeg alla 5h graafikus. Üldiselt tegin pea kõikides TP-des ka see aasta kiiremini, mõnes isegi oluliselt kiiremini ja peale Kuutset maksis see ka natuke kätte, sest pidin kõigest mõni km peale TP-d geeli ja joogipausi tegema. Õnneks taastusin seepeale kenasti ja Peebule jõudsin ajaga 3:01:04 (2012. 3:10:28) ning Palu TP-s olin ajaga 3:32:27 (2012. 3:44:44). 

Üritasin küll targasti süüa-juua, aga peale Palu hakkasin reites kergeid krambi-ilminguid tundma, mispeale võtsin hoogu veidi maha ja sõitsin kerget vahelduvat. Ühtlasi on see Palu ja Hellenurme vaheline lõik minu arust maratoni kõige ebameeldivam. Hoolimata kõigest ei lasknud ma tempol väga langeda ja Hellenurme punkti jõudsin ajaga 4:03:25 (2012. 4:20:30). Selleks hetkeks oli mul muidugi selge, et kui mingit jama ei tule, sõidan alla 5h kindlasti.

Esivanemate värava juures sõitsin mööda Nete isast, kes see aasta väga korraliku treenitusega läks korralikku aega püüdma. Kohvipausi tõusul tulime veel kõrvuti üles, sest ma olin üsna tühi ja jäin seal kellegi taha toppama, aga kohvi ma võtma ei jäänud. Esiteks imendub kofeiin umbes sama ruttu, kui sealt finišisse jõuab ehk siis füsioloogilist tolku eriti ei ole, teiseks kõrvetan ma sellega alati suu ära ja loomulikult ei saanud ma endale seda pausi lihtsalt lubada, sest mul oli vaja Nete isa ära võita. Võtsin ennast niisiis kõvasti kokku ja 3 km märgist edasi üritasin ainult tugevate paaristõugetega kütta, nii palju kui veel kehas jõudu oli. 

Mina olin seal nendest meestest minut vähem kui kaks tundi hiljem. (foto blog.spordihai.ee)

Kokkuvõtteks võib öelda, et finišis olin tubli ajaga 4:44:04, mis tähendas eelmise aastaga võrreldes taaskord suurt edasiminekut - täpselt 23 minutit. Loomulikult olen sellega väga rahul ja tore oli ka 5h piir murda, mis hooaja alguses endale eesmärgiks sai võetud. Küll aga on TM tase nii hullumeelseks läinud, et isegi sellise ajavõidu juures lõpetasin tagapool nii enda stardinumbrist kui ka eelmise aasta kohast. 

Maratoni koondinfo:

Koht: 2837 (2012. aastal 2735)

Aeg: 4:44:04 (5:07:04)

Keskmine kiirus: 13,4 km/h; keskmine liikumiskiirus 14,2 km/h (12,3 km/h; 13,3 km/h)

Pulsiinfo jäi seekord saamata, kuna millalgi enne esimest punkti hakkasin pulsivööd kohendama ja trukk tuli hoopis lahti.

Järgmine siht sihikul on 12. mail toimuv 31. Tartu Jooksumaraton, ajalist eesmärki pole veel välja mõelnud.

Lauri: hea ettevalmistus (462 km)

5 päeva enne maratoni tundub, et sel aastal on ettevalmistus  päris tubli. Tänaseks on kogunenud  462 km suusajäge ja hunnik jõusaalis rassimist. Võrreldes möödunud aastaega on see oluliselt suurem ning  annaks justkui head eeldused. Samas ei saa ma  liiga palju vaid sellele loota, kuna läbitud suusa km pole mul alati olnud korrelatsioonis maratoni tulemusega. Eelmine aasta  läbisin vaid 97 enne maratoni,  kuid tulemus oli seni parim. Seega loodan, et  praegune prognoos heaks ilmaks püsib ja suusk ja määre saab ka hea olema.

Viimaste trennide enesetunde järgi võiks arvata, et see aasta võiks  jälle väiksemaks lihvida. Suur eesmärk on proovida alla 5 tunni  aega, see tähendaks eelmise aastaga võrreldes 15-20 minutit kiiremat aega. Julgust sellise tulemusele annab kõige rohkem on tunda erinevust  paaristõukes. Kui  esimesel maratonil tuli väsimus peale juba peale 1-2 km ning tuli puhkamiseks vahelduvas sammus sõita, siis praegu olen viimased trennid teinud 20 km kanti suures osas just paaristõukes.

Sel nädalal enam trenni ei plaani väga teha. Pigem proovin puhata  ja tehnika teooriat üle korrata. Oluline on  end hoida, et mitte korrata paariaasta tagust, kui end kolm päeva enne võistlust  rebestasin ja tulemus selle nahka läks.


Kohtume  Maratoni rajal!

Kaur: spordiaasta 2012

Aastaga 2012 võis rahule jääda teise ja kolmanda kvartaliga. Esimeses kvartalis oli treeningtihedus hõre ning viimasel, aasta lõppu jäänud okt-nov-dets haigutas suur puudujääk füüsiliste tegevuste vallas. Tore muidugi nentida, et mitte ühelgi varasemal aastal pole oktoobri alguses olnud nii hea vorm ent samas kurb nentida, et kui ettevalmistus sai potist viimaste kuudega alla lastud ja nüüd jaanuaris olen uuesti põhja ladumas.

2011 aastaga võrreldes on olnud edasiminekut (66 trenni / 87h)
2010 võrreldes pole siiski samale tasemel jõudnud (104 trenni / 162h)
2012 kokkuvõte siis 93 treeningut ja 109h.

Jooksmises oli hea aasta (eriti mõnusad olid suvised orienteerumised) ning sai tehtud aasta tippsündmus - läbisime Raikoga koos Stockholmi jooksumaratoni. Septembri lõpuski oli veel väike idee osaleda ka esimesel Tartu jooksumaratonil, aga mingil põhjusel jäi seal siiski käimata.

2013 eesmärk siis septembri lõpus Berliinis topeltmaraton - rull + jooks.

Lauri:spordilaager (296 km)

Keskmine mees pidavat jõulupühade ajal umbakud 6000 kalorit toidulaualt sisse ahmima. Ilmselt suutsin ka mina möödunud aastalõpul samasuguse koguseni jõuda. Sel nädalal oli mul piisavalt aega, et kogu see üleliigne maha lihvida. Tänu vabadele päevadele sain teha trenni nagu spordilaagris – kaks korda päevas, kolmapäeva ja laupäeva lubasin endale puhkust.

Suusatama jõudsin selle aja jooksul kolm korda. Kõik korrad tegin klassikalises stiilis ja kokku ca 4h ja 38 km rahulikku sõitu. Reede hommikul tegin trenni veel enne hommikusööki, et nautida hommikust ilma ja vaba rada. Kui keha oli hommikuseks trenniks valmis, siis mõte ilmselt veel mitte. Kodus suuski määrides tegin mõlemal suusal kogu libisemise ala pidamise määrdega kokku. Kui haarasin korgi, et määre laiali hõõruda, sain alles aru millega hakkama olin saanud. Kaapisin küll suurema osa määrdest maha, kuid ilmselt kulub mul veel paar sõidukorda, enne kui takistav pidamismääre lõplikult maha kulub.

Peale eelmist sissekannet olen aga teinud viis trenni ja lisandunud on üle 70 km, mille tulemusena on mu kogu läbisõit sel hooajal jõudnud 296 km peale. Seda arvestatavat mahtu on ka rajal tunda ja enesetunne ja minek on hea. Maratonini on jäänud veel umbkaudu kuu aega, ehk õnnestub selle ajajooksul see maht kahekordistada ja nii oma eeldusi heaks tulemuseks parandada.

Reedehommikune tühi rada Pirital.

Rohkem kui suusarajale jõudsin sel nädalal jõusaali bodypumpi. Esmaspäeval ja neljapäeval tegin päevas kaks trenni hommikul ja õhtul. Reedel õhtul tegin otsa veel ühe. Raskused on trennis omajagu kasvanud ja uuest nädalast on ülakeha harjutustele kavas veel kilo-kaks lisada. Jalgadel tundub praegu juba pisiavalt raskust olema ja kükkide tegemisel pole hetkel tarvis midagi juurde panna vaid jätkata samal tasemel. Peale järgmist nädalat edasised kuuaega kavatsen raskusi enam mitte tõsta ja keskenduda olemasoleva rauapumpamisele. Suusatades olen täheldanud jõusaali abi just kätes, nii et paaristõuget jõuan pikemat aega ja tugevamate tõugetega teha.

Peale kahe põhiala tegi ka üle aastase vaheaja jooksul külalisetteaste võrkpalli väljakule. Üle nii pika aja oli küll mõnus, aga valus. Käed ei olnud enam harjunud palli vastu võtma ja kiired liigutused tekitasid hirmu, et seal platsil end ka vigastan. Reedel tegin lisaks suusa ja jõusaalile veel ka pooltunnikest lohesurfi Harku järvel (jää ja lume peal ikka). Järvel oli päris korralik lumekiht, nii et sõita oli mõnusam kui Jüris põllul. Sõitsin esimest korda oma uue kõige väiksema 7ruuduse lohega. Triibutasin peamiselt edasi tagasi, kuna erinevalt suvest ei tihka ma  jää peal väga hüppeid teha. Küll aga saab seal  kumelaua sõitu ja sujuvalt halsse harjutada. Tuul oli väga puhanguline ja tugev, Priit ja teised, kes kohal olid ja valdavalt suuremate 9-ga sõitsid olid päris hädas. Kuna tuul oli heitlik, siis väga ei oska lohet iseloomustada, kuid tegemist paistab olevat üsna kiire reageerimisega loomaga. Nädala lõpetas peale tänast pikka suusasõitu veel üks mõnesajmeetrine lõdvestav ujumine.

Võin öelda oli meeldivalt sportlik nädal ja vahelduseks midagi sellist teha oli päris huvitav.Soovitan teistelegi!

Lauri: head suusaaastat!

Minu aasta ja suusahooaeg käib juba täie hooga. Peale eelmist sissekannet on omajagu trennitunde jõusaalis ja suuskade nühkimist rajal juba seljataga. Tartu maratonini on küll veel pool talve aega, aga oma esimese lumekuu jooksul olen päris hea tunde sisse saanud.  Peamiselt on see päris heas trennirutiinist – kaks korda nädalas jõusaalis ja kaks korda suusatamas. Selle tulemusena sain detsembri jooksul kokku üle 200 km suusatamist. Kui nüüd veel otsa selle aasta üks trenn on kokku juba 224 km kogunenud. Võrreldes möödunud aastatega olen praeguseks juba rohkem suusatada kui muid olen jõudnud Maratoniks ette valmistust teha.

               

Maht on küll juba hea, aga peaasi et nüüd mingit tervisejama ei juhtu nagu tunamullu, kui  ettevalmistus oli mahukaim (285 km),aga  aeg  seni kehvim  Teisalt loodan veel ilmale ja suusale, mis vaatamata väikseimale ettevalmistusele möödunud aastal seni parima tulemuseni viis ( enne sõitsin 97 km).

Pühade ajal tegin suurema osa oma trennidest Lõuna-Eestis, kus proovisin mitmeid erinevaid suusaradasid: Tartus Tähtveres, Vooremäe, Lähte, Mammaste, Otepää-Matu TP maratoni rada ja Kääriku Kekkose rada. Võrreldes pähe kulud Pirita rajale oli tegemist tõesti ilusate trennidega. Eriti julgen soovitada Lähte suusaradasid, kus võib peale kauni looduse kamba kaupa metsloomi (sattusin 6 metskitse peale korraga) ja nende jälgi rajal näha ning Mammaste suusarajad Põlva külje all, kus on lihtsalt väga mõnus vahelduv maastik ja loodus. Neile, kel soovi rohkem mäkke ronimist ja kiireid laskumisi soovi harjutada, peaks kindlasti käima Vooremäel. Tundus et seal saab 7,5 km vast oma mõnisada meetrit vaid tasasel maal paaritõuget teha. Head rajad on loomulikult ka Otepääl ning Käärikul, kuid need juba ammu teada kohad. Kõige kesisem kogemus oli Tartu, esiteks tehti seal raja töid ja suurt ringi ei saanud sõita aga 700 m ring oli peale teist kordust juba päris igav.

                                 

Uri: 2012 kokkuvõte

Kokkuvõte 2012. spordiaastast:

Üldine kokkuvõte:

	2012	2011
Treeningkordi	69	83
Treeningtunde	101	132
Kilomeetreid	1283	1580
Suusk (km)	282	270
Jooks (km)	403	224
Rulluisk (km)	314	650

Treeningmaht on selgelt vähenenud. Eriti nukrad olid oktoober ja november, kui kahe kuu peale tuli kokku vaid 5 treeningkorda viie ja poole tunniga.

Aasta alguses sai eesmärgiks seatud 2 treeningkorda nädalas, millest jäi siis seekord puudu 35 trenni.

Seda imelikum oli, et võistlusprogramm õnnestus sel aastal küllaltki edukalt:
(tulemuste järel sulgudes on võrdlus eelmise aasta sama võistlusega)

Selle aasta esimeseks võistluseks oli Alutaguse Suusamaraton. Osalesin sel üritusel kolmandat korda. Koht 522 (-120), aeg 2:39:47 (-19:50), kaotus võitjale 59:00 (-8:45). Selge edasiminek võrreldes eelmise aastaga.

Ka Tartu Maratonil õnnestus hea suusa toel tulemust märkimisväärselt parandada. Koht 2099. (-807), aeg 4:44:33 (-40:10), kaotus võitjale 2:01:12 (-42:08).

Haanja Maratoni jätsin sel aastal vahele ja keskendusin sealt edasi jooksule, kuna oli ju plaanis suve alguses oma elu esimene jooksumaraton läbida.

Järgmiseks oluliseks sündmuseks oligi maikuine Tartu Jooksumaraton . (Kuna 2011.a. jäi see kordusõppuste tõttu vahele, siis võrdlus seekord 2010. aastaga). Sain jooksul 783. koha (-241) ajaga 1:58:59 (-8:01). Kaotus võitjale 42:56 (-7:53). See andis kindlust, et Stockholmis võin minna sihtima aega alla nelja tunni.

2. juunil jooksin Stockholmis oma esimese jooksumaratoni. Külmas, vihmases ja tuulises ilmas läksin jahtima aega 4 tundi. Suutsin hoida ühtlast tempot ja head enesetunnet. Ajaks tuli 3:54:42, koht meeste hulgas 5055. Olin rahul.

Osalesin ka mõnedel EMT rullituuri üritustel, kuid neist eraldi kokkuvõtet teha ei viitsi. Kokku osalasin kahel etapil (2011: kolmel). Koondarvestuse koht 149. (+23). Parima etapi koht 75. (+4). Ja tegelikult veel 2011.a. oli meest ja naiste arvestus koos ja 2012.a. eraldi, seega olid selle aasta tulemused veel kehvemad, kui siin võrdluses paistavad.

Täielikult ebaõnnestus ka Tartu Rulluisumaraton. Sel aastal oli uus rada, mis mulle kohe kuidagi ei istunud. Veidi üle pingutasin ka distantsi alguses ja kokkuvõtes aeg 1:49:37 (kuna distants muutus, siis pole mõtet varasemaga võrrelda). Koht oli aga 349., mis oli lausa 187 kohta kehvem kui aasta varem. Ka kaotust liidrile oli 33:19, mida oli 16:26 (pea-aegu 2 korda) rohkem kui 2011.a.

Samas vaid poolteist kuud hiljem toimunud Berliini uisumaraton läks igati edukalt. Juba eelmisel aastal seatud eesmärk 30kmh sai ületatud. Ajaks 1:23:52 ja ka koht meeste fitness kategoorias 405., mis on senine parim (ja umbes 4500 osavõtja hulgast päris okei tulemus).

Aasta lõpus sai osaletud veel SEB Tallinna Maratonil 21.1km distantsil. Proovisin seal joosta Kauriga ühes tempos, kuna Garmin oli parasjagu katki nagunii. 2/3 distantsi peal pani aga Kaur hoogu juurde ja minu jaks sai otsa. Kaotasin Kauri silmist ja tempo kukkus mutta. Kokkuvõttes 509. koht, aeg 1:47:58, kaotus võitjale 41:26. Võib-olla mõjus ka negatiivselt päev varem sõidetud rulluisumaraton, kuigi eks see oli järgmise aasta ettevalmistuseks vajalik.

xDreamidest osalesin sel aastal üldse ainult kahel etapil. Kokku oli meie meeskond, kes sel aastal osales väga vahelduvas koosseisus, juba kolmandat aastat järjest 33. kohal. Ei tea, kuidas see võimalik on.

Järgmise aasta eesmärkidest olulisem on nähtavasti Berliini rulluisu- ja jooksumaraton. Kaks maratoni nädalavahetuse jooksul - selle nimel peaks juba natuke treenima ja kaalugi langetama.

Jõudu ka kõigile selle blogi lugejatele uueks aastaks!