Lauri: head suusaaastat!

Minu aasta ja suusahooaeg käib juba täie hooga. Peale eelmist sissekannet on omajagu trennitunde jõusaalis ja suuskade nühkimist rajal juba seljataga. Tartu maratonini on küll veel pool talve aega, aga oma esimese lumekuu jooksul olen päris hea tunde sisse saanud.  Peamiselt on see päris heas trennirutiinist – kaks korda nädalas jõusaalis ja kaks korda suusatamas. Selle tulemusena sain detsembri jooksul kokku üle 200 km suusatamist. Kui nüüd veel otsa selle aasta üks trenn on kokku juba 224 km kogunenud. Võrreldes möödunud aastatega olen praeguseks juba rohkem suusatada kui muid olen jõudnud Maratoniks ette valmistust teha.

               

Maht on küll juba hea, aga peaasi et nüüd mingit tervisejama ei juhtu nagu tunamullu, kui  ettevalmistus oli mahukaim (285 km),aga  aeg  seni kehvim  Teisalt loodan veel ilmale ja suusale, mis vaatamata väikseimale ettevalmistusele möödunud aastal seni parima tulemuseni viis ( enne sõitsin 97 km).

Pühade ajal tegin suurema osa oma trennidest Lõuna-Eestis, kus proovisin mitmeid erinevaid suusaradasid: Tartus Tähtveres, Vooremäe, Lähte, Mammaste, Otepää-Matu TP maratoni rada ja Kääriku Kekkose rada. Võrreldes pähe kulud Pirita rajale oli tegemist tõesti ilusate trennidega. Eriti julgen soovitada Lähte suusaradasid, kus võib peale kauni looduse kamba kaupa metsloomi (sattusin 6 metskitse peale korraga) ja nende jälgi rajal näha ning Mammaste suusarajad Põlva külje all, kus on lihtsalt väga mõnus vahelduv maastik ja loodus. Neile, kel soovi rohkem mäkke ronimist ja kiireid laskumisi soovi harjutada, peaks kindlasti käima Vooremäel. Tundus et seal saab 7,5 km vast oma mõnisada meetrit vaid tasasel maal paaritõuget teha. Head rajad on loomulikult ka Otepääl ning Käärikul, kuid need juba ammu teada kohad. Kõige kesisem kogemus oli Tartu, esiteks tehti seal raja töid ja suurt ringi ei saanud sõita aga 700 m ring oli peale teist kordust juba päris igav.