Sprottt higis: pildimeenutusi sügisjooksult

Ergo tabatud Sprotttid Uri (1178) ja Lauri (1215)

Uri: Sügisjooks läbitud, eesmärgid täidetud

Niisiis, tulemus 48.33 ja 969. koht. Netoaeg (mis minu arvates olulisem ja mille järgi endale eesmärgi seadsin) 48.07.

Tähelepanekud:
Esimesed viis kilomeetrit hoidsin ühtlast tempot 4:50/km. Veidi kiirem küll, kui olin plaaninud, aga tunne oli hea ja tuul oli vist kah veidi tagant.
Max pulss ronis selle aja peale 174-ni. Enne võistlust arvasin, et tempot tohiks tõsta küll ainult juhul, kui pulss alla 170, aga eks enesetunnet tuleb ka natuke usaldada. Seega 6. ja 7. kilomeeter tempoga 4:48. Pulss ronis 177-ni (need on siin lõigu max pulsid). 6. kilomeetri peal sõin ka oma ainsa kaasas olnud geeli ära.
Järgmine kilomeeter sisaldas paari kurvi Mere puiestte ületamise järel, jooksupunkti, mis lõi rütmi segi ja tõusu Paksu Margareta juures. Igatahes endale märkus - mõistlikum tundub olevat võtta rohkem jooki kaasa. On küll lisa raskus, aga samas mugavam tarbida kui topsist jooki ahmides.
Niisiis 8. kilomeetri tempo oli 5:10. Vaatamata eelnimetatud raskustele tundub, et 22 sekundit kilomeetriga kaotada oli liiast.
Järgmised kaks kilomeetrit andsin siis jetsu. Vaatamata sellele, et ka viimasele kilomeetrile jäi üks tõus (ja üks langus), tulid kilomeetri ajad vastavalt 4:45 ja 4:35. Max pulss 186, viimase kilomeetri keskmine 183.

Kokkuvõttes veel niipalju, et pulss oli kogu aeg üle 170 peale neljandat kilomeetrti ja üle 180 alates 8.3 km pealt. Ja lõpus oli veel jõudu pingutada küll.

Seega eesmärgid täidetud (aeg alla 49, koht alla 1000)! Järgmine üritus: Berliini uisumaraton.

Lauri: sügisjoostud

Olen sügisjooksul varem kaks korda käinud - 2008 aastal oli tulemuseks 49:49 ja 2009 aastal 51:27. Selle aasta eesmärk oli nagu tavaliselt, parandada senist parimat aega. Nii nagu ka eelmisel aastal oli trenn natuke puudulik, vähemalt mingisugust eraldi jooksmist ma viimasel ajal eriti ei teinud, viimane nädal peale Xdreami oli täiesti spordivaene. Lootsin et rattaga tööl käimine aitab ehk tulemuste parandamisele kaasa.

Enne starti võtsin eesmärgiks joosta terve distantsi 4:52 tempoga. Pulsist ma eriti ei hoolinud, sest teadsin et sellise tempoga jooksul jõuab see varsti nii kui nii piirajasse. Nagu massiüritustele kohane, oli see tempo suurema osajooksjate jaoks aeglane. Püüdsin end sellest mitte segada lasta ja oma tempot hoida. Esimese poole jooksust oli see väikeste kõikumistega isegi päris lihtne.

Raskemaks läks tempo hoidmine kuskil 7. kilomeetril, siis hakkas tempo juba vahel jooki peatuste ja kurvide pärast üle viie ja kuue minuti minema. Samas sirgetel lõikudel sain jälle hoo üles, nii et Merepuiesteel jooksin keset teed olnud metallvaadile otsa.

Keskmine tempo tuli 5:00 min/km.

Järgmine tempo langus tuli Vanalinna vahel keerutades, õnneks oli see aga vaid lühike lõik, nii et varsti sai jälle mööda sirgemat teed joosta. Siiski tempo jäi veel mõneks ajaks kõikuma. Eelviimane rajalõik oli aga langusega, nii et lasin seal gravitatsioonil töötada ja enda allamäge vedada, peale seda veel lõpus spurt ja finiš oligi käes.

Protokollis on mu ajaks 50:22, seda siis alates stardipaugust kuni Finišini ( netoaeg oli 49:58). Sellega sain 1256 koha, mis oli enam-vähem sama, mis eelmisel aastal. Kuigi mõte oli joosta alla 50 minuti võib vist selle tulemusega ka rahule jääda, vähemalt eelmisest aastast jooksin kiiremini. Kindlamaks sain ma aga oma veendumust, et maratoni pole mul jätkuvalt huvi joosta.

Uri: Sügisjooksu sõjaplaan

2008. aastal jooksin esimest ja ainsat korda sügisjooksu. Aeg oli siis 51.11, mis andis 1190. koha (neto-aeg oma kella järgi oli napilt alla 51 minuti). Seekord peaks vorm olema parem ja tahaks joosta alla 49 minuti.

Olen viimasel ajal teinud jooksu ajal 2km lõike võistlustempoga. Nii 2-4 lõiku trenni jooksul, vahepeal 400m rahulikku jooksu (tempoga 6.30). Viimati (teisipäeval) näiteks tegin kaks lõiku, ühe tempo oli 4.44, teisel 4.52 kilomeetri peale. Pulss ronis mõlema lõigu peal 173-174'ni.

Seega tundub, et keskmise tempona võiks hoida kiirust 4.53 ja sellega peaks pidama kogu distantsi ühtlaselt vastu. Üldiselt on mu loogika alati olnud proovida liikuda distantsi teine pool kiiremini kui esimene. Siis on lõpus võimalik reguleerida tempot vastavalt jõuvarudele ja psühholoogiliselt on ka parem tunne teistest mööda joosta. Tempo 4.53 annaks koguajaks 48.50. Eelmisel aastal saanuks sellega 965. koha.

Täpne tempoplaan siis selline:
Hoida esimesed 5 km tempot 4.53, kuid tõenäoliselt läheb esimene kilomeeter rahvamassis veidi kiiremini (tavaliselt panevad kõik alguses tempokalt minema).
5km peal vaadata kuidas tunne on. Kui pulss on püsinud alla 170, siis võib hakata tempot kasvatama. Kui pulss hakkab juba 180 peale kippuma, siis tuleb tempot langetada.

Eks näis kuidas rajal sellest plaanist kinni suudan pidada. Nüüd on aga aeg valmistuma hakata, 2 tunni pärast on ju start

Lauri: Xdreami IV etapp Roostal

Et seekordne etapp toimus Tallinnast pooleteise-kahe tunni autosõidu kaugusel otsustasime Kauriga juba eelmisel õhtul kohale minna, Uril olid muud kohustused ta liitus meiega alles hommikul. Kuna ma käisin enne veel Eesti-Itaalia jalgpalli matši vaatamas, jõudsime Roostale alles 2 öösel. Kuna väljas oli pime ja märg oli mu ettepanek telk koju jätta ja kasutada ära surfmobiili mahutavust - viskasimegi rattad välja ja mahtusime probleemideta autosse magama. Vaatamata asjaolule, et magama saime hilja, sai hommikul kauem magada, nii et kui auto luugi lahti lõime oli tühi parkla täitunud teiste võistlejatega, kes usinalt oma varustust komplekteerisid.

Kogu tavalise varustuse komplekteerimise kõrval oli mulle kuskilt meelde jäänud lõik, et natuke õlut pidi võistlemisele head tegema. Kuna Uri oli selle mõjus pehmelt öeldes skeptiline, tegime Kauriga siiski katset ja jagasime kahe peale ühe 0,3 l Tuborgi.

Start anti nii nagu tavaliselt päevastel etappidel 10:20. Esimese osana tuli läbida jalgsi, selle jooksul tuli võtta üks punkt ning joosta vahetusalasse, kust edasi liiguti ratastel. Kohe alguses tegin ka selle korra suurima vea ja tõmbasin end kohe kinni ja pulsi üles. Oleksin võinud alustada oluliselt rahulikumalt ja tempot etapi edenedes tõsta.

Ratta etapp oli suhteliselt lühike - 4,9 km, kuigi alustuseks läks see lihtsalt ei pannud me järgmisesse vahetusalasse keeravat väikest teerada õigel ajal tähele ja kaotasime aega. Vahetus alast tuli maastikule paigutada kümnest punktist valida ja ära võtta kuus. Esimese punkti võtsime koos meeskonnaga "Soosambla Suusaklubi", teise punkti juures jooksid nad aga eest ära. Hiljem selgus, et lõppkokkuvõttes tuli see võistkond neljandaks, oleks me ka siis kiiremad olnud.... kes teab.

Olles läbinud kõik jalgsi punktid hüppasime taas sadulasse ja suundusime Dirhami sadama poole. Vahele põikena, üldse oli päris huvitav Roosta metsaalustes seigelda ja möödunud surfilaagreid meenutada. Vahepealne rattaetapp oli kokku 12, 5km, järgmisesse vahetusalasse jõudes olime 42 kohal, järgneva jalgsi etapi läbisime 29. ajaga.

Kui jooksu alguses hoiatati võistlejaid ette, et merega kokku puutudes tuleb olla ettevaatlik siis nüüd jõudis see aeg kätte. 2,8km pikkusel lõigul oli neljast punktist 2 paigutatud merre kivide külge nii, et sinan jõudmiseks tuli kuni vööni külmas merevees kahlata. Rajal oli mõni üksik sell, kes mugavuse mõttes vette minnes jalanõud ära võttis, kuid me ei hakanud pikalt mõtlema ning kargasime merre. Jahe oli tõesti, kuid mitte nii külm et valus oleks.

Kuna minul oli pulsiga endiselt probleeme, lootsin et kanuu etapp võiks varem tulla. Ülakehaga sõudes on mulle oluliselt paremaks puhkuseks kui jalgadel jooksmine või väntamine. Nii siis paigutasime see kord Kauri punktivõtja rolli, nii et tema istus ees, ma keskel ja Uri nagu alati roolis. Kui mullu oli kanuusõit meie üks nõrgimaid külgi, siis juba eelmisel etapil täheldasime, et oleme selles alas kuidagi moodi paremaks muutunud ning võime suudame seal isegi kohta parandada. Kuna merel oli kerge laine, siis saime mõnes kohas isegi glissi, mis surfari meele eriti rõõmsaks teeb. Samas aga võime ka rahule jääda asjaoluga, et me ümber ei läinud lainete peale. Üks kanuuetapi poi oli vee alla kadunud, käisime seda küll otsimas, aga kohtunikud suunasid meid märki võtmata edasi liikuma. Lõpuprotokollis tehti kõigile mingi mahaarvestus, nii et need, kes punkti võtsid oleks samas seisus endega, kes seda hiljem enam võtma ei pidanud.

Läbitud distants

Kui kanuu etapil sain ma natuke puhata ja pulss langes, siis ratastele joostes oli see jälle laes, nii et pausist polnud erilist kasugi. Kuna aga kaardilt oli näha, et lõpp on lähedal, ei olnud enam mõtet end tagasi hoida ning andsime väntadele valu. Kui jalgsi etapil merre jooksmine eriti ei mõjunud, siis peale kanuu etappi hakkasid paljudel jalad külmast krampi kiskuma. Möödusime paarist võistkonnast, kes hoo olid maha võtnud või lausa pausi teinud, et jalad taas normaalselt tööle saada. Kanuualalt oli ratast Roosata puhkekeskuseni veel vaid 5,1 km. Rattad vahetusalasse pannud tuli läbida lisaülesanne, mis sel korral oli minigolf. Võistkond pidi võimalikult kiiresti läbima vabalt valitud minigolfi raja ning finišisse jooksma. Nüüd lõpus aga jõudis külm ka Kauri jalgadesse ning viimane 500 m oli tema jaoks suhteliselt kangutamine.

Kokkuvõtteks aga saime väiksematele tõrgetele vaatamata sel korral oma senise parima koha – 25. ja hooaja kokkuvõttes 33. Eelmisel aastal saavutasime 74. koha - vapustav areng! Minu arvamus, et edu peitus enne starti manustatud õlles...

Lauri: uus hooaeg

Kuniks Xdreami kokkuvõte on koostamisel, teen vahele ühe lühema sissekande.

Esiteks käisime pühapäeval Uue maailma festivalil jalgratastega fotoorienteerumisel. Panin eelnevalt kirja meie võistkonda peale enda veel Kauri ja Kristiina, kuna aga Krissu oli haige, siis jäi võistkond kaheliikmeliseks. Korraldajad jagasid võistluse alguses ca 20 fotot, kus oli kujutatud Kalamajas, Kassisabas või Uues maailmas olevaid objekte. Ülesandeks oli need võimalikult kiiresti üles leida ja neist pilti teha. Lappasime kohe stardis kõik pildid läbi, nii et kõik Uue maailma pildid jätsime Kristiinale. Ise aga põrutasime Kalamajja ja Kassisabasse sealseid punkte otsima. Kui suurema osa objekte leidsime tänu Kauri kodu linnaosa tundmisele suhteliselt kiiresti üles, siis mõnega pidin pikemat otsimistööd tegema. Kui Kalamaja ja Kassisaba punktid leitud pöördusime tagasi Uude maailma, et ka sealsed punktid ära võtta. Krissu oli selle aja jooksul head eeltööd teinud ning teadis enamiku punktide asukoha meile kätte seletada. Kahjuks avastasime aga piltide hulgast veel kolm Kassisaba pilti, nii et pidime tagasi minema kõrval linnaossa neid otsima. Kokkuvõtteks aga tuli meie ajaks 1 tund ja 30 min mille jooksul läbisime pea 25 km. Lõpetuseks saime auhinnalise teise koha.

Orienteerumisel läbitud distants

Teiseks algas mul eile võrkpalli hooaeg saalis, viimati mängisin üldse jaanipäeval ja siiski liivaväljakul. Eks suvega oli servast jälle meelest läinud ja tõsted-löögid ei tulnud kõige sujuvamalt välja, aga mõnus oli siiski. Harjumist vajab ka see kahetunnine rassimine, mille lõpuks ma päris väsinud olin. Eriti meeldiv aga uue hooaja juures on see, et naiste osakaal meie pundis on märgavalt suurenenud, eile oleks nad saanud isegi oma kuueliikmelise võistkonna kokku panna. Kohe palju ilusam on mängida.