Uri: Jooksumaratoniks valmistumine [33]

Kui eelmisel sügisel sai ennast Stockholmi jooksumaratonile registreeritud, siis oli mõte, et ka talvel tuleb leida aega jooksutrennideks. Mäletan, et Kaurile ütlesin, et vähemalt kord 10 päeva tagant tuleks teha üks jooksutrenn, et kevadel ei peaks jooksmisega tühja koha pealt alustama. Kaur oli oma suhtumises karmim - arvas, et korra nädalas peaks ikka jooksmas käima.

Ma ei tea, kuidas Kauril see õnnestus, aga minul oli vahemikus 1.detsember kuni 10. märts täpselt 3 jooksutrenni, kokku 33 kilomeetriga. Seega siis vähem kui 1 jooks kuus. Sellega seoses olen ka enda vastu aus ja hakkan maratoniks valmistumise kilomeetreid lugema 11.märtsist, kui sai tehtud esimene kevadine jooks.

Üldiselt loetakse maratoniks valmistumise normaalseks tsükliks 16 nädalat. 10. märtsist kuni 2. juunini oli minul jäänud täpselt 13 nädalat, niiet olin juba graafikust maas. Aluseks võtsin üldjoontes mingi FIRST nimelise maratoni treeningprogrammi (http://www2.furman.edu/SITES/FIRST/Pages/FirstTrainingPrograms.aspx), mille põhiloogikaks on 3 trenni nädalas - pikk jooks, tempo jooks, lõigutrenn.

Päris täpselt ma sellest kavast kinni pidada ei suuda nagunii. Lisaks muule kavatsen kõik pikad trennid teha pulsi järgi (ca 130), mitte ette antud tempoga.

Seni on õnnestunud teha järgmised trennid:

11.03 pikk jooks
11.2km
1:15 (tempo 6:42/km)
Pulss: 132

13.03 tempo jooks
9.0 km, 56 min
Keskmine pulss: 139
3km soojendust. Tempo 6:36. Pulss 125
3km tempoga 5:30. Pulss 153
3km lõdvestust. Tempo 6:33. Pulss 141

18.03 pikk jooks
12.5 km
1:31, tempo 7:16/km - kõht oli liiga täis.
Pulss: 131

Lauri: surfihooaeg on alanud

Viimased kolmnädalavahetust olen suusatamise asemel tegelenud hoopsi lennukama tegevusega. Pakkisin lahti oma uue lohe ja käisin seda Jüris põllu peal lennutamas. Võrreldes eelmise Cabrinha Crossbow lohega on uus Ozone Instict Sport II oluliselt rahulikum ja stabiilsem, mis teeb õppimise märgatavalt lihtsamaks ja ohutumaks.

Esimesel korral õppisin lohet alles taltsutama ning tegin seda kõike ilma lauata, et saask kätte tunde, kuidas lohe käitub. Viimasel kahel korral olen koos lauaga lohetanud. Lumelaua alla panek oli alguses küll keeruline, püüdes samasl ajal lohet õhus hoida, kuid seegi oskus hakkab vaikselt tekkima. Päris mitu korda sai enne soovimatuid kukkumisi ja lume peal lohisemisi tehtud.

Eile oli ka juba parasjagu 6 m/s tuul, nii et polnud suurt probleemi sulalume seest end välja vedada ja oma esimesed pikad triibud teha. Väga mõnus, väga mõnus. Eks algusele vastavalt oli esitus rabe, aga selel paari tunniga sain juba väikestviisi tunde sain kätte. Loodame, et vähemalt märtsi saab veel lumepeal harjutamas käia. No ja tuult võiks ka ikka olla.

Uri: Tartu Maraton ja suusahooaja kokkuvõte [210]

Pea-aegu kuu juba möödas, aga panen ka oma meenutused Tartu Maratonist siia kirja.

Kokkuvõttes võib öelda, et sõit läks igati hästi nii enesetunde kui ka tulemuse poolest. Suusad said väga head (määrisid Karupesa tiimi poisid Tehvandil) - seekord lasin libisemiseks panna kõrgfloori ja libisesid küll. Pidamine oli kah igati paras ja pidas lõpuni vastu.

Stardis olin sättinud ennast sisekurvi, mis osutus veaks - kuidagi ei pääsenud alguses liikuma ja kaotasin nähtavasti rohkem aega, kui teised, kes väliskurvist tulid. Esimesse vaheajapunkti jõudes nägin, et olen oma üle-eelmise aasta graafikust vaikselt ettepoole liikumas. Üle-eelmise aasta seadsin võrdluseks seetõttu, et eelmise aasta tulemus oli lihtsalt piinlikult nõrk.

Vaheajapunktis ei leidnud kiiresti spordijooki üles, seega sõitsin edasi joomata. Ise küll hakkasin kartma, et see võib hakata vaikselt kätte maksma, kuid õnneks olin peagi juba uues punktis kohal. Enne Harimäe tõusu otsustasin ka tempot veidi vaiksemaks võtta, kuna tundus, et võrreldes 2010 aegadega olen liiga kiirelt alustanud. Eelmisel aastal oli algus samuti ilus, aga haamer ka kiire tulema.

Seekord läks siiski paremini ja jõudu jätkus. Vahepealsed tuulised lagendikud vähendasid küll sõidumõnu, kuid metsavahel olid nii rada kui ilm väga talutavad. Ainus, mis häiris oli, et vähese lume ja tuisu tõttu oli radasid vähevõitu ja trügimist jätkus seetõttu isegi raja teise poolde. (Mäletan et kunagi oli hea meel kui raja teises pooles üldse mõnda kaassõitjat nägid).

Palu punktiks tundus juba selge, et lõpuni vastu pidamisega probleemi ei ole ja kiirelt sõites oleks võimalik isegi 4:45 aega sihtida. Selle mõttega võtsin ühele kaasmaratoonarile tuulde. Tempo oli minu jaoks ehk liiga kiiregi, aga paaristõukes on taga sõita ikka parem kui üksi ja minek oli hea. Siiski küpsetas see sõit mind peagi läbi ja paar kilomeetrit enne Hellenurmet lasin jänesel minna.

Sealt edasi läks ka sõit raskemaks. Tõusudel oli kohati vaja ennast ikka kõvasti tagant sundida, et päris lonkima ei jääks. Lõpuni siiski enam palju polnud ja päris haamrit ei saanud kah. Tulemusi vaadates olen lõpuga siiski päris palju kohti kaotanud.

Kokkuvõttes siis tulemused järgmised (sulgudes 2011 ja 2010 sama näitaja):
Koht:                  2099       (2906 / 1939)
Ametlik aeg:      4:44:33   (5:25 / 5:18)
Neto aeg:           4:40:51    (5:24 / 5:16) - arusaamatult palju olen kaotanud stardis.
Kaotus võitjale: 2:01:12    (2:43 / 2:18)
Keskmine pulss: 161         (157 / 162)

Aeg oli mul parem ka 2009. ja isegi 2001. aasta tulemustest. Vaid 1999. olen kiiremini sõitnud.

Peale Maratoni rohkem suusatama pole jõudnudki. Haanja maraton jäi ka erinevatel põhjustel sel aastal tegemata. Seega võib suusa-hooajale siinkohal joone alla tõmmata:
Kokku tuli sel aastal vaid 11 suusasõitu, kokku 210 kilomeetriga. Suuskadel veedetud aeg 17 tundi ja 24 minutit. Eelmise aasta 22-le treeningule, 369 kilomeetrile ja 33 tunnile jäin seekord ikka kõvasti alla, aga samas võistlustulemused Alutagusel ja Tartus paranesid.

Nüüd edasi jooksulainele, et 2. juuniks vormi saada!

Indrek: 41. Tartu Maraton

Väikese viibega kirjutan ka enda kogemustest 41. Tartu Maratonil. Aga esmalt pisut ka eelnevatest treeningutest, mille saab kokku võtta kahe sõnaga: väga vähe! Tõepoolest järgnes korralikule suvele ja varasügisele üsna vilets treeningrutiin, kus peamiselt tegelesin üks või kaks korda nädalas Šivananda joogaga, mis on väga staatiline ja hingamisele keskenduv. Samas on seal kindlasti harjutusi, mis ka keha treenivad - näiteks peapeal seis mõjub õlavööle päris hästi. Sekka sai tehtud ka mõned üksikud üldfüüsilise treeningud ja mõni jooks või pikem kepikõnd. Pideva jooksmisega lõpetasingi novembri alguses ära, siis läksid ilmad sandimaks ja ei viitsinud enam. Sinnani aga tegin üsna stabiilselt vähemalt paar lühemat jooksu nädalas. Peamiselt tekkis nii pikk paus muidugi seetõttu, et lumi tuli loodetust hiljem maha ja nii kogusingi enne maratoni vaid 96 suusakilomeetrit. Nädal enne maratoni tegin kõige pikema treeningu - 20 km TM rajal Elvas, kaasas oli ka tee ning šokolaad ja mõlemat läks ikka vaja ka. Rada tundus mulle Elva otsas suhteliselt kesises seisus, eriti Hellenurme kant, mis ilmselt väsitas tavapärasest rohkem ja seetõttu tuli ka kindel plaan maraton läbida lihtsalt punktist punkti. Kokkuvõttes osutus see plaan äärmiselt positiivseks, kuna pingevaba sõit kombineerituna hästi libiseva ja keskmiselt pidava suusaga tõi mulle siiani parima aja, mis ma TM-l sõitnud olen. Fakt on muidugi see, et maratoniks oli see rada ka Hellenurme kandis üsna sõidetav ja üleüldse vaadates selle aasta aegu, oli tegu väga kiire rajaga.

Teist aastat jutti olen ma napilt 3000-3500 stardigrupis - eelmine aasta 3006 ja see aasta 3025. Aga nagu Laurilgi, õnnestus mul väliskurvis jõuda vist isegi peaaegu stardisirgele, kui grupid kokku lasti. Enda kella panin ma käima alles stardijoonel ja võrreldes aega finišiprotokolliga, selgus, et stardijooneni jõudmiseks kulus siiski 2 minutit.

Suusad tegime nii, nagu siiani iga kord Netega teinud oleme - libisemine ise ja pidamine Suusavendadelt. Eelmise aastaga võrreldes õnnestus suusk paremini ja tundus, et libisemine läks kuskil 30-40 km kandis kohe eriti heaks. Või läks teistel lihtsalt libisemine ära. Igatahes just lõpupoole, kus laskumistel pikem puhkus teretulnud on, libisesin ma kõigist endaga rajal koos liikunud inimestest tunduvalt pikemalt. Pidamine oli selline keskpärane, aga seda vist suuresti ka "tänu" vähesele treenitusele, mis väsitas jalad piisavalt ruttu ära, et tõuge muutuks nõrgaks. Kuna Tehvandi staadionil oli enne starti meeletu tuul, läksin rajale täisvarustuses, hoolimata sellest, et külmakraade oli vähe.

Palu TP pilt Funholidayst.

Maratoni algus oli sedapuhku päris raske. Esimeseks TP-ks olin juba võrdlemisi väsinud ja enne teist mõtlesin, et huvitav, kas teises katkestan. Siis tuletasin endale ikka meelde, et pidin ju punktist punkti sõitma ja piisava moonaga, mis mul rajal kaasas oli, teadsin, et jõuan kindlasti ka punktide vahelt ennast punkti ära sõita. Igatahes andis see justkui innustust juurde ja tegin rahulikult oma sõitu. Kui esimesse punkti sõitsin see aasta võrreldes eelmisega 1 minuti kiiremini (ilmselt tuli see pigem kiiremast stardist), siis teise jõudsin juba 8 minutit kiiremini. Teise TP-sse sisendes nägin sealt just Netet lahkumas, ning ka see andis positiivsema emotsiooni. Tankisin ennast nii seal kui ka kõikides järgmistes TP-des banaani ning erinevate jookidega - algusepoole spordijoogi ja mustikasupiga, hiljem puljongiga. Punktides kulutasin ma siiski eelnevate aastatega võrreldes vist vähem aega, mõned läbisin suisa alla kahe minutiga. Veidi enne Kuutset sain Nete kätte ja seal einestasime koos. Sealt edasi mõtlesime veel koos sõita, aga kuna ma kippusin ikka veidi eest ära tõukama, siis mingi hetk leppisime ikka kokku, et sõidame lihtsalt enda sõitu edasi.

Hoolimata heast libisemisest hakkasin ma lõpus ikkagi väsima, mida näitab ka aegade analüüs. Palu punkti jõudsin juba ainult minuti kiiremini kui eelmine aasta ja finishisse jõudes juba kaotasin minuti. Aga tänu kiiremale algusele olin võrreldes 2011. aastaga ikkagi 25 minutit kiirem.

Finiš www.elupilt.ee-st.

Maratoni koondinfo:

Distants: 62,70 km

Koht: 2735 (eelmine aasta 3074)

Aeg: 5:07:04 (eelmine aasta 5:32:11)

Kiirus: 12,3 km/h (eelmine aasta 11,4)

Pulss: keskmine 156 ja max 175 (eelmine aasta 158 ja 182)

Seda vaadates võiks öelda, et kui järgmine aasta täitsa ilma eelnevalt lumel käimata maratonile lähen, peaks aeg alla 5 tunni tulema!

Aga vaadates ette peatselt algavale jooksuhooajale sain TM võistluskeskusest 50 euroga maastikujooksuks uued Salomonid, mis küll tegelt ei ole otseselt jooksumudel, aga jalas tundub hea ja kerge ning tallamuster on maastikule vägagi sobilik. Õigupoolest kavatsen neid juba selle löga ja jääga katsetada, aga hetkel ravin ennast antibiootikumidega põskkoopapõletikust.

Lauri: Ringvaate ring

Laupäeval proovisin oma võimeid Ringvaate suusarajal.

Tulemuse paremaks hindamiseks pean ära märkima, et suusatasin enne Trummi ja Harku ringil " soenduseks" 22 km (aega 1:35) uisku. Seal Harku rajal kohtasin ka Hannes Hermaküla, kelle nimel on seni parim Ringvaate ringi aeg (3:57). Kuna ma polnud päris kindel, kus rada täpselt kulgeb, astusin talle juurde ja küsisin täpseid suuniseid.

Tagasi Trummi jõudes tegin paariminutilise puhkuse ning andsin suuskadele valu. Enne starti arvasin, et aeg tuleb küll kiirem, kuid samas laupäevase seisuga paremuselt teine aeg pole ka paha. Seega minu tulemuseks sai 4:33. Hr Hermaküla jäi küll poole minuti kaugusele, kuid paremad lumeolud ja lühem soendussõit aitaks tulemust kindlasti parandada. Kui see talv veel head ilma tuleb, lähen teen korduskatse.

Lauri: 41. Tartu Maraton

41. Tartu Suusamaraton on edukalt läbitud, nüüdseks olen Elvas finišeerinud juba kuule korral, neist neli suuskadel, kord rattal ja üks kord joostes. Meest sõnast härga sarvest see vanasõna peab minu puhul paika. Tulen aga selle juurde sissekande lõpus tagasi.

Sprotttid mõni minut enne starti.

Ettevalmistus maratoniks see kord väga kasinaks. Esiteks olid kooli tõttu aastalõpp täiseti spordipuudulik ning järele jäänud poolteist kuud ei suutnud mind päris vormi viia. Kuna suurem osa jaanuaris oli nii pagana külm siis jõudsin suuskadega lumel käia vaid kaheksa korda, millega kogunes kokku vaid 97 km. Võrreldes eelnevate aastatega on seda omajagu vähem. Tõelised maratonihundid viibutavad seepeale kindlasti näppu ja kordavad, et ette maratoni on vaja vähemalt 500 km läbida, et distants mõnuga läbida ja hea tulemust kirja saada. Samas vaadates mu kõiki möödunud kordi, siis ega 500 pole ma lähedalegi jõudnud ehk tulva aasta...

Ettevalmistus maratoniks algas üsna hilja ning oli mahult ka väga kesine

Eelmise aasta tulemuse põhjal paiknesin sel aastal 9. stardigrupist, stardinumbritega 2501-3000. Esimest korda minu Tartu maratonide ajaloos sain ma startida nö stardi sirgelt. Kuna mõni minut enne pauku lasti kõikidel gruppidel kokku liikuda sain ma U-kujulise stardi raja kurvi tagant välja liikuda. Selline edenemine annab aga juba oma minuti-paar jagu võitu. Lisaks selle olin ka rajal väliskurvis, kus liikumine oli kiirem, Uri rääkis, et teda oli just tagasi hoidnud sisekurvis tekkinud ummik.

Suusad lasin see aasta A&T Sportis määrida. Sain need Otepäält just enne starti kätte, nii ei viitsinud ma neid veel kuhugi testima minna. Seda oleks võinud aga ehk teha – libisemine oli küll suurepärane, kuid pidamine oli natuke hell. Nii panin laskumistel teistest omajagu pikema ma ilma hoogu lükkamata, kuid see eest tõusudel andis kohati suusk tagasi, nii et pidin tegema ettevaatlikku ja lühikest sammu. Matu TP-ni sain ilusti hakkama, nii et probleeme ei tekkinud. Siiski otsustasin kohe T esimeses TP-s määrdepunktis endale lisa pidamist panna – parem kaotan siin minuti-kaks, kui hiljem terve distantsipeal pool tundi ja üleliia jõudu. Kuna määrdepuki taga järjekorda polnud, sain kiirelt jaole, abimehed panid kolm kihi pidamist alla ja sõit võis jätkuda. Lisa pidamismääre võttis küll kohati libisemist kehvemaks, kuid see eest oli muus osas kindlam minek.

Raja ja ilma olud olid maratoni ajal talvised, külmakraadid olid küll mullusega võrreldes leebemad, kuid see eest oli päris kõvatuul. Nii umbes pool rajast oli tuul vastu, raja teises pooles keeras taganttuuleks, nii et mõnele kergemale lükkas ehk tagant poolt hoogugi juurde. Mina tuule lisatõukest ei osanud aru saada, küll aga lehvisid suusakepid lehvisid nagu tuulelipud. Kohati hakkasid kepid päris laperdama, kui need tõuke lõpus lahti lasin. Sellist asja pole ma küll varasemalt täheldanud. Kui oleks ehk mingite alumiinium keppidega sõitnud, oleks need ehk oma raskuse tõttu stabiilsemad olnud.

Eelmisest aastat õppust võttes tegin seekord enne sõitu ka riietuseproovi. Mullu külmakartuses sai varu riideid selga pannud ja kaasa võetud liigpalju, nii et ühes TP pidin neid lausa ära võtma, et ülekuumenemist vältida. See aasta siis proovin rajale minna niin et pigem olgu seistes jahe, aga hiljem liikudes optimaalne. Nii läksin rajale neljakihilise ülaotsaga ― kaks võrksärki, üks soepesu särk ja peal õhuke dressipluus. Samuti läksin seekord rajale esiteks õhema mütsiga, mis vähendas oluliselt kupli ülekuumenemist ja õhemate sokkidega. Ülemises otsa riietus õigustas end igati keha ja pea oldi enam-vähem mõistlikul temperatuuril. Jalgadega oli küll nii, et võistluse käigus hakkasin tundma, et varbast hõõrub. Ei tea, oli see nüüd siis saapast või sokist. Igatahes päeva lõpuks olid mul siiski üks vill kummalgi jalal, üks neist isegi kerge veresisaldusega. Samuti sõitsin see aasta prillidega, suusaprille mul pole, siis kasutasin Kauri rattaprille. Kuigi tõusudel läks pilt uduseks, oli neist muul ajal väga palju kasu, eriti just lumesajuga. Seega tulevikus võib need täiesti varustuse hulka juba arvata.

Palu TP. Allikas: FUNHOLIDAY

Krampide ja väsimuse vältimiseks tegin igas TP söögi-joogi peatuse. Kukleid ma just vintsutama ei jäänud, kuid soolakurgil ja soolabanaanil lasin küll igal pool hea maitsta. Lisaks rajal pakutavale, varusin endale kaasa 4 geeli, mille kõik rajal ära tarbisin. Kuna treenitus oli kesine, siis seekord oli neist eriti kasu. Kui kohati tuli kätesse nõrkuse tunne, siis peale geeli oli biitseps taas rammu täis. Joogiletil lasin endale valada kogu valikust vett, teed, spordijooki, puljongit ning loomulikult mustikasuppi. Ande TP-st lahkudes tundus, et ehk sai isegi liiga täis end valatud, kuidagi loksuv tunne oli. Samas agari tekkinud mul rajal kordagi tunnet, et küllastumine tekiks, ju siis sai kogu sisse ahmitud vedelik efektiivselt ära kasutatud või välja higistatud, nii et eraldi peatust kaalu vähendamiseks tegema ei pidanud. Teisalt ei ole ma varasematel kordadel näinud nii palju rahvast raja ääres end kergendamas näinud kui seekord. Ei tea, kas mehed larpisid enne starti nii palju spordijooki sisse, et iga peal rüübatud lonks hakkas üle ääre ajama või oli asi muus, igatahes palju peatujaid oli küll raja ääres märgata.

Sportlikus mõttes ja võistluses iseendaga läks võistlus pärsi hästi, eriti selle esimene pool. Siiski pean märkima, et kuigi mõtted on alati uljad siis rajale minnes ei olnud eesmärgiks mitte parima tulemuse tegemine, vaid lihtsalt distantsi läbimine selle vähese ettevalmistuse najal. Kui aga võrrelda eelmise ( 2011 oli seni parima tulemusega) korraga, siis on suuremad vahed TP-des just tulnud raja alguses. Suurim vahe on tulnud Ande ja Kuutse TP vahel, kus seekord suutsin pea 8 minutit kiiremini rühkida. See eest raja teises poole aegades on näha et vähene treenitus on ka aegadest näha. Kuutse punkti jõudes arvas mu abimeeskonna juht, et aeg on päris hea ja et ma sõidan lausa 4:30 tunni graafikus. Võibolla oli asi keele vääratuses ja ta pidas silmas 5:30 graafikut, kuid see ja pilk kellale andis hoogu juurde. Vaatasin, et olen raja esimese poole sõitnud keskmise tempoga 12,7 km/h, see aga tähendas, et sama kiirelt jätkata võiksin eelmise aasta aega parandada. Nii proovisin sealt peale edasi jätkata samas tempos. Samas ei teinud ma erilisi muudatusi sõidustiilis, kõikides TP-des tegin rahulikult hingetõmbepausi, sõin-jõin, ja ka tõusudel ei hakanud eriliselt tormama, püüdsin ikka kõik treenituse piiresse jätta.

Siiski raja teisel pooles hakkas tunda andma väsimus ja edumaa võrreldes möödunud aastaga TP-dega kahanes 1-2 minuti peale ning pöördus isegi vastupidiseks viimases lõigus Hellenurme ja Finiši vahel. Kui sel aastal kulus mul selle viimase lõigu läbimiseks 46 minutit, siis mullu oli seal neli minutit kiirem. Mäletan, et toona panin lõpus ka rohkelt paaristõukes, see aasta, aga sellist jaksu enam lõpus polnud, mispärast pidin puhkamiseks ka kiiremas tempos vahelduvtõuget tegema. Maratoni keskel mõtlesin küll, et see aasta olen päris palju paaristõuget teinud, kuid lõpus lihtsalt enam ei jõudnud, käte hakkas ramm vähenema ja kõhuihased ei olnud ka enam nii virgad. Nii siis tunduski vahelduvtõukes jalgade abiga sõitmine kiirem ja efektiivsem viis edasi liikumiseks.

Aegade võrdlus TP-des. Kuni Hellenurmeni oli 2012 ajad paremad, viimases lõigus aeglustus mu tempo võrreldes mullusega

Üldarvestuses ei olnud mu seekordne ülespoole liikumine nii märkimisväärne kui eelmise aasta 1000 kohta, see kord parandasin oma tulemust umbes 130 koha võrra. Samas kui eelmine aasta alustasin endast suurusjärgu võrra nõrgemas grupis, siis ilmselt annab seekordne tulemus tunnistust, et see ongi minu tegelikule tasemele lähedal olev koht. Samas raj alguse osas oli mu minek teistega võrreldes parem ning nagu ka ajaga, siis maratoni lõpu poole hakkasin kätte võidetud kohti juba kaotama, nii näiteks kukkusin Hellenurme ja finiši vahel oma 100 kohta tahapoole.

Kauri suutsin ma konkurentsist juba enne maratoni kõrvaldada, seitsmevõistluse sai tema jaoks saatuslikuks juba esimestel sekunditel. Võistlus Raikoga see eest lõppes sel aastal tema kasuks. Eks oma täpse aja teatab ta enda sissekandes, kuid oma eelmise korra kaotuse suutis ta sel aastal ca 15 minutiliseks võiduks pöörata.

Maratoni koondinfo:

Distants: 62,87 km

Koht: 2554 ( mullu 2685)

Aeg: 4:59:58 (mullu 5:15:51)

Kiirus: 12,6 km/h ( mullu 12 km/h)

Pulss: 171

Ja nii oligi, et eelmise aasta blogi sissekandes käisin välja :„ Järgmisel korral on siht alla 5 tunni sõita!“. Nii saingi lubatuga napilt hakkama. Tulevaks aastaks mingit ajalist märki ei oska panna, peamine et saaks enne piisavalt trenni teha, et saaks vähemalt endaga võistlust pidada.

Lauri: seitsmevõistlus ja muu

Peale eelmist sissekannet, on minu sportlik tegevus on olnud üsna suusavaene. See pagana külm ilm on maratoni ettevalmistusele korraliku põntsu pannud, nii olen pea kõik trennid tegema sisetingimustes.

Nii olen jaanuaris-veebruaris kaks, kord isegi kolm, korda nädalas bodypumpis lihasvastupidavust treenimas ja jõudu kasvatamas. Kui see on vähemalt nauditav nii seltskonna kui meeldivuse poolest, siis kardio trennide tegemine on olnud üksluisem. Proovisin esimest korda lindi peal jooksu, kuna see aga nii nüriks tegevuseks osutus, olen see asemel teinud eriti madala (120) pulsiga elliptilise masina peal, et vahekenegi suusatamisele sarnast liigutust teha. Loodame, et ilmad siiski soojemaks lähevad, sest selline tuim raiumine pole minu teema, isegi kui selle taustaks Mihhail Lotman Jumalast või Rein Raud ruumist samal ajal ööülikoolis kõnelevad.

Laupäeval tegin kolmandat korda seitsmevõistluse läbi. Osavõtjaid oli seekord vähem, kuid nende tase oli ometi kõrge, mille tulemusena pidin rahulduma kohaga võitlejate nimekirja lõpus. Kui teistega võrreldes ei saa ma oma tulemuste üle eriti hõisata, oli võistlus iseendaga lõpp arvestuses pisut varem kui varasematel kordadel. Kuigi jah, ega suurt arengut ilma spetsiaalse või vähemalt kergejõustiku sarnase tegevuse harjutamiseta ole ka ilmselt oodata. Üldiselt olid tulemused enam vähem samast klassist, mis ka eelmine kord, mõni ala tuli parem kui möödunud aastail, kuid enam-vähem siiski samasse auku. Positiivne oli 1000 m jooksu aeg, mis eelmisest aastatest oluliselt parem oli. Ehk oli tuju viimasel kohal tiksumisest nii ära, et siis oli vaja kõik jooksus välja. Igatahes võrreldes eelmisega aastaga sain lausa 20 sekundit 4 minuti kohta võitu. Sealt tuli ka suurim vahe punktides, mis tähendas mu senist parimat tulemust sel võistlusel.

	2010		2011		2012
Ala	tulemus	punktid	tulemus	punktid	tulemus	punktid
60 m jooks	9:26	249	9:32	237	9:27	247
Kaugushüpe	4,3	255	4,11	224	4,33	261
Kuulitõuge	7,6	343	8,08	371	7,58	341
Kõrgushüpe	1,35	283	1,35	283	1,3	250
60 tõkkejooks ( tõkke kõrgus 91 cm)	12:08	133	13:18	103	12:37	183
Teivashüpe	2,3	199	2,2	179	2,2	179
1 000 m jooks	3:52	251	4:01	194	3:42	312
KOKKU		1713		1591		1773

Eile oli lõpuks sobilik aega ja ilm, et sain enne maratoni ühe pikema suusatrenni teha. Algul sõitsin üksi, siis koos Kristiinaga Ihaste väikese 2+ km ringi peal kokku 2 tundi. Selle aja jooksul proovisin harjutada kõiki tehnikaid paaristõugetest kuni ilma käte abita sõitmiseni. Teine eesmärk oli hoida madalamat sorti pulssi, nii tuligi keskmine sinna 150 kanti. Ringide lugemine läks lõpuks segamini, aga distantsiks sain selle ajaga 20 km. Kokkuvõtval oli kogu sõidu aja hea olek, nii et sellise enesetunde pealt võib maratonile mõelda küll. Kuigi jah, ettevalmistust on patuselt vähe, suusakilomeetreid on mul ainult 80 km jagu. Teisalt on ette näidata teistsuguseid treeningtunde, mis ehk suusatamist osaliselt kompenseerivad.

Uri: Alutaguse Maraton

Laupäeval sai tehtud selle aasta esimene võistlus - traditsiooniline Tartu Maratoni eelüritus Alutaguse Maraton.

Sel korral olid korraldajad veidi hädas lumepuudusega, mistõttu sõideti ühe ringi asemel kaks väiksemat. Ka oli need väiksed ringid profiililt veidi kergemad ja distantsi tuli minu kella järgi kokku ainult 35.8 (reklaamis kirjas 40, eelmisel aastal 37.5). Kokkuvõttes ütleks, et sõit oli liiga lihtne ja kiire maratoni jaoks. Samas, enesetunne püsis kogu sõidu vältel hea ja 8 päeva enne aasta põhisündmust ei peagi ehk päris tühjaks sõitma ennast.

Stardi hetkel oli väljas ligi 20 külmakraadi, aga korralikult riidesse pannes see väga ei häirunud. Sõidu vältel läks ka soojemaks, niiet kokku oli üsna mõnus minek. Libises normaalselt ja pidas võrreldest teistega väga hästi - aitäh AT Sport määrdetiimile.

Tulemused olid eelmise aastaga võrreldes veidi paremad:
Ametlik (bruto) aeg: 2:39:47 (eelm. 3:00:37)
Netoaeg (enda kella järgi): 2:38:15 (eelm. 2:58:31)
Tempo: 4:26/km (eelm. 4:46/km)
Koht: 521 (eelm. 642) - kuigi ka osalejate arv oli langenud 906 pealt 781 peale.
Kaotus võitjale: 59:00 (eelm. 1:07:45)
Keskmine pulss: 169 (eelm. 169)
Max pulss: 182 (eelm. 185)

Loodetavasti õnnestub seda vormi ka Tartu Maratonile edasi kanda (eelmisel aastal ei õnnestunud). Murelikuks teeb see, et isegi Alutaguse väga kergel rajal väsisid jalad ära - annavad tunda need vähesed tõusukilomeetrid selle aasta trennides. Tartus tuleb raja esimene pool ikka väga rahulikult võtta.

Suusakilomeetreid nüüd kogunenud 138. Enne eelmist Tartu Maratoni sain kokku 229 km.

Indrek: Maratonile vastu uute suuskadega

Teen siis ka vahelduseks ühe postituse. Nimelt hankisin endale uued klassikasuusad, mis tegelikult küll on juba kasutatud. Tegemist on Madshuse Hypersonic C3 võistlussuusaga, mida ka eelmine kevad korraks proovisin, aga siis otsustasin ikkagi oodata. Sügisel oli hoog peal ja hakkasin juba varakult uurima, et saaks maaletoojate kaudu odavamalt mingi korraliku Peltoneni suusapaari, aga keset kõige suuremat tuhinat jäin haigeks ja siis ei tulnud talv peale ja nii jäid suusad ostmata. Praegu ei oskagi enam öelda, oli see hea või halb. Igatahes neid uusi (vanu) Madshuse (mis ühe praeguse Eesti A-koondislase endised suusad) laupäeval Tartu Maratoni raja alguses proovides tundusid need jalas mõnusad ja pidama sain väga hästi. Loodetavasti mu head emotsioonid nendega kestavad ja õnnestub enne maratoni suusakilometraaži üle 60 koguda. Suusapõhjad pole küll enam kõige värskemad, aga kui mõned piki-kriimud ja veidi kulunud kandid välja jätta, on nad loodetavasti eelnevalt korralikult hooldatud ja parafiin tundub vähemalt esialgu all püsivat küll. Eks mõne aja pärast, kui rohkem sõitnud olen, saan parema hinnangu anda, kas sai hea ost või halb ost.

Uri: Vahest ka jooksu [195]

Kuna Stockholmi maratonini on jäänud 121 päeva, siis tuleb vahest ka jooksmas käia, et see tegevus päris võõraks ei jääks.

Sügisel sai mõeldud, et talvehooajal peaks vähemalt korra nädalas sörkimas käima, muidu kevadeks on jalad ikka jooksust võõrdunud. Praktika on kahjuks olnud selline, et detsembris sai üks jooks ja jaanuaris sai üks mõnus jooks lumel koos Kauriga.

Täna tegin jooksutiiru Tallinn Spordihallis sisestadkal. Täpselt distantsi ega aega kirja ei saanud, aga nii umbes 10km umbes tunni ajaga. Vahele paar 230m lõiku kah.

Kristi: pühapäev taas Pirita rajal [63]

Sel nädalal sai 2 korda Pirital käidud: neljapäeval tegime Kadriga ühissõitmist 7,2km ringi ja täna tegin üksi kokku 11km jagu. Neljapäeval tegi Kadri tempot ja pulss sai üsna kõrge, aga vahelduseks peab ka tempotrenni tegema.

Kui eile sai planeeritud Viljandi järve ringist loobutud karge külma tõttu, siis tänane Tallinna -10 oli ideaalne suusatamiseks. Pirita klassikaradasid on vahepeal küll paremaks tehtud, aga mitmes kohas oli ikkagi kruusakive ja mulda ja okkaid ja käbisid. Ambrose mägi oli päris hästi korda tehud - laskumiseks Lükati sillale oli lõigatud väga korralik rada ning mäe tagakülje laskumine oli samuti täiesti sõidetav. Seega ühtki kukkumist ei tulnud ja tempo sai isegi mõistliku pulsihoidmistaktikaga täitsa hea. Kloostrimetsa tagasirgel tegin veel paaristõuke trenni, homme ei saa käsi ilmselt üldse tõsta. Kokkuvõttes mõnus pühapäevasuusk.

Rada: 1,5x Pirita ring

Distants: 11,02km

Keskmine pulss: 163 

Aeg: 1:32:15
Keskmine kiirus: 7,2 km/h

Eelolevaks nädalaks lubatakse kõva pakast, aga loodetavasti Tallinna kandis meri hoiab ikka sooja ja kannatab sõitmas käia. Maratoniks peab vähemalt 100km kokku saama.

Uri: Suusatrennid [95]

Tasapisi on sel aastal saanud ka suusatrenne tehtud. Kokku 7 tükki, 9-st 22 kilomeetrini. Üldiselt on liikumine täitsa okei, kuigi eks oleks vaja kuskil ka pikemaid tõuse treenida, mida Tallinnas üsna keeruline teha.

Täna siis 20.3 km 1:30-ga ehk tempo 4:26. Kuna kella laadimise juhe on katki, siis on info umbkaudne ja pulsi kohta info puudub.

Eelmisel aastal oli samaks ajaks juba sõidetud 177km - eks ilus detsember aitas siin kaasa. Järgmiseks võistluseks on traditsiooniliselt Alutaguse maraton, mis sel aasatal toimub 11. veebruaril. Eks siis ole näha, kuidas ettevalmistus sujunud on.

Tänase trenniga läksin ette ka selle aasta eesmärgist - vähemalt 2 trenni nädalas.

Lauri trennid

Teen ülevaate oma senisest minekust sel spordiaastal, kes neid eelmise aasta saavutusi enam jõuab kokku lugeda.

Esiteks võtsin jälle BodyPump’i üles, praeguseks olen käinud kokku kuus korda, eile õhtul viimati. Võrreldes eelmise kavaga, kui koormust said mu meelest peamiselt jalad väljaastekükkidega, siis seekord on suurem raskus (minu) õlgadele lükatud. Kuigi jah, ka seekord on väljaastekükkide ajal veel ühel jalal hüpete sooritamine on suurt pingutust nõudev tegevus, siis rutiin kangi rebimine-kätekõverdused-hantlitepildumine-kätekõverdused-hantlite pildumine-kangi rebimine on siiani osutunud kõige kangemaks jõukatsumuseks. Igatahes kangi-hantli raskuste osas ma järgi ei anna, kuigi peale igat lihasgruppi on keel vestil. Loodetavasti aga on sellel ka kasu, nii et paaristõuked maratoni lõpus mängeldes tuleks.

Peale pikalt siseruumides istumist on õues sportimine mulle väga hea vaheldus. Nii olen teinud selle ajaga ka viis suusasõitu, mille kogu pikkuseks võiks ehk ligikaudu 60 km nüüd juba olla. Aasta esimene trenn oli Sprotttide ühistreening Pirital, ka teisel sõidul käisin Pirital. Järgmise trenni ajal oli üsna vesine ilm, nii et nauding see väga polnud. Kolmanda uisutehnikas sõidu tegin koos Raiko ja Kristiga Harku ringil.

Vooremäe rajaprofiil

Viimased kaks treeningkorda olen klassika suusad alla pannud. Möödunud nädala teisipäeval käisin Trummis ja Harku ringil koos võluva treeningkaaslasega, kes mu ununenud tehnikat kritiseeris ja õpetussõnu jagas. Möödunud pühapäeval käisin aga Lõuna-Eestis Vooremäel hommikust sõitu tegemas. Kui olin lootnud, et peale kolme nädalat võiks pulss ka juba hakata normaliseeruma, siis need tõusu ja langused küll sellel kaasa ei aidanud. Tõusud olid parajad ronimised ning laskumised olid oma ette julgustükid. Pulss pigem tõusis langustel kui aeglustus. Seega viimase korra keksmine tuli 167 peale, kuigi oleks võinud olla märgatavalt madalam.

Lisaks harjutamisele täiendasin enda klassika varustus uute saabastega, et suusk paremini jala küljes ripuks. Eelmised saapad olid möödunud sajandi toode ― disain polnud enam viimane röögatus, sidumispaelad kaldusid ajapikku lahti libisema ning jalgadele kippus umbseks minema.

Fischer RC7

Omaette huvitav tähelepanek on see, et tasakaal on hea, nii et ühtegi kukkumist pole suusarajal sel aastal veel ette tulnud. Kuigi nädalavahetuse Voormäe rajal oli selleks rohkelt võimalusi.

Uri: 2011 spordiaasta kokkuvõte

Vähe hiljaks on see küll jäänud, aga aeg teha kokkuvõte 2011.a. sporditegemistest.

Üldine kokkuvõte:

	2011	2010
Treeningkordi	83	66
Treeningtunde	132	94
Kilomeetreid	1580	936
Suusk (km)	270	345
Jooks (km)	224	162
Rulluisk (km)	650	291

Treeningmahtu on selgelt juurde tulnud. 83 korda aasta jooksul on küll endiselt alla kahe korra nädalas, aga selge progress võrreldes eelmise aastaga. Kõigis põhialades on ka olnud edasiminek, välja-arvatud suusatamises, kus 2010.a. lumine detsember viis kilomeetrid üles.

Endiselt olid kõige tegusemad kuud 10 treeningkorraga. Üllatuslikult jäi kõige nõrgemaks kuuks detsember, kus sai ainult kolmel korral dressid selga tõmmatud. Keskmine trenni pikkus on juba üle 1.5 tunni.

Selle aasta eesmärgiks on keskmiselt 2 trenni nädalas. Praeguseks olen sellest graafikust ühe trenniga maas.


Väike võrdlus ka aasta võistlusprogrammist:
(tulemuste järel sulgudes on võrdlus eelmise aasta sama võistlusega)

Sel aastal oli esimeseks võistluseks Mulgi Uisumaraton 8. jaanuaril, kus sain lühemal, 20km distantsil 39. koha ajaga 1:02:44. Kuna see oli mu esimene uisuvõistlus elus üldse, siis siin millegagi võrrelda ei oska.

Järgmiseks ürituseks oli 12. veebruaril Alutaguse maraton, kus osalesin juba teist korda. 40km distantsil sain 642. koha (+48), ajaga 3:00:37 (-11:40). Kaotus võitjale oli 1:07:45 (-21:08). Olen rahul, et aeg paranes. Koha halvenemine on selgitatav eelmise aasta suusavõistluste suure populaarsusega.

Siis tuli suusaaasta põhiüritus Tartu Maraton. Kui Alutaguse järel tundus, et minek on hea, siis umbes Matul oli selge, et midagi on valesti. Kokku oli maratonil mul normaalne enesetunne esimesed ja viimased 15km, aga vahepealne osa täielik surm.
Kokkuvõttes 2906. koht (+967), ajaga 5:24:43 (+7:12). Kaotust esimesele tuli 2:43:20 (+25:30). Ja lisaks sellele kaotsin ka Hennole 8:50.

Lohutust ei pakkunud ka 5. märtsil toimunud Haanja maraton, kus sain 812. koha (+1), ajaga 3:49:08 (+20:25). Kaotust esimesele 1:39:56 (+2:13).

Tartu jooksumaraton jäi sel aastal vahele, kuna olin kordusõppustel.

Selle suve rulluisu hooaeg oli märksa aktiivsem kui eelmine. Trenni sai tehtud rohkem ja ka võistlustel käidud. EMT rullituuri etappidest sain tulemuse kirja kolmel (ühe katkestasin). Kohad vahemikus 71-108. Parimaks tulemuseks võib pidada Pärnu Rullimaratoni, kus täis maratoni disttantsil sõitsin isikliku tippaja 1:26:11. EMT Rullituuri kokkuvõttes sain 126. koha, kuna kuuest toimund etapist läks arvesse viis, aga minul tulemused ainult kolmelt.

Tartu Rulluisumaratonil tuli 162. koht (-157), ajaga 1:27:16 (-9:06). Kaotust võitjale 16:53 (-16:37). Eelmise aasta tulemused olid küll ülipalava ilma tõttu ka erakordselt nõrgad. Kuid ka varasemate aastatega võrreldes oli tulemus hea - kaotust võitjale pole kunagi nii vähe olnud. Aegade poolest ei saa varasemate aastatega väga võrrelda, kuna distants oli sel aastal veidi pikem - 42.2km varasema 38km asemel. Samuti jääb 1. maratoni 94. koht vist igaveseks püüdmatuks.

Berliini maraton läks sel aastal enam-vähem. Tegin küll isikliku rajarekordi 1:26:38, aga eesmärk 1:24:24 (täpselt 30kmh) jäi saavutamata. Samuti pole eriti loogiline Berliini ideaalsel rajal sõita kehvem tulemus kui Pärnus või umbes sama kui Tartu mägisel trassil. Koht 741., mis on ka kehvem kui 2007.a.

Erinevad sügisesed jooksuvõistlused jäid sel aastal tegemata.

xDreamidel osalemine läks sel aastal väga ebaühtlaselt - kohad kõikusid 19ndast 89ndani. Kokkuvõttes saime 33. koha, mis on täpselt sama, mis aasta varem.

Bike xDream läks aga taktikaliselt nihu ja saime alles 93. koha (+24), mis oli selge pettumus.


Alanud aasta uueks katsumuseks saab kindlasti Stockholmi jooksumaraton, aga unarusse ei saa jätta ka muid alasid.


Sitkust ja jõudu kõigile!

Kristi: nädalavahetuse puhul üks pikem suusasõit [38]

Täna käisime Raikoga Pirita pikal ringil pikemat rahuliku pulsi trenni tegemas. Klassikarada oli täitsa olemas, päris mitmes kohas küll okka- ja mullasegune. Aga suures pildis kannatas sõita ilusti. Esimesel ringil oli isegi Ambrosiuse mäe tagumine laskumine sõidetav, teise ringi ajaks oli aga jää juba nii välja lihvitud, et parema suusa võttis liigselt külglibisemisse ja sain selle aasta esimese kukkumise kirja. Jäise raja pealt jäi reis tükiks ajaks päris valusaks, aga Kloostrimetsa tagasirge ajal oli juba jälle mõnus sõiduhoog sees.

Klassikaraja põhjad olid üsna jäised, mistõttu sai pikemate sirgete peal korralikku paaristõuke trenni teha. Paaristõuked pole aga minu pulsi sõbrad - paari tõuke peale on kohe pulss hulka kõrgem. Kokkuvõttes siis sai rahuliku pulsi trennist mitte nii rahuliku pulsi trenn. Selle arvelt aga kiirus oluliselt parem, kui selle aasta esimesel trennil.

Rada: 2x Pirita 7,2km ring

Distants: 14,52km

Keskmine pulss: 169 

Aeg: 2:03:53
Keskmine kiirus: 7 km/h

Aga sõita oli igati mõnus, peab homme ka minema.
Rahuliku pulsi trenniks on tegelikult kõige parem Harku metsa 8km ring. Viimased 2 korda saigi seal käidud ja pulss püsis täitsa ilusti keskmiselt 162 peal.

Esimene ühistrenn

08.01.2012 Sprotttid Pirital (Kristiina on kaamera taga).

Kristi: selle hooaja esimene suusatrenn [6]

Täna tegi suurem osa sprottte suusahooaja ühisstardi - Hennolt on peatselt oodata ka sellekohast fotojäädvustust. Jäädvustuse ülesvõtja oli Kristiina, kes näitas klassi omaette ja avas hooaja juba eile ära.

Tänane lumi oli mõnus ja mõned vabatahtlikud olid isegi kerge klassikajälje suutnud sisse lükata. Määret ei viitsind keegi panna, sest korralikku klassikatrenni polnud loota. Võtsin siis sihi rohkem pulsi hoidmisele ja see polnud kerge. Tuleb välja, et sarnaselt jooksmisega pulssi alla 160 hoida on väga keeruline, isegi kui tempo on jooksuga pea võrdväärne. Isegi laskumised polnud oluliseks abiks - esimese rajalkäigu tasakaaluharjutused olid ilma rajata kõrgetel laskumistel veidi vaevalised ja vedasid pulssi üles. 

Kokkuvõttes oli aga igati mõnus pühapäevane suusasõit. Loodetavasti kasutatakse nüüd veidi külmemaid ilmasid ka lumetootmiseks - Pirital polnud kahjuks küll kahureid kusagil näha. Aga väikeste soojalainete vahel on lootust üsna stabiilsele külmale, nii et loodetavasti on nüüd suusahooaeg püsivalt kohal. Riskide maandamiseks peaks muidugi üritama igal vabal õhtul siiski ühe suusatiiru teha.

Rada: 1,5x Pirita 3,5km ring

Distants: 6km

Keskmine pulss: 172 

Aeg: 1:00:06
Keskmine kiirus: 5,7 km/h

Kristiina: snow therapy vol 1 [0...8,5]

Jehuuu, lumi (loe: täiesti elajalik rõõmuhõise)! Suur oli mu õnn, kui hommikul ärgates akna tagant lumetormi leidsin. Paraku jõudsin rajale alles õhtul pimedas. Aga päev praadimist oli tunde veel imelisemaks kruvinud. Esimese suusa oleks väga tahtnud teha Harkus aga mõtlesin, et Trummi on esimese lumega vast kindla peale minek. Nii ka oli. Sõitjaid oli palju ja kardetud põlvini lume asemel oli täitsa korralik kõva rada. Suva, et veidi ebatasane ja suva, et mõnes kohas käbi peale oleks kummuli käinud. Isegi suva sellest, et enesetunne reetis pika lebotamise ja kohati ma kohe kartsin, et kell sellise pulsi peale vedru välja viskab. Meeldis, et rajale olid kohe ilmunud kenade kindritega osavad suusamehed ja vammustes mimmid, kellest isegi minu enesetunne lubas "tuhinal" mööda kihutada. Eriti tore oli see tunne heade mõtete tulvast kõrvade vahel. Ma kohe mõtlesin, et millal ometi leiutatakse seade, et neid saaks salvestada ja pärast üle lugeda.

Üks mõte: ma ei taha küll kõlada kuidagi ksenofoobiliselt aga siiski... Ei tea kuidas on nii, et enamasti kõik kuidagi saavad PT-ga aru, kuidas suusarajal asjad käivad. Aga on teatud grupp inimesi, kes jäävad suusaraja kõige kitsamas kohas deevuškatega juttu ajama ja teised, kes suusasillal kambakesi keppe teiste silma vehkides laskumist harjutavad ja kolmandad, kes otse kõige karmima laskumise all imeaeglaselt just risti üle raja venivad. Ma küll kardan, et Eedik pole sprottti igapäevane lugeja aga siiski... Kui ta selle papi eest juba sealt PBK-st saateid tellib, võiks sellele grupile, kes vahest guljaitamise asemel suusarajale kipuvad, ka kuidagi mõista anda, kuidas seal veidikenegi nii kulgeda, et teistel elu ka alles jääks. Äkki peaks LV kirja kirjutama...

Ja teine mõte: lõpuks ära disainida sproti logo. Pean Kauri natuke ka utsitama..

Distants: 8,5 km

Aeg: 52 min

Keskmine pulss: 175 (ei ma ei ole selle üle rõõmus aga aeglasemalt ka kuidagi ei osanud veel)

Keskmine kiirus: 5:54 min/km

Lauri on tagasi

Minu spordipaastu aeg on mööda saanud, nii et nüüd võin jälle siia seina peale kriblada. Kuigi ega suurt millestiki rääkida ei ole. Eile tegin peale kahekuulist vahet ühe body pump'i, alustasin seekord targalt väiksemate raskustega, et mitte end esimese trenniga ära tappa. Lisaks veel pikemalt venitust ja tulemuseks ongi täna valuvabad lihased.

Võrrelda möödunud aastaga on olukord kasin, 2011 3. jaanuariks oli mul juba 108 km ja hunnik tunde suusatrenni maha sõidetud, 2012 3 jaanuar on suusatrenne NULL. Eilse lumesaju peale võtsid suusad kotis välja, hindasin nende olukorda ja panin tagasi. Ootan jätkuvalt paksemat lund.

Uri: pikad trennid pikemaks [162]

Kõigepealt "nädala tänu", mis läheb seekord Netele viimase kommentaari eest. You make me feel special!

Täna siis õhtune trenn 1:45 ja 15.4km. Tempo 6:49 ja pulss 128. Nähtavasti peaks edaspidi rahulikumalt alustama, et tempo oleks ühtlasem. Esimese 10km tempo oli 6:39 edasi läks aeglasemaks (lõpus tuli küll ka 2 telefonikõnet, mis pulssi üle ja tempot alla ajasid).
Nädala nipp madala pulsiga jooksmiseks on mõelda positiivseid mõtteid. Niikui midagi ärevat pähe tuli, läks pulss üles. Seega: Relax, Concentrate, Smile! :)

Pühapäeval tegime Kauriga vihmas ja tuules kultuuri(tuse)kilomeetreid. Kokku 8km tempoga 6:52 ja pulsiga 130. Veidi kõrgem pulss ei tulnud nähtavasti sellest, et oleksin Kauri peale kuri olnud - lihtsalt jutustamine võtab ka omajagu hapniku.

Reedel oli lühike jõutrenn.

Novembri kokkuvõtteks siis 8 jooksutrenni ja 2 jõutrenni. Kokku 82km. 10 trenni on minu jaoks väga hea tulemus - rohkem pole veel viimase 3 aasta jooksul ühelgi kuul tulnud.