Laupäev: ühistreening

.. kogunemine peale äratust. Kaasa võtta omad joogid ja tabletid. Grupitreeningu on pohmell. Trenni võib teha kuni õhtuni. Tugevamad lõpetavad varem ja asuvad teiste asjade kallale. Sama võib korrata ka pühapäeval.

Uri: Laiskus

Olen umbes nagu see kollane mehike seal blogi ülaservas. Ei viitsi, ei jõua, ei taha. Vahepeal oli mingi haiguse pisik ka sees. Seega sai oktoober selle aasta kõige väiksemate treeningtundidega kuuks (4,5 tundi ainult).

Aga nädalate kaupa kokkuvõte järgmine:

Nädal 41: Üks tunnine jõutrenn

Nädal 42: Trennivaba :( ehk siis puhkenädal

Nädal 43:
Jooks 35 min, 6km. Keskmine pulss 150, max 164. Tempo 5:56
Pühapäeval 1:25 kepikõnd (suusakeppidega), pulss vahemikus 130-140 (keskmine 136). Kokku 10.2 km

Nädal 44:
Pühapäeval 1:35 kepikõnd, pulss vahemikus 130-140 (keskmine 131). Kokku vast 11.3 km (ei pand GPSi tööle)

Kaur: Lõunane jooks

lõunane trajektoor

... arvasin, et ergastab.. aga tegelikult hoopis väsitas. Nüüd tahaks magada :)

Aga miks üldse läksin - sest ilm oli nii ilus ja mõtlesin, et lugeda võib pimedas ka. No ja võibki. Päeval on ikkagi suht muhe joosta, eriti kui päike särab.

Analüüsiks - pulss lendas esimese minutiga kohe 160 juurde, enamvähem 140+ pulsini jõudsin alles 1.2km peal. Esimene km oli ka kõige kiirem, tempoga 5.34. Edasi tempo langes, keskmiseks tuli 6.18 km. Aega kulus 34.30, distants 5.47.

Lauri: ujumine

Peale kahekuulist veest väljas olekut, sain eile oma ligunemise vajaduse jälle rahuldatud – alustasin ujumist. Kuna eelmine talvine hooaeg oli peamiselt suusatamisele kontsentreeritud, siis on tehnika täiesti rooste läinud ja väsimuse hetkel hakkasid käed-jalad päris imelikult käima.

Alustuseks tegin tunni jagu jõusaali ja alles siis hüppasin basseini. Paar nädalat tagasi leidsin MH ajakirjast ühe päris huvitava treeningkava, selle järgi on vast mõnusam ja efektiivsem lihast arendada kui lihtsalt meetreid lugedes.

Erinevaid otsi tuleks tegelikult mõõta kava järgi minutites, aga kella puudumisel teisendasin need tunde järgi meetritesse.

1.Soojendus - 10 minutit rahulikus tempos selili või rinnuli ujumist. Peale igat 2,5 minutit puhkust 30 sekundit. Mina tegin alguses 100 m rinnuli, siis puhkus ja 150 m selili. Peale puhkust kordasin rutiini.

2.Drillid – mõõduka tempoga 2 minutit selili, 2 minutit rinnuli, 2 minutit krooli. Mina teisendasin siin nii, et 200 m selili, 150 m rinnuli ja 200 m krooli. Treeningkavas jäi mulle arusaamatuks, kas 30 puhkus on peale igat stiili või teen selle lõpus, seega otsustasin puhata peale igat stiilivahetust.

3.Rasvapõletus – keskmise kiirusega 5 korda 90 sekundit rinnuli. Peale igat otsa 30 sek puhkust. Mina teisendasin 90 sekundid 100 meetriks.

4.Lihase arendamine – rahulikus tempos 2 minutit selili, mina tegin 150 m. Seejärel 2 minutit keskmise kiirusega rinnuli, mina tegin 150 m. Ning lõpuks kiires tempos 2 minutit krooli, mina ujusin 200 m. Puhkus oleks pidanud olema peale igat stiili, mul aga läks segamini ja ujusin need kõik ühte jutti. Peale puhkust sama rutiin tagurpidi uuesti, alustades kroolist kuni seliliujumiseni. Kuna aga ujulat hakati sulgema ja mulle anti vette sellest märku mikrofoniga rääkides ja tulesid kustutades sain teha veel vaid 200 m krooli, 100 rinnuli ja 50 selili.

5.Lõdvestus – siin peaks olema veel 10 minuti jagu selili või rinnuliujumist, kuid nagu ütlesin hakati ujulat juba sulgema ja lõdvestus toimus viimase 50 m selili ujudes ja saunas.

Kokku olin trennis kaks ja pool tundi, lisaks jõusaalile läbisin ka 2,4 km ujudes, mis on üle pika aja esimese korra kohta päris hea. Plaani järg tahan hakata kava tegema 2 korda nädalas koos eelneva jõusaaliga. Suusa maratoniks tundub see mulle meeldivaim ettevalmistus.

Uus algus

Neljapäeval võetakse õlast traadid välja. Alates kukkumisest läks hooaja lõpp täitsa vett vedama. Treeningintensiivsus on kadunud ning eile õhtul tehtud pulsikellaga jooks näitaski täpselt seda. Pulss ronis kohe alguses üles, kuigi tempot polnud ollagi. Samas kui seisma jäin ronis ta hops-hops alla tagasi, ent selline käitumine on ikkagi imelik. Koormust, kiirust pole ollagi, higist ja pisaratest rääkimata, aga pulss juba 160. Peale 2km jooksu hakkas enamvähem normaalne, kolmanda km keskmine tuli 147 (mis tegelikult on siiski liiga kõrge, arvestades jooksu tempot 6.05 per km).

Igatahes linna uurimine pimedas on põnev. Ring tuli väike, aga vaadata oli nii mõndagi. Bussi ootavaid inimesi, akendest sisse määrdunud tapeete, õlut libistavaid poisikesi jm. Joostes muutub ikka pilt oma kodu ümbrusest, st mind-map laieneb.

Forerunner 310XT

See on mu uus vidin, mis peaks sportimiseks indu andma ning aitama ka tehtut analüüsida. Pulsimeeter on muidugi vägagi asjalik asi ning kiirusandurgi on kasulik, kuid GPS on lühiajaliselt infot uurides siiski suhteliselt ebatäpne. Kiirus kõigub (mis võib muidugi seotud olla joostes käte liikumisega, ei tea) ning kõrgusandur näitab üldsegi aiateibaid. Aga keskmine kiirus peaks siiski suhteliselt täpne olema. Testimise mõttes võiks sama distantsi täna rattaga läbi sõita - selle odomeeter on mõõdulindi täpsusega kalibreeritud :) A kes tahab, võib täpsemalt mu eilse jooksuga tutvuda.

Lauri:surfihooaja lõpp

Ka minul on hooaeg selleks aastaks lõppenud. Kui suve esimeses pooles sain ma sõita suhteliselt väga, siis sügisepoole läks graafik päris tihedaks. Sõitsin mitmel korral ka ilma GPS-ta, kuid mõõdetult tuli kokku 86 km 11 sõiduga. Siia julgeks liita veel oma 20-30 km mida sai ilma kellata sõidetud.

Peamiseks saavutuseks sel aastal oli kindlasti kiiruse rekord 23,1 sõlme. Selle suure kihutamise käigus lõhkusin ka oma varustust, alustades laua ninast, siis läks pooleks mast ja kõige lõpuks sõitsin ka ühe uime kõveraks. Siiski oli see suvi ka uue varustuse soetamise aasta - ostsin endale juurde kaks purje ja see nädalavahetus ka uue laua!

Just - just järgmisest aastast hakkan lisaks slaalomile ka vabastiili harrastama. Eesmärgiks saab olema osavõtt Eesti meistrikatel

Minu uus silmarõõm on Fanatic Skate 64, laual on mahtu 112 L, seega pisut volüümikam kui mu praegune Starboard hypersonic. Samas on tegemist ka kahe täiesti erineva lauga - Hypersonic on mõeldud suurte kiiruste saavutamiseks, Skate aga liikuma sujuvalt läbi erinevate manöövrite.



Minu praegune Starboard Hypersonic 105



Minu uus Fanatic Skate 64


Kuna aga vesi on mu kalipso jaoks juba liiga külm, siis surf peab ootama kevadeni. Uueks hooajaks valmistun nüüd ujumise ja jõusaaliga, unustamata ei saa jätta ka iganädalast võrkpalli.

Uri: Nädal 39 ja 40 trennid

Nagu juba eelnevalt öeldud, on aeg alustada valmistumist 2010 Tartu Suusamaratoniks. Eesmärgiks on, nagu ka lugematutel edaspidi-hakkan-tubliks-kordadel, teha trenni üle päeva ehk keskmiselt 3,5 trenni nädalas. Aga kui 3 trenni kirja saan siis on OK ja viimased 2 nädalat on nii ka läinud.

Treeningplaani osas olen endiselt segaduses. Enamus jooksumaratoniplaanid näevad ette ühte pikka trenni nädalas. Mitte vähem ega rohkem. Runnersworldi ja mõned teisedki plaanid näevad ette ka igal nädalal üht lõigutrenni või lihtsalt kiiremat jooksmist. Samas kui ERR-mees Luhats triatloniks treenis, siis olid tal ikka vähemalt pooled trennid pikad ja ülimadala pulsiga (kuni 130 või kuni 140). Samas lõigutrenne peaaegu polnud. Tema triatloni aeg oli 7:14, mis on ju põhimõtteliselt sama suurusjärk, mis 5:00, mida mina selle talve maratonil kavatsen läbida (kui on hea ilm ja suusk).

Ehk siis esialgu üritan teha nii, et igas nädalas 1-2 pikka trenni pulsiga 140-150 ja 2 trenni kus on 15-30 min aeroobset + 30-60 min jõutrenni. Eks novembris võib hakata ka kiiremaid trenne tegema.

Või on see 140-150 pulss ikka liiga kõrge? Peab vist ikka spordiarsti juures ära käima.

Aga eelmise 2 nädala trennid:

Nädal 39:
E: 30 min sõude ergomeetrit, pulss 143, tempo 2:07.9 (tempo kippus küll kangesti langema, et pulssi hoida). 50 minutit jõudu (rind 2 harjutust, selja lai, õlg, kõht)
K: 1:00 sõudmist (plaanisin küll 1,5 tundi teha, aga saalis ikka ühte harjutust 1,5 tundi teha on nüri), pulss 142, tempo 2:11.4. 10 min puhkust ja siis 10 min jooksu trapil, pulss 135.
N: 1:20 jõutrenni. Oli selline rahulik trenn, kus eriti midagi ei teinud, aga selle eest sai treeneriga juttu rääkida ja küsida erinevate harjutuste kohta. Põhisõnum: kõike mida saab, tuleb teha hantlitega, sest siis arenevad lihased terviklikumalt kui masinaga tehes.

Nädal 40:
E: Jooks 30 min (5.6km), keskm pulss 154. Sh. 3.62 km tempoga 5:11 ja keskm pulsiga 162. Seda võib siis vist pidada selliseks kiirsulikuks trenniks. Vahest lihtsalt tahaks ju. Äkki sellepärast nad ongi ka treeningkavades sees.
K: 30 minutit crosstraining (ratas+elliptical+jooks). 45 min jõutrenn (rind 2 harjutust, õlg 2 harjutust, kõht, biitseps)
R: 1:33 rulluisutamist (33.5km), keskm pulss 141. Lõpuks ometi ka üks pikk trenn.

Nagu näha, on nädalavahetused mu nõrk külg. Kuidagi ei saa ennast välja sportima. Edaspidi peaks proovima planeerida ühistreeninguid. Ehk see aitab.
Kuigi kui vaadata mu viimase 12 kuu treeningajalugu, siis esmaspäeviti olen ma teinud 16 trenni ehk kõige rohkem (see on see valutav südametunnistus nädalavahetuse pärast). Kuid tubliduselt teist kohta jagavad neljapäev ja pühapäev 13 trenniga. Teisipäeviti olen viimase aasta jooksul teinud ainult 7 trenni - ehk siis kord seitsme nädala tagant.

Uri: Uisuhooaeg lõpetatud, sel aastal siis 422 km

Eile sai tehtud veel üks pikem rahulik uisutrenn (33.5km, 1:33, pulss 141), nagu sügisele kohane. Aga karta on, et see jäi ka viimaseks uisutrenniks sel hooajal. Aeg teha kokkuvõtteid.

Kokku siis 19 trenniga 422 km ja 19 tundi 28 minutit uiskudel. Kangesti vähevõitu muidugi. Ka võistlustel sai vähe käidud - ainult kahel. Seda on täpselt kaks korda vähem kui 2008. aastal.

Tartu Maratonil tuli tehniliselt (ja ka füüsiliselt) üsna halva sõiduga 171 koht ajaga 1:19:16 kaotust liidrile täpselt 18 minutit ehk 29%. Eelmisel aastal jäi mul maraton kukkumise tõttu pooleli, 2007.a. sain ajaga 1:24:46 94. koha. Tookord oli vist ka distants natuke pikem. Kuid kaotus liidrile oli siis 21:26 ehk 34%. Selle järgi tunduks nagu edasiminek, kuid eks esimeste tulemus sõltub palju sellest, millist taktikat sõidetakse - kui palju on passimist ja kui kõvat tempot tehakse. Peaministriga võrreldes on tunamullune 4 minutine kaotus rebenenud enam kui 9-minutiseks. Ja mina pole pidanud isegi majanduskriisiga võitlema.

Berliinis täitsin sel aastal miinimumprogrammi, ehk sõitsin napilt alla pooleteise tunni, täpsemalt 1:29:12. Kaotus liidrile 42%. Kuna eelmisel aastal polnud mul oma kella kaasas (ja maratonikorraldajad ei armasta seal mu aega kirja saada), siis ei oska mullusega võrrelda. Usun, et ka siis sõitsin umbes samasse kanti. Ametlikult oli senine parim tulemus 1:34 aastast 2006. 2007.a. sõit toimus tugevas vihmasajus, niiet tollane tulemus oli vaid 1:45.
Mingi kiiduväärt tulemus see 1:29 kahtlemata pole - eks tuleval aastal peab üritama ikka 1:25 kanti aega saada.

Nüüd järgmised kuud saab siis rahulikult talvehooajaks valmistuda. Püüan teha pikki rahulikke otsi, et talveks põhja laduda. Vahele ka veidi jõutrenne.

Kaur: Kuu blogija - Lauri!

Et selle kuu blogijaks kujunes Lauri, siis on tema auks ka veebi timmitud ;)

Lauri: piiride nihutamine

Laupäeval käisin jälle Püünsis sõitmas. NW tuul oli tugev, puhanguti kuni 15 ms. Kuna kaldal tundus tuul pisut väiksem, tõmbasin peale 6ruuduse. Alla panin väikses 33-se uime. Lühem uim peaks küll vähendama tõenäosust millegi vastu sõita, kuid ma suutsin kohe alguses kividesse sõita nii, et uime väänas kõveraks ja lõi tüki välja, nii et laud viskas kogu aeg spin out i. Läksin tagasi kaldale ja keerasin pikema 44 cm uime alla, lisaks rääkisin ühe vene taadiga ja see aitas mul lõpuks ka trapetsi otsad õigesse kohta sättida. Minek oli nüüd nii hea, et tõmbasin kaldalt otse ühe pika lennuga Aegna külje alla. Lahe sopist Aegnani tuli vahemaaks kokku ca 2,5 km. Saare kalda ääres tegin vees väikse pausi ning siis lendasin teist pidi tagasi.



Kaugemal merel oli minu 6-se purje jaoks juba liiga vali tuul, seega ei hakanud edaspidi nii kaugele pressima ja tegin ülejäänud otsad kaldal lähemal. Vahel tegin siiski paar otsa ja püüdsin pakstaaktuules ja lainete vahelisel siledal alal või alla lainet oma kiiruse rekordit tõsta. Lainete vahel oli väga hea sile vesi. Kuid kui lainete vahel jäi ruumi väheks ja sealt välja üle harja sõitsin, muutus laud ebastabiilseks ja paaril korral sain täis hoo pealt vette lennata. Ca 40 km/h pealt keskkonda vahetades, õhust vette üle minnes, on aeglustus päris järsk. Hea, et impulssvest seljas on, muidu jätaks pauk ehk mõne punase või sinise lataka kehale.Aga pressimine andis ka tulemust – uus kiirusemärk on 42,8 km/h e. 23,1 sõlme ( eelmine rekord 42,2 km/h e 22,7 sõlme). Piiride nihutamine käib küll visalt, kuid progressi on tähtis!

Pikapeale hakkas jõud ka otsa saama ja ramm kätest kaduma, seega Gybe-dest midagi väga ilusat välja ei tulnud. Kokku olin laupäeval 2 tundi merel ja läbisin kokku 24 km.

Maha rigades tõdesin jälle, et mast oli kinni kiilunud, kuna liiv oli vahele läinud. Hakkab juba ära viskama, et ühe mastiga on pidevalt jama. Kutsusin kõrvalt 5 kutti appi ja kamba peale keerasime masti lahti. Üks vend andis nõu, et tasub ühenduskoht liivakaga õhemaks lükata, muidu jääbki nii kinni ka järgmistel kordadel. Eks ma siis saan nüüd nii masti kui ka katkist uime lihvida.

Lauri: ebaõnn

Eile oli Püünsis esimesele sügispäevale vastav päev. Tuul oli läänest 12-15 m/s. Panin peale oma 5-se. Iff oli ka Tartus ekstra kohale tulnud, et mitte head ima raisku lasta ja tutvuda Püünsi oludega. Sain vist ühtekokku 500 m sõita kui katapulti lendasin - ja sinna jäi mu 430 mast. Teist masti polnud mul kaasas ka nii, et vedasin oma kama kaldale.

Kuna Iff oli juba pikalt sõitnud ja väsimus oli juba kontides, siis sain tema lauga teha paar kiiremat otsa. Tal on Starboard Carve 131, seega 26 liitri jagu suurem laud kui mul. Purjeks oli peal 5,4 Severne Powerride, uim peaks olema freeride-i Drake , pikkust ei tea. Suurem laud on stabiilsem ja sõita oli ikka natuke teistmoodi kui minu lauaga. Võrdluseks minu uutega olid tal trapetsi otsad mulle just väga õiges kohas. Jalaaasad oli küll pisut suured mulle, kuid 37,5 km/h sain kätte ja laine pealt viskas seda lauda ka päris eduliselt õhku, nii et vaatamata masti purunemisele sai natuke ka mõnuleda.

Praegu on mul jäänud vaid 460 mast, kuid õnneks on mu kõik purjed muudetava masti pikkusega, nii et põhimõtteliselt saan sellega läbi aetud. Siiski peaks hakkama vaatama uut lühikestmasti.

Uri: Ikka treeningplaanile mõeldes

Mõtisklesin veidi oma treeningplaani üle. Nähtavasti tuleks see seada ümber aasta tähtsamate võistluste. kõlab küll väga võistlussportlikult, aga siiski. Minu olulisemad üritused spordikalendris on kindlasti:
Tartu Suusamaraton veebruari teises pooles
Tartu Jooksumaraton mai esimeses pooles
Berliini uisumaraton septembri teises pooles.

Selle järgi on praegu pikem võistlustevaheline paus ja peaks rõhuma põhja ladumisele - pikad rahulikud trennid, vahelduseks natuke jõuharjutusi. Sel juhul sobiks 4-tunnine jalgrattaorienteerumine graafikusse päris hästi.

@Kaur - Kui väljapoole võistlusi otsida, siis Marcialonga suusamaraton pidi üks kangesti ilus üritus olema, toimub 31.01 klassikalises tehnikas, 75km. http://www.marcialonga.it/mlff/XC

Kaur: edasi... ikka edasi

Mul on selline kahtlane taastumine käsil - õlg laseb küll enamus asju teha, aga mingeid liigutusi tehes on ta rämedalt valus. 5 novembril võetakse traadid välja, siis taastub veel mingi 3 nädalat. Pärast seda võiks õlga ka kooramama hakata..

Seniks aga sobiksid jooksmine, rulluisutamine ja rattasõit. Kui arvestada seda "aktiivsust", millega ma sel suvel spordiga tegelenud olen, siis ma ei teagi, kas end petta mõttega, et nüüd teen, või peaks minema vooluga, sinna kuhu viib...

Et eesmärgini jõudmiseks on parem jätta pikem ajavaru, siis pikem perspektiiv võiks olla suunatud ikka suusamaratonile.. Ehk peaks ka mõne mitte-eesti sõidu ette võtma?

Lauri: Mulle meeldib Eesti sügis

Vähemalt on nüüd tuulised ilmad! Siiski, eile oli kõik valesti - tuul oli õhtuks maha kukkunud ja laud ei liikunud üldse. Olin 6ruudusega peal. Eelmine nädal ostsin endale uued trapetsiaasad, kuna vanade õmblus on lihtsalt aastatega läbi mädadenud. Need uued aga vajavad sättimist nii siis eilne päev selle nahka läkski.

Kui Raiko küsis, et mis edasi siis minu kava näeb ette ujumist ja jõusaali, nii kui vesi liiga külmaks läheb.

Järgmine võistlus on meile ehk see

Lisaks on kindlasti tulemas talvine Xdream ja suusamaraton.

Kuidas edasi?

Täna natuke sõudergomeetrit ja jõusaali, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Tegelikult vaevab mind küsimus - mis on järgmine suurüritus mille järgi treeninggraafikut seadma hakata?

Lauri :Surf

Vesi on juba külm. Õnneks laenas Kaur mulle oma pikka 3/4 mm paksust kalipsot, millega on mugavam sõita kui minu 7 mm paksusega.

Sel nädala olen kaks korda käinud Püünsis, kuna tuul on olnud pigem väike, siis olen teinud rohkem trenni ja lihvinud oma Gybe ( eesti keeles halss ehk suuna muutus pärituult).

Esiteks kolmapäeval - alustuseks paistis tuul väike isegi mu 6,7-se jaoks. Siiski rigasin selle üles. Lugesin päeval, et mu väiksem 33 cm uim peaks olema piisav kõikide mu purjede jaoks, ja pikemat polegi väga vaja kasutada. Lühema uimega saab aga kiiremini laua glisseerima ja ka lõppkiirus peaks olema ka suuremm. Alguses oligi pigem selline tiksumise tuul, puhus edelast. Sõitsin edasi-tagasi paarisaja meetriseid otsi, et saaks ümberpööramisel Gybe teha. Vaikselt hakkas tuul aga tõusma ja keeras nii, et nüüd oli see läänest. Sain nüüd rohkem muuliga paralleelselt sõita, aga hoo kiskus üles küll hästi. See oli just väga hea kiiruse arendamise olukord – tuul oli piisavalt suur ja laine olematu. Siiski ei viitsinud ma kaldale kella peale panema minna ja nautisin tuult. Kui hakkas juba pimedaks minema oli peale minu veel vaid 3 laudurit jäänud, otsustasin siiski märgi maha panna ja sõitsin paar otsa ka gps-ga kiirust mõõtes. 39 km/h on pole küll uus tipp, kuid sellise hooga üksi pimedas mööda merd lennata on päris hea. Siiski olin juba 2,5 tundi kokku olnud ja jõud hakkas raugema, teised sõitjad olid ka juba kaldale läinud. Seega lõpetasin selleks korraks.

Laupäeval oli ka päris hea litter, kuid mul oli siis teised prioriteedid ja surf jäi pühapäeva peale. Kuna tuul oli pühapäeval muidugi nõrgem kui kolmapäeval ja lisaks oli mul kassas vaid 6-ne puri, siis ei hakanud väga kihutamisest unistamagi. Väiksema purjega oli lihtsam manööverdada kui kolmapäeval, kuid kuna tuul oli väike, siis jäi ka hoog väiksemaks ja liigutuses polnud nii palju ilu,, kui originaalis peaks.

Homseks lubab tuult 9 m/s!

Lauri: SEB Sügisjooks

Nädal tagasi käisin Sügisjooksul. Nii nagu ka eelmine aasta, valisin distantsiks 10 km. Eelmine aasta sai tutvuste kaudu stardikohaks 886, see aasta pidin alustama tagantpoolt – 1688. Siiski hea positsioon, arvestades, et kokku oli stardist vist üle 10 000 osavõtja.

Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.

Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).

Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.



Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.

Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.

Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.

Berliini rulluisumaraton

Üks aasta suursündmusi selja taga. Viimasel ajal on trenni ikka piinlikult vähe tehtud. Ja sel aastal ka ainult üks uisuvõistlus seljataga, seega ka supertulemust ei tulnud.
Aga miinimumprogramm sai täidetud ja netoaeg isikliku kellaga mõõtes 1:29:12 ehk siis ca 28 kmh. Jõudu nagu jätkunuks rohkemakski, aga iga kord, kui otsustasin mõne kiiremaga kaasa minna või ise tempo peale tõmmata, siis avastasin paari kilomeetri pärast ennast jälle samade inimestega koos, kelle eest justkui olin ära sõitnud. Siis pidin jälle mõned kilomeetrid puhkama, et uuesti üritada. Samade tulemustega.

Aga noh, peaks nagu olema isiklik rekord maratonis. Seda küll võib-olla ka seepärast, et eelmise aasta aega ei suutnud salvestada ei Berliini maratoni korraldajad ega ma ise.

Kuid Brandeburgi väravate alt läbi sõites oli tunne üllas ja hea ning nüüd on taas võistlustel käimise tahtmine peal. Nüüd tuleb hakata sügis-talviste ürituste graafikut paika panema.

xdream teamsprint Tabasalus

Tabasalu xDream oli SPROTTTide kolmas. Kas mehed on kehvad või on viga milleski muus, aga sel korral pidime abi võtma võõrväelase Reka, kes asendas jalavigastusest puhkavat Raikot. Nüüd olen mina see, kes parandab oma haiget õlga, Hennol põlved naksuvad ja valutavad.. ja tagatipuks pandi ka Rekal jalg kipsi. Fuck sport või fuck sprottt?

sprottt Lauri

Seekordne võistluse ülesehitus oli: Jooks - lintidega oli markeeritud jooksukoridor, tee kulges mööda maastikumuhke üles-alla, paremale-vasakule; jooks – suhteliselt igav kulgemine mereni; jooks/kõnd meres; jooks – tagasikulgemine vahetusalasse; ratas – tee valikuga oli võimalik korralikult puusse panna; kanuu – kolmnurkne trajektoor Harku järvel, meil kiskus alus muidugi kiiva; ratas – mööda pilliroogu ja muda; jooks – ehk sinna ja tagasi ( ca 1 km); ratas – kuni lõpuni. Rada võiks vist nimetada huvitavaks, kui algus välja arvata – Elvas oli see esimese punkti hajutamine päris õnnestunud käik, mida ootaks edaspidigi.

On 5. september 2009. Tabasalu spordihoone esine väljak. Mu jalgrattapump annab otsad. Kogu kola, mis kaasa võtame, mahutame Lauri ratta imepisikesse kotti. Ega sinna eriti midagi mahugi - kummiparandus komplekt, taskunuga, mingid energiabatoonid ja šokolaad. Meid ootab ees Swedbank xDreami sprindietapp. B-rada avatakse kell 10.20. Rinnal on meil seekord number 306.

Start – 10.20; Haarame kaardid ning esimese punkti asemel on vale x2+x-1406=0. Kaardil on laiali erinevad punktid, õige siis see, mille väärtus on x. Jookseme hinge kinni, arvutame peast, mis me arvutame, aga ega eriti vahet pole. Esimesse otsa me oma jooksu võimekusega ei kuulu – seega liigume nii või naa massiga kaasa. Selgub, et punkt nr 1 asub vees. Esimene rajavaliku moment saabub paepangani jõudes. 99% inimestest pöörab vasakule, meie koos valusate jalgadega võtame ette laskumise mööda mullast nõlva.

keskel teel esimese punktini füürer Reka

1 punkt – 10:40:00(61); 20:00 [61]; Liidrid läbisid selle vahemaa ajaga 13:54. Sellise tasemeni me ei küündiks, kuid nüüd tagantjärgi olen ma suhteliselt kindel, et see laskumine seal nõlval meile võitu küll ei toonud. Lisaks tuli peale laskumist joosta mööda kallast, mis oli suht-koht aeglane kulgemine. Esimene punkt asus vees, suure kivi küljes. Suht värskendav vesi – pakuksin, et ca 15-16 kraadi?

2 punkt – 10:47:50(53); 7:50 [24]. Et ka teine punkt asus vees, siis oleks huvitav teada, kas parim aeg saadi taktikaga 1 punkt – maa – vesi – 2 punkt või joosti otse mööda vett, nagu tegime meie. Parima vaheaeg 7:04 on muidugi suht kiire, kuid meie 24 on ka suht üllatus – seal vees joostes tundus küll, et kiiremini oleks mööda maad saanud, aga no mine tea.

3 punkt – 11:04:15(41); 16:25 [24]. Võrdluseks võitjate aeg – 10:56:28(4), 13:55 [1]. Kui 1 ja 2 punktis olid valusad jalad meist eespool (koht 50), siis kolmandasse punkti jõudsime me neist 2 minutit varem. Kas neil juhtus midagi? Meie rajavalik oli selline, et kaldast jooksime kohta, kust ennem laskusime ning ronisime sealt samast üles. Eriti kiiret jooksu me ei aretanud, start oli soojendust tegemata mulle ja Hennole liiga kiire. Kulgesime suht keskmises tempos.

4 punkt – võitjad - 10:57:47(4), 1:19 [3]; valusad jalad – 11:08:21(57), 1:41 [67]; ja meie – 11:08:58(68), 4:43 [154]. Et kuidas pagan saab selle distantsi, mida teised läbivad alla kahe minuti, läbida napilt alla viie? Punkt oli vahetusalasse sisenedes ning paraku jätsime selle märkimata. Esimene hooletusviga. Võtsime rattad isegi suht kiiresti ning siis sõitsime alast välja ja uuesti hiljem sisse tagasi, et võtta see punkt. Vähemalt ei saanud 45 minti trahvi.

läheneme vahetusalasse

5 punkt – 11:12:23(49), 3:25 [2]; valusad jalad – 11:13:00(52), 4:39 [31]. Teistega võrreldes kulgesime rattal siiski suht aeglaselt, arvestades, et enamik vaheaegu on koos rattale minekuga, meil aga oli siis juba ratas tagumiku all. Tegelikult küll ei mäleta, et me ilgelt uimerdanud oleksime, ent koos eelmises punktis tehtud veaga langesime 3 punkti 41-lt kohalt 49-le.

6 punkt – meie – 11:24:21(49),11:58 [50]; valusad jalad – 11:23:15(44), 10:15 [11]. Raja valikuga panime puusse. Mitte küll totaalselt, sest üldarvestuses me ei langenud, aga jalad läksid meist ju mööda !!! :) Tegelikult oli kolm tee varianti – minna otse, mööda väikest metsateed (mida me õnneks tähele ei pannud, sest tee oli kõige otsem, aga rattaga vist mitte eriti hästi läbitav); või minna ringiga – alt mööda metsateed, või veidi tagasi sõita ja mööda asfalti. Asfalt tundus parim valik.. aga seal kus punkt oli, oleks tulnud üle kraavi hüpata, kuid alles teel sinna panin tähele, et kraavi paraku ületada ei tohi – keeluala!

7 punkt – ehk kaardilugemise FAIL! :) 11:44:55(66), 20:34 [120]; Praegu kaarti vaadates ei saa ma hästi aru, miks me sellise otsuse tegime, et sõita suure ringiga, aga mööda asfalti.. noh. Pärale jõudsime, aga liidritega seda võrrelda ei anna – 11:25:12(1), 11:26 [1].

8 punkt – 11:51:06(69), 6:11 [91]; Kaardi passimisega läksid meist mõned mööda.. vahe muidugi suht väike – 10 sekki.

9 punkt – kanuu vahetusala. Sellele pidi eelnema mingi rattaralli? asi... aga selle legend oli kaardi pöördel, niiet sõitsime kohale lihtsalt nii, et lokeerisime järgmise punkti ja läksime.. mingis 3-5 tiimise grupiga. Aeg 12:01:30(69), 10:24 [68].

10 punkt – kanuu 12:09:51(63), 8:21 [23]. Algus on ju isegi täitsa hea. Möödumine kuuest võistkonnast..

11 ja 12 punkt – kanuuga 12:22:31(58), 12:40 [65] ja 12:25:48(60), 3:17 [77]. Meie ootasime Rekaga kanuus, Lauri jooksis ja võttis mõlemad punktid. Kuskil oli jälle mingi järjekord olnud.

13 punkt – kanuu vahetusala – 12:40:15(57), 14:27 [51].... võrdluseks liidrid – 12:10:55(1), 11:41 [8]. Väike tõmbamisvaru siiski on.

14 punkt, rattaralli nr2, oli jälle mingi suht omapärane legend. 14 punkti kaardil polnud, see tuli legendi järgi sõites ise lokeerida. Kirjelduseks oli “tipp”. Aeg 12:55:56(54), 15:41 [12] näitab, et mööda legendi sõites on ka täitsa okei aeg tulnud ning möödusime kolmest võistkonnast.

legend

15 punkt – Lisaülesande algus, aeg 13:03:55(57), 7:59 [48]. Peale seda tipupunkti läks legendi lugemine sassi ja sealt ka need kaotatud 3 kohta.. ehk tagasi seal kus rattaralli alguses.

16 punkt - ehk ring mingi rämedalt raske kiviga. Abivahendit võis kasutada ja nii sai see tõstetud mu ratta pakiraamile, mis ringi lõpus järgi andis. Aeg 13:07:48(55), 3:53 [57].

17 ja 18 – valikorienteerumine ja tagasi lisaülesande alguspunkti, ajad (kohad) 13:12:05(50) ja 13:16:06(49). Valusad jalad olid meist seks ajaks ikka väga kaugel - 13:08:32(25)

19 punkt – 13:33:07(56), 17:01 [133]. Jällegi mitte kõige targem marsruudi valik. Kindlasti oli teekate kiirem kui otseteel, ent ring oli liialt suur. Esialgu oligi plaan minna otse, aga siis läksime massiga kaasa. Süüdistada jääb vaid enda kehva orienteerumisoskust.

õlavarreluu

20 punkt – võtsime suuna 20 punkti poole.. ja tagantjärgi öeldes sai tehtud valesti. Esiteks – oli teepeal ees keeluala, mida läbides oleks olnud kindlasti otsesõit, kuid mida ei tohtinud läbida. Miskipärast jäi see kahe silma vahele... ja teiseks oli 19ndast punktist lahkudes mingi 5 minuti pärast mul vaja Wet Teamist Risto Tammega rattaga kokku sõita. Kruusatee, mis polnud ei kõige kitsam ega kõige laiem, oli ühtlaselt järgmise punkti poole sõitvaid rattureid täis. Otsustanud grupi tagant otsast ette sõita ja oma tempot tegema hakata, valisn möödumiseks parema teeserva, kus oli ca meetri jagu maad. Kuid nii kui eessõitva ratturi tagumine ja minu esimene ratas kohakuti said, ilmus ei kusagilt välja vastassuunas liikuv Wet Team. Mul polnud kuskile minna ja pidurdada ka ei jõudnud. Pauk käis ära ja õnneks jäime ellu. Vigastused siiski tekkisid – mul õlavarreluu nihestus ning Ristol sõrmeluu murd ning trummi kiles väike auk. Taastumiseks kulub mul 3-4 kuud, tal ca 1.

Aeg punktis – 13:54:41(88), 21:34 [152]. Liidrid – 12:57:15(1), 6:10 [37]. Kukkumisele ja ühe lisaratta vedamisele kulus ca 15 minutit

21 punkt – 13:59:34(88), 4:53 [151].. koht säilinud

FINIŠ– 14:05:27(89), 5:53 [146].. selline siis ilma trahvideta koht.. kui siia liita veel minu saadud trahv kahe viimase punkti vahele jätmise eest, siis positsioneerusime lõpuks kohale 109. Selline võistlus oligi :)

Järgmisel hooajal jälle? Kui traumapunktis oli mul spordist suht kopp ees, eriti peale seda, kui nad ütlesid, et mu õla paika saamiseks tuleb operatiivselt sekkuda, siis nüüdseks on ikka selline tunne, et don't fuck sprottts, we do sport :)

xDream

õlg 05.09.09 ca 13.40

õlg alates 06.09.09 kell 22.00 ehk peale operatiivset sekkumist