Sellest on nüüd küll juba üle kolme nädala möödas, aga Berliini rulluisumaratonil sai ka sel aastal käidud. Eesmärgiks oli, nagu ka eelmisel aastal, saada keskmiseks kiiruseks üle 30 kmh ehk siis ajaks alla 1:24:24.
Esmakordselt õnnestus maratonile kohale jõuda piisavalt varakult, et normaalselt sooja teha ja venitada. See tuli kindlasti kasuks.
Kohe alguses sain ilusasti grupis sõidetud - ei läinud tempo liiga kõrgeks ega jäänud ka nõrgaks. Siiski oli esimese 4 kilomeetri tempo 2:01/km ehk siis veidi alla eesmärgiks seatud 2:00. Siis aga sain ilusti tempo üles ja 13 kilomeetriks oli kella järgi keskmine tempo juba 1:55. Sellise tempoga oleks lõpuaeg võinud lausa alla 1:21 tulla.
Sealt edasi hakkas aga grupi tempo langema ja tegelikult näitas minu kell ka suuremat distantsi kui ametlik rada. Siiski, poole maa peal oli mu ametlik vaheaeg 41:23, mis lubanuks aega alla 1:23. Pulss püsis mõõdukana (keskmine 172). Tasapisi tundus, et tuleks hakata kiirust lisamagi.
Poolelt maalt alates langes tempo juba alla 2:00 ja pulss alla 170. Aga hakata nii suurel maratonil ise gruppi vedama tundub ka nagu imelik. Lõpuks, umbes 30km kandis moodustus seltskond, kes tegi karusselli - umbes kümnene grupp mehi vahetas tihedalt vedajat janii suudeti tempot tõsta. Kahjuks juhtus nii, et kui mina vedama läksin siis jäi ülejäänud grupp maha. Võtsin taas tempo alla ja ootsain tesied järgi - üksi pusimisega poleks ma kaugele jõudnud.
Kohe samas tekkis aga grupist üks teine tüüp, kest ostsutas lõpuspurti tegema hakata. Üldiselt ei ole meeldiv hakata kedagi jälitama kohe peale seda, kui oled ise grupi vedamise lõpetanud, aga samas tundus see ainus variant kuidagi tempot tõsta. Sain jooksikule väikse spurdiga tuulde, kuid kahjuks keegi rohkem meiega kaasa ei tulnud. Viimased 8 kilomeetrit sõitsimegi kahekesi.
Pulss ronis sellis sportimise peale kohe üle 180. Lisaks selgus, et see teine sell oli ka arvestanud sellega, et kaasatulijaid on rohkem ja saab vedajat vahetada. Paar korda püüdsingi ka omalt poolt panustada, aga üsna kiirelt ja näitlikult tegin selgeks, et minust vedajat ei ole. Nii palju ma ennast ka juba tunnen, et kui sellises olukorras aktiivselt vedama hakata, siis ei jõua varsti enam tuuleski püsida.
Tänu sellele ei olnud tegelikult ka meie tempo kuigi kõrge, vaid püsis kuskil 2:00 kandis. Grupile sõitsime siiski järjest rohkem eest ära ja mitmetest sõitjatest sõitsime omakorda mööda. Tuules püsimine läks aga järjest raskemaks, aga kuidagi pidasin ikka vastu. Viimase kilomeetri pulss oli juba 186, ,maksimum ronis 188-ni.
Siiski suutsin hammastega eessõitjast kinni hoida ja lõpuajaks kujunes 1:23:52, millega sai eesmärk täidetud ja sõidetud senine parim maratoni aeg. Minu kella järgi oli distants 42.7km ehk 500m pikem kui ametlik, sellest ka erinevus keskmises kiiruses, milleks Garmin näitas 30.6 kmh, ametlik siis veidi vähem.
Ametlikuks kohaks fitness kategoorias oli 405., mis oli samuti senine rekord (varaseim parim oli 2007.a. vihmasajus saadud 573. koht).
Keskmine pulss oli 172.
Seega igati edukas maraton. Kauriga plaanisime juba mõnda aega tagasi, et 2013. a. peaks käsile võtma Berliini jooksumaratoni. Just hetk tagasi registeerirdes selgus aga, et regada oli veel võimalik ainult uisu- ja jooksumaratonile koos. Eks näis kas võtame siis tõesti topeltürituse ette, aga jooksma lähme igatahes.
Esmakordselt õnnestus maratonile kohale jõuda piisavalt varakult, et normaalselt sooja teha ja venitada. See tuli kindlasti kasuks.
Kohe alguses sain ilusasti grupis sõidetud - ei läinud tempo liiga kõrgeks ega jäänud ka nõrgaks. Siiski oli esimese 4 kilomeetri tempo 2:01/km ehk siis veidi alla eesmärgiks seatud 2:00. Siis aga sain ilusti tempo üles ja 13 kilomeetriks oli kella järgi keskmine tempo juba 1:55. Sellise tempoga oleks lõpuaeg võinud lausa alla 1:21 tulla.
Sealt edasi hakkas aga grupi tempo langema ja tegelikult näitas minu kell ka suuremat distantsi kui ametlik rada. Siiski, poole maa peal oli mu ametlik vaheaeg 41:23, mis lubanuks aega alla 1:23. Pulss püsis mõõdukana (keskmine 172). Tasapisi tundus, et tuleks hakata kiirust lisamagi.
Poolelt maalt alates langes tempo juba alla 2:00 ja pulss alla 170. Aga hakata nii suurel maratonil ise gruppi vedama tundub ka nagu imelik. Lõpuks, umbes 30km kandis moodustus seltskond, kes tegi karusselli - umbes kümnene grupp mehi vahetas tihedalt vedajat janii suudeti tempot tõsta. Kahjuks juhtus nii, et kui mina vedama läksin siis jäi ülejäänud grupp maha. Võtsin taas tempo alla ja ootsain tesied järgi - üksi pusimisega poleks ma kaugele jõudnud.
Kohe samas tekkis aga grupist üks teine tüüp, kest ostsutas lõpuspurti tegema hakata. Üldiselt ei ole meeldiv hakata kedagi jälitama kohe peale seda, kui oled ise grupi vedamise lõpetanud, aga samas tundus see ainus variant kuidagi tempot tõsta. Sain jooksikule väikse spurdiga tuulde, kuid kahjuks keegi rohkem meiega kaasa ei tulnud. Viimased 8 kilomeetrit sõitsimegi kahekesi.
Pulss ronis sellis sportimise peale kohe üle 180. Lisaks selgus, et see teine sell oli ka arvestanud sellega, et kaasatulijaid on rohkem ja saab vedajat vahetada. Paar korda püüdsingi ka omalt poolt panustada, aga üsna kiirelt ja näitlikult tegin selgeks, et minust vedajat ei ole. Nii palju ma ennast ka juba tunnen, et kui sellises olukorras aktiivselt vedama hakata, siis ei jõua varsti enam tuuleski püsida.
Tänu sellele ei olnud tegelikult ka meie tempo kuigi kõrge, vaid püsis kuskil 2:00 kandis. Grupile sõitsime siiski järjest rohkem eest ära ja mitmetest sõitjatest sõitsime omakorda mööda. Tuules püsimine läks aga järjest raskemaks, aga kuidagi pidasin ikka vastu. Viimase kilomeetri pulss oli juba 186, ,maksimum ronis 188-ni.
Siiski suutsin hammastega eessõitjast kinni hoida ja lõpuajaks kujunes 1:23:52, millega sai eesmärk täidetud ja sõidetud senine parim maratoni aeg. Minu kella järgi oli distants 42.7km ehk 500m pikem kui ametlik, sellest ka erinevus keskmises kiiruses, milleks Garmin näitas 30.6 kmh, ametlik siis veidi vähem.
Ametlikuks kohaks fitness kategoorias oli 405., mis oli samuti senine rekord (varaseim parim oli 2007.a. vihmasajus saadud 573. koht).
Keskmine pulss oli 172.
Seega igati edukas maraton. Kauriga plaanisime juba mõnda aega tagasi, et 2013. a. peaks käsile võtma Berliini jooksumaratoni. Just hetk tagasi registeerirdes selgus aga, et regada oli veel võimalik ainult uisu- ja jooksumaratonile koos. Eks näis kas võtame siis tõesti topeltürituse ette, aga jooksma lähme igatahes.
No comments:
Post a Comment