Monday, May 25, 2009

Kaur: kokkuvõtteid (jooksumaraton ja rattatrennid)

Praegu, kaks nädalat tagasi, sai käidud Tartu jooksumaratonil. Lihase sai kaheks-kolmeks päevaks ikka nii valusaks, et käimisestki ei hoolinud. 
Nii pikka aega tagasi toimunud maratonimuljed hakkaksid justkui tuhmuma ning tundub, et väga palju jagada ei olegi. 15km olid suhteliselt mõnusad, siis jäi lihas järjest kangemaks ja tuli hakata ka pingutama. Viimased kolm oleksin hea meelega ära jätnud. Teisalt jälle polnud pingutus midagi kontimurdvat - 2.04 pikk treening ei ole suustamise viie tunniga võrreldes pooltki. 
Enne jooksu oli muidugi ärevus sees, sest sel aastal oli enne startu tehtud jooksu ca neli ja pool tundi ehk ülivõrdes vähe. Tegime Lauri ja Priiduga väikese soojenduse, mõned venitused ja siirdusime stardikoridori. Võistluspinge puudus - oli vaid selline ootusärevusest tulev surin, et huvitav, mis siis ikkagi saab selle 23 kilomeetriga. 
Koos startimisest ei tulnud sellises massis muidugi midagi välja. Esimeste sammudega kadus Henno kuskile ära, mõnesaja meetri pärast oli mul veidi kiiremat sammu vaja teha kui Raikol ja nii meie grupp laguneski. 
Kuskil viiesaja meetri pärast jõudsin jooksjate massis järele Kristelile ja ta isale ning koos tegime maratoniga algust järgmised kolm kilomeetrit. Oli paras tempo ning meeldiv juttu ajada. Veidi enne esimest vaheajapunkti, kus rada pööras metsavahele, läks tee kitsaks ning koos jooksmisel ei tundunud enam väga pointi. Tõstsin enesetunde järgi tempot ning üritasin seda mitte eriti langetada.
Tervisesporti on ikka hea nii teha, et veremaik kurku ei roni. Teepeal tutvusin veel Harri Israeliga, kellega koos läbisime ka vesteldes mõned kilomeetrid. Hiljem sai veel ühe jooksumehega juttu puhutud, kuid 3km enne lõppu oli tal mingi teine käik varuks võtta ning lõpuprotokollist leidsingi ta endast terve minuti jagu eespoolt, mis tähendas 24 koha võrra kõrgemat asetust lõpuprotokollis. 
Jooksumaratoniga võis üldiselt rahule jääda ning oletada, et võimed said realiseeritud piisava täpsusega.

Peale kahe Tartu Maratoni spordiürituse läbimist hakkas idanema mõte, et äkki peaks nelikürituse läbi tegema. Mõeldud - mõeldud, ehk pakkisin asjad ja läksin külla sõber Priidule soome rattasõitu testima.

Kolmapäeval peale maratoni pakkisingi asjad ning läksin rattaga Soome (lahe ületamine oli siiski praamiga).
Meeleolu oli mõnus, trennide vahele sai tehtud veidi tööd ning mängitud priiduga üksteise vastu üht strateegiamängu. Puhkus oli suurepärane.
Tehtud said järgnevad trennid:
K-25km
R- 35km
L-60km
P-30km
Kilometraaž ei räägi just suurimast treeningkoormusest, kuid oma viimase aja nädalase treeningaja ületasin vist 2-3 korda. Kokku tuli rattal veeta 6h10min.

Tervet eelnevat nädalat (18-24mai) siiski päris laiseldes ei veetnud. E ja T mõtlesin et puhkan rattasõidust ning T käisingi seda arvestades Lasnamäe ronimisseinal. Ronimine on nagu rattasõit, et tunnetus ikkagi ära ei kao. Tasakaal läheb kehvemaks, jõudu on vähem aga ümber ei kuku ja ronides pole tunne ka just võõras. 

Igal järgneval päeval leidsin alati mingi põhjuse, miks mitte trenni jõuda, kuni pühapäeva hommikul enam polnud trenni võimalik edasi lükata ja istusin jälle ratta selga.
Sõidu reljeef oli Põhja-Eestile kohaselt lauge ehk mõnusalt lihtne ning trajektoor selline:
Valgejõe - Viitna - Palmse - Vihasoo - Kasispea - Viinistu - Suurpea - Loksa - Kotka rist- Peterburi mnt rist - Valgejõe. Kokku ca 87km.
Aega kulus treeninguks u 3h30min, mille sees tegin kaks pausi -  Viitnalt ostsin juua ning kuskil Kotka risti juures täitsin joogipudelit. Keskmine kiirus tuli veidi alla 25 ning spordijooki kulus liiter. Enesetunne oli täitsa hea, tuult just väga palju vastu polnud (kõige nürimal alal, ehk Lenska maanteel oli tuul tagant), kuigi sellist külg-vastutuult sai ikka "nautida" küll. 
Keskmine pulss tuli 146, kuid tegelikult oli see koormuse kasvades tõusev. Valgejõe - Viitna oli keskmine 136, Viitna - Viinistu 142, Viinistu  - Kotka rist 148, Kotka rist - Valgejõe 154.

Rattaralli hirm on murtud ning pühapäeval lähen 125km pikkust Lõuna-Eesti maastikuringi vaatama.

Monday, May 18, 2009

Lauri: Jooksumaratoni järelkaja

Mina olen oma jooksumaratoni tulemusega rahul!

Olin ka enne paar korda ca 20 km otsa teinud, seega ei arvestasin, et kogu ajaks peaks tulema 2:30 +. Eelmistel kordadel olen aga hoidnud madalat pulssi ja tempot, see kord oli teisti.

Kuna tegemist oli ikkagi võistlusega, otsustasin kohe alguses joosta kiirema tempoga. Nii nagu massistardis ikka, löödigi kohe tempo ülesse, algus püüdsin hoida kuhugi massi keskele, aga kui nägin, et jooksin juba 10 km/h jäin seda kiirust hoidma.

Nii nagu ma ka varem olen kirjutanud, siis minu jaoks tähendab see ka suhteliselt kõrget pulssi esimese vaheajapunktini oli keksmine 183. Seekorda, aga jätsin ma pulsi vaatamise esialgu tahaplaanile, peamine oli tempo. Esimeses punktis keskmine tempo 10,9 km/h.

Isegi kiiremat keskmist, 11,1 km/h, suutsin ma hoida teise (11 km) vaheajapunktini jõudmiseni. Vahetult enne punkti oli Kaur mulle järgi jõudnud ja mööda lipanud, kuna aga ta tegi joogipunktis väiksese hingetõmbe, saime 11. kilomeetril jälle kokku, peale mida pani ta jälle ees minema.

Teel kolmandasse punkti hakkasin aga oma tempot langetama, kuna tundsin juba esimesi väsimuse tunnuseid. Väsimusega hakkas ka mu pulss juba liiga kõrgeks minenam ning nüüd püüdsin hoida korraga nii tempot kui ka pulssi. Järgmistes punktide kukkus tempo juba alla 10 km/h. Järgmised kilomeetrid saigi pigem pulssi jälgitud, nüüd jäin ka ise joogipunktides seisma ning tõmbasin rahulikult hinge.

18. kilomeetril jooksis minust mööda Contra, püüdsin teda enda silmaulatuses hoida ja mitte eest ära lasta. Vahel kadus ta kaugemale, vahel jõudsin talle jälle ise järele. Kuskil 2 km enne lõppu tuli ta jälle mu vaatevälja ja otsustasin enda eesmärgiks võtta ta kätte saada. Ega see kerge ülesanne just polnud, pulss oli mul laes ja jõuga oli ka natuke nadisti. Kuid vaikselt tempot tõstes, hakkasin talle lähenema, ei tea kas ta lasi jala sirgeks või oli mu lõpuspurt tõesti parem, aga viimases kurvis sain temast mööda ja finišis edatasin teda juba paarikümne meetriga.

Kokkuvõtval oli päris väsitav jooks, samas aga oli tulemus oluliselt parem kui ma olin oodanud. Kogu aeg 2:17 on vähemalt 13 minutit kiirem kui ma ise enne jooksu oskasin arvata. Samas keskmine pulss oli küll liiga kõrge (188), sellele mõeldes peaks ikka Vomaxis aja kinni panema ja uurima, milleks mu keha üldse võimeline on, et mitte üle piiri minna.

Thursday, May 14, 2009

Uri: Tartu Jooksumaraton - jalutuskäik kevadises looduses

23-kilomeetrine maraton tundus esmalt üsna hirmuäratav ettevõtmine - pole ju kunagi nii palju korraga jooksnud. Võtsin kohe eesmärgiks alustada hästi aeglaselt (planeerisin 6:30/km tempot) ja mitte tempot lisada enne kui 2/3 distantsist läbi.

Kartsin kangesti et viimased 5-10km lähevad jube raskeks - kas hõõruvad jalad või lähevad lihased krampi või lithsalt ei jõua. Ja tõepoolest, kui olin 8km jooksnud hakkas jalg hõõruma ja lihased jäid ka tasapisi valusaks. Aga sõin igas punktis tublisti soolaleiba ja hoidsin tempot 6:20/km kuni jäi 8 km lõpuni.

Siis tundus, et olek on endiselt hea (eks ka allamäge distants aitas mõneti kaasa) ja hakkasin tempot lisama. Sellega läks enesetunne järjest paremaks ja panin aga kiirust juurde kuni viimased kilomeetrid jooksin tempoga 5:14/km. Lõpuks tuleb tõdeda, et algus sai liiga aeglane tehtud, mida tunnistab ka võrdlus klubikaaslastega:



Kokkuvõttes oli Kaur 776., Lauri 1078. ja mina alles 1142. Vaadates graafikut jäävad õhku rippuma küsimused: kas parema tempovalikuga võinuks võita Laurit? kas oleks võinud jõuda 1000 sekkagi? Igatahes nüüd jäävad need küsimused järgmise maratoni või Tallinna sügisjooksu lahendada.

Aga vähemalt jättis esimene poolmaraton väga positiivse tunde, mille pealt on juba hea minna järgmisel korral tulemust tegema.

Vähe statistikat ka:
Koht: 1142
Aeg: 2:22:04
Keskmine tempo: 6:04/km ehk 9.9 km/h
Pulss: keskmine 151 (vist ikka madal võistluse jaoks), max 192 (lõpus tegin veidi spurti)

Ja lõppu pilt sellest, kuidas oli jooksu ajal minu pulss ja kuidas muutus jooksu tempo (kliki pildil, et suuremalt näha).


Sel nädalavahetusel siis esimene rullistart Pärnus.

Monday, May 11, 2009

Kristiina: Tartu jooksumaratoni 10 kilomeetrit 57:40

Kui registreerimiseks läks, ei suutnud mina endale distantsi ära valida ja nii jäigi number saamata. Et parasjagu ka Rünga turniir reede ja laupäeva peale sattus oli asi kahtlasemast kahtlane. Nii juhtuski siis, et reedel karglesin peol jalad rakku ja laupäeva hommik algas kerge pohmelliga ent pühapäeva hommikuks oli tervis korras. Preilidega (Korsar ja Hakkaja) asusime kell 12 suurvõistluse starti. Ausalt öeldes tundus see 10 kilomeetrit ikka suhteliselt hirmutav suurus. Esimestel kilomeetritel läksid inimesed kogu aeg mööda. Kõige koomilisemad olid suure õllekõhuga onklid, kes juba peale esimest kilomeetrit ähkisid, puhkisid ja tilkusid higist aga pressisid ikka täiega mööda. Mina sättisin ennast ühe tüdruku järgi, kelle tempo oli meeldivalt aeglane. Ise ei oska ma üldse tempot hoida ja kipun liialt kiirustama. Nii siis suutsingi 6 km tema järel mõnusa enesetundega sörkida. 5nlal kilomeetril möödusin preili Korsarest ja varsti peale seda jooksin oma "jänesest mööda". Edasi läks veel kuni 7nda kilomeetrini suht lõbusalt, kuni hetkeni, mil ma avastasin, et võiks ikka alla tunni lõpetada ja selleks tuli arendada suhteliselt korralikku tempot. Ega ma väga arvutada ei viitsinud, lihtsalt andsin tiba gaasi (kuigi aja järgi lihtsalt lasin sama tampoga, mis enne). Viimased 2 kilomeetrit ikka venisid nii, mis kole. Ja viimased 400 m olid eilu pikimad. Aga aeg: 57:40 oli väga magus palsam väsind kehale.
Numbritega jooksjate järgi üritasin ka logi välja selgitada:
Esimene ajavõtu punkt: 35:37
Teine: 44:48
Finish: 57:40,54

Uri: Vahepealsed treeningud

Pikk aega vaikust ei tähenda veel, et ma üldse trenni pole teinud. Kuigi piinlikult vähe siiski.

Pärast 10-päevast pausi tegin jooksutrenni Pühajärve-äärsete küngaste peal.
Kuigi tempo oli madal (7:06/km), suutsin joosta vaid tund aega ja läbisin 8.7km. Keskmine pulss oli 150, kuid tõusude peal läks see koguni 173-ni välja.

Siis järgmisel päeval sai veel üks pisike jooksutrenn tehtud 6.1 km 34:45-ga. Kuna pikka trenni polnud aega/tahtmist teha, siis tegin natuke tempokamalt. ehk kõigepealt 10 minutit rahulikku soojendust ja siis 19.5 minutit tempokamalt. Tempo oli 5:23/km ja pulss keskmiselt 163 peal. Lõppu veel 5 min lõdvestust.

Ja enne jooksumaratoni viimane trenn oli uiskudel, 7. mail. Distants 19.3 km, keskmine kiirus 20.4 km/h. Keskmine pulss 145. Kui aga soojendus ja lõdvestus (rajale minek ja tulek) maha võtta, siis oli keskmine kiirus 22.1 kmh ja pulss 153.

Enne maratoni on siis jooksukilomeetreid kogunenud 48 ja uisukilomeetreid 36.

Wednesday, May 6, 2009

Rattaralli

kas keegi rattarallile oleks tulemas? Reedel on viimane odav päev registreeruda

Tuesday, May 5, 2009

Lauri: võistlussoovitus Kõvamehe jooks

Ma ise viibin 14. juuni küll vist maratoni treeninglaagris Keenias, aga kõigile teistele sprotttidele soovitan seda võistlust

http://www.stamina.ee/rahvajooks/index.php?menuID=724&ids=724

Eelmisel aastal osalesin ise ka, see on üks korralik vaheldus muidu tavalisele jooksule. Siis oli distants 6,9 km ja ma sain 74. koha 300-st osalejast.



Mina eelmise aasta viimasel takistusel


Olge kõvad!

Monday, May 4, 2009

Kaur: Ratas 23.5km

Neljapäeva hommikul käisin sõitsin tunnikese rattaga. Tiirutasin Koplisse ja pärast sealt Kakumäele ning koju tagasi. Sõit kestis tunni, väga raske polnud ning keskmiseks kiiruseks tuli 23.5km/h. 

Kaks asja - vaja on rattapükse ja vastutuul võiks ka olemata olla!

Sunday, May 3, 2009

Lauri: Jälle sadulas [51]

Sel kolmapäeval (29.04) tegin järgmise rattatreeningu, jälle Harkuringil. Peaks vist edasise rattatreeningu mõnusamaks muutmiseks ostma endale rattapüksid - 30 km seal kitsas sadulas sõita võtab lõpuks tuju ära.

Üldiselt oli treening mõnus, andsin sel korral pisut kõvemini vänta kui eelmises trenni (20.04). Eelmine kord olid kummid ka pisut tühjad, lisaks ei kasutanud ma too kord esimest suurt hammasratast, nüüd lasin aga ka selle käiku, mille tulemusena peaks aeg oluliselt kiirem olema. Mingi hetke jäi mul küll kell pausi peale, aga tagantjärgi mõõtes oli see ca 4 km pikkune teelõik, mille nüüd distantsile ja ajale umbes juurde lisan.

Distants umbes 30 km
Aeg umbes 1:31
Keskmine pulss 146
Max pulss 171
Keskmine kiirus 19,4 km/h
Max kiirus 28,2 km/h
Kaloreid põleb ratta sõidul korralikult - kokku 1290


Lisaks selle, et Kaur mainis nädala pärast on jooksumaratoni, algab sel kolmapäeval ka juba Swedbank-i kontorirottide iganädalane jooks. See on meeldiv lisatreening koos töökaaslastega joosta ning seda erinevates Tallinna paikades.

Lauri: lühikesed ja pikad otsad [ 80]

Mul on blogimisest väike vahe vahele tulnud, teen siis nüüd kõik järgi.

Üleeelmisel neljapäeval (23.04) proovisin ära intervalltreeningu. Oleme Uri ja Kauriga selle üle ka varem arutanud, seega otsustasin selle siis nüüd ära proovida. Käisin Trummi spordirajal ja kasutasin enda kella sees olevat programmi, mille järgi tegin 5 kordust. Üks kordus koosnes 30 sekundist u 80% täiskiirusest jooksmisest ning seejärel 1 min aeglaselt joostes. Alguses polnud väga viga, kuid 4. ja 5. korduse ajal oli kiiret tempot juba oluliselt raskem hoida kui esimesel poolel. Peale 5 korda, tegin lõppu veel ca 10 min rahulikult lõdvestusjooksu. Üldselt peaks hakkama sellist treeningut korra nädalas lisama tavatreeningule, et spurtimist harjutada.



Distants 2,21 km
Aeg 13:26
Keskmine pulss: 170
Max pulss: 191
Keskmine kiirus: 6:09 min/km (9,7km/h)Max kiirus: 3:35 min/km (18,7 km/h)
Intensiivse treeninguga põletasin vaid 139 Cal.


26.04 oli vapustav ilm, seega otsustasin ette võtta pikema jooksu. Läksin jälle Trummi spordirajale, kuid kuna seal oli mingi võistlus käimas pöörasin kohe Harku ringile. Jooksu alguses võtsin kohe eesmärgiks hoida pulss võimalikult madalal, nii alla 160. Etteruttavalt mainin, et jooksin kokku 13,5 km. Esimesed 8 km oli pulss ilusti kuskil 150 peal, kuid väsides hakkas ka pulss tõusma ja pidin rohkem jälgima, et seda all pool määratud piiri hoida. Üldiselt sain plaanituga ilusti hakkama, tulemus oleks ehk isegi parem, kuna aga raja alguses ja lõpus on tõusud, mis mu pulsi 180 peale ajasid, siis sealt ka natuke tuli keskmine üles.



Distants 13,5 km
Aeg 1:44
Keskmine pulss: 159
Max pulss: 183
Keskmine kiirus: 7:53 min/km (9,6km/h)
Kaloreid põles 689

Peale jooksu jäin veel tunnikseseks Trummi spordipargi välisesse "jõusaali". Tegin seal erinevaid jõu ja ilu numbreid sh tegin 3 seeriat kätekõverdusi rööbaspuudel ja erineva kätehaardega lõuatõmbeid. Kuid selle tulemusena olid järgmised päevad lihased kanged, kõige hullemini avaldus see mu teisipäevases volletrennis. Enne trenni venitasin küll lihaseid kuid siiski blokki hüpates liikusid käed sekund-kaks hiljem kehale järgi ja siis ka suutisn käsi sirutada vaid nii, et küünarnukid õlgadest kõrgemale ei tõusnud ja käed oli laiali nagu antennid. Mingi hetk sain aru, et ei ole mõtet seal võrgu peal lihtsalt lehvitamas käia ja lõpetasin blokkimise üldse ära. Nii palju siis sellest kui korralikult ei venita.