Friday, February 25, 2011

Kaur: kas põrumine maratonil?


See ja teisi sarnaseid küsimusi tekitas möödunud pühapäeval oma tulemusega tõtt vaatamine. Pulleritsulikult võiks süü lükata kõigele muule kui treentiusele, ent kui aus olla, siis pole sel hooajal ettevalmistus ka prioriteediks olnud. Mis siis ikkagi 40. Tartu Maratonil toimus?

Meil oli kasutada üks Org-tiimi kutse ja nõnda saime autokoha kohe staadioni kõrvale. Väga pursui tunne muidugi - teised keeravad aga kilomeeter-kaks enne staadionit parklasse, meie sõitsime aga otse letti. Korraga selline piinlikkus ja ebamugavus - et teised ju ei saa - ehk valehäbi. Tegelikult oli kõik tip-top ja ettevalmistus mõnus ja mugav.


Enne starti maskeerusin, et keegi rajal ära ei tunneks.

Maratoni aeg 4:53 andis sel korral koha 2196 (ametlikku lõpuprotokolli veel ei tea), kaotust võitjale 80%. Nii koht kui kaotusprotsent näitavad, et tegin viimase kolme aasta kõige kehvema esinemise – 2009 oli kaotust 67%, eelmisel aastal 60% ja siis seekordne 80%). Starti tulles ei olnud kordagi mõtteski, et eelmise aasta tulemust suudaksin kuidagi üle sõita ent 2009-st poleks küll arvanud, et see sel korral peale jääb. Milles siis põhjus? Üritan vaadelda erinevaid tegureid ja võrrelda siis 2009 ja 2011 aastat.

Enesetunne oli viimasel nädalal keskel kergelt haiglane. Laupäevaks oli aga kõik siiski korras ning 10km, mis suuskate testimisele kulutasin, möödusid ilma hädata. Samas on talviti enesetunne pidevalt selline piiripealne – hommikuti tuikab kurk ja nohualge on pidev külaline. Seega oletan, et tervislik seisundist erilist vahet polnud. Seega, kui peaks punkte jagama oleks seis eelmiste ja selle aasta vahel 0:0

Suusad määrisin ka sel korral ise, nii et kui kaotus oleks tulnud kehva libisemise/pidamise tõttu, saaks jällegi vaid ennast süüdistada. Libisemisele polnud siiski midagi eriti ette heita. Mäletan kuidas 2009 aastal langustel teistest maha jäin ja siis tõusudega pidin kaotatut tagasi tegema. Libisemisele siis 1 punkt vs 2009-ga. Pidamine oli aga äärmiselt hell, seetõttu võtsin Ande punktis lauad jalast ja lasin kaks kihti juurde määrida. Seega, pidamise määrimises saab kahe aasta tagune ühe punkti ja nüüdne 0. Seega seis 1:1. Ent, kui arvestada juurde veel uutest suuskadest tulenev parem libisemistegur, peaks 2009-le andma kompensatsioonipunkti. Seis 1:2


Toitumine maratoni ajal ja sellele eelnevalt? Kuna 2009 oli esimene maraton, siis oli selleks valmistumine ka põhjalikum – tõenäoliselt terve nädal oli pastamenüü. 2011 võtsin kõike kuidagi eriti vabalt. Ettevalmistuse eest siis seekordne aasta punkte ei saa, 2009 saab 1, seis 1:2,5.
Rajal viibides oli 2009 mul söömiseks kaks Snickersit, sel korral kolm geeli ja üks batoon (mis jäi küll söömata, kuna oli hambaidlõhkuva jäikuseni jõudnud taskus külmuda). Joomine toimus sarnaselt nagu varemgi, et igas punktis min. 2 topsi, poole pealt sõin ka kurki ja soola. Lisaks siis need geelid, mis enne Andet, Kuutset ja Palu manustasin. Tulemust vaadates võib oletada, et kui sõidad nii nagu mina, siis võid vabalt snickersit süüa – vahet pole. Seega punkt mõlemale – 2 : 4. Märkima peab siiski ,et mugavus on siiski geeli kasuks – ei pea külmunud šokolaadi närimisega jändama vaid saab suusatamise vm tegeleda.

Riietus ja külm? Külm pole kordagi probleeme valmistanud, õnneks pole pidanud kannatama ka hirmsat palavust. Punkt siit mõlemale ((seisuks 3 : 5) ja tuleb tõdeda, et järele jääb vaid üks võimalus, kust põrumise põhjust otsida -



Kohad vaheajapunktides kolmel erineval aastal

Treenitus! Piisaks kasvõi jaanuaris tehtud treeningtundide võrdlusest – 2009 ca 10h, 2010 ca18h ja 2011 ca 6h. Enne maratoni polnud mul 2009a. tulemuse ületamises siiski kahtlust – 2009 oli esimene sõit peale pikka aega mittesportimist. Uskusin vähemasti, et suvised Xdreami etapid jms mis eelmisel aastal tehtud, tähendab lõpptulemusena paremat esinemist. Aga paraku ei... Arvudes (treeningmahtude analüüsil) peitus siiski tõde. Järgmiseks aastaks peaks üritama mahtude hulka kasvatada, vähemalt 2010 aasta tasemeni.

Mahud 2011 enne maratoni:
17:45 h treeninguid
212 km läbitud
keskmine pulss 149
... ja TMil kaotus võitjale 80%

Mahud 2010
31:42 h treeninguid
359 km läbitud
keskmine pulss 145
... TMil kaotus võitjale 60%

2009 mahtude kohta pole päris täpset ülevaadet, teada vaid läbisõit ca 270km ja TMil kaotus võitjale 67%

Mahtude pealt selle aasta tulemus punkte ei saa ja seega on lõpptulemus 2009 kasuks 3:6

Lõpp käes, medal kaelas ja väsinud.. aga mitte hullusti!

See sai selgeks, et sel aastal erilist tulemust polnud. Oli aga täitsa mõnus sõit. Alguses tundus kõik väga hea. Veidi enne seda kui Andesse jõudsin, tundsin küll juba parajat väsimust (pealegi suusk ei pidanud ka). Lasin suuski määrida ja peale seda uuesti liikuma hakates oli jälle puhas nauding. Väsimus muidugi kasvas, Kuutse-Peebu lõik oli vast kõige raskem, ent päris surnud punkti ei saabunudki. Ent kas maraton oli siis põrumine? Kohta küll ei parandanud, aga enesetunnet kindlasti, vähemalt eelmise aastaga võrreldes. Rahvapeo arvestuses seda põrumiseks ei loeks!

Wednesday, February 23, 2011

Lauri: 40. Tartu Maraton


Seekordne maraton jälle seljataga. Päris mõnus tunne on, esiteks on hea meel uue tulemuse üle ning teiseks ei andnud kere järgnevatel päevadel kuskilt tunda, et pühapäeval viis tundi rasket tööd oleks teinud. Jaksu jäi vist isegi üle, sest praegu on küll tunne, et sõidaks veel ühe ringi...

Enne maratoni oli kerge hirm, seekord aga mitte enam pika distantsi, vaid võimaliku külma pärast. Käisin isegi päev-kaks varem labakindaid ja soojemaid riideid varumas, kuigi poed olid selleks ajaks juba tühjaks ostetud. Jutud külmast olid nii mõjusad, et paar päeva enne starti olid spordipoed suusariietes mehi täis, kes kahmasid, mis veel jäänud oli. Kui ma endale labakindaid otsisin, rääkis näitsik poes, et isegi roosad labakud lähevad meestele kaubaks, nii hirmus tahtmine on end soojalt riidesse panna.


Roosa majandusleht sai püksi pandud lisakaitseks

Kindluse mõttes tegin laupäeval riieteproovi - panin suusarõivad selga ja tegin hommikul -22C kraadise pakasega tunnise jalutuskäigu. Nii leidsin paar nö. nõrka kohta ja vahetasin osa ürpe välja. Peale soojade kehakatete kandmise, määrisin enne starti näo paksult vaseliiniga kokku ning panin ninale ning põskedele ka plaastrid, et külm tuul liiga ei teeks. Samamoodi oli toiminud enamik osavõtjatest, nii et kedagi tuttavat kohates ei pruukinud teda maskeeringu tagant äragi tunda.

Külma ma tegelikult eriti ei tundnudki, kui siis vaid starti oodates oli pöialdel natuke külm. Liikuma hakates asendus see jällegi kohe palavusega, nii et juba peale kahte kilomeetrit võtsin kinnastel sisemise voodri välja ja tõmbasin mõlema dressipluusi lukud lahti.

Üks asi, mille üle juba enne võistluspäeva veel pead murdsin, oli et kuidas stardis massipsühhoosist hoiduda ja mitte pulssi kohe lakke ajada. Nagu arvata võis, ega seal väga omas tempos sõita ei saanud, aga rajalt-rajale polnud ka mõtet hüpata ja asjatult energiat raisata. Sisendasin, et maratone võidetakse alles teises pooles, mitte esimesel kilomeetril. Niisiis võtsin alguses rahulikult ja korrutasin endale, et sõidan üksi, sõidan üksi, sõidan üksi...

Suures massis liikudes tõusis tempo ja nii läks ka olemine palavaks. Näos olevad teibid kiskusin juba enne esimest (Matu) punkti ära. Samast toitlustuspunktist läbi sõites kuulsin, et omi asju saab vahepunktides olevatesse bussidesse jätta. Niisiis järgmise punktini sõites arutlesin oamette, et midagi oleks vaja seljast ära vaja võtta, aga mida? Seljas oli mul võrksärk, kaks soojapesusärki ja kaks dressipluusi. Esialgu oli plaan vabaneda dressikast. Siis aga tulid paar pikemat laskumist, mis olemise jahedamaks tegi. Siis kaalusin jälle ühe särgi ära võtmist, vastasel juhul võiks ehk külm hakata. Punktini jõudes oli jälle palav hakanud, nii et mõtlesin külmaga riskida ja paksema riideeseme ära võtta. Ande (23 km) punktis võtsin kiirelt suusad jalast ja jooksin mingi bussi juurde, kus oma dressipluusi ja varukindad mingi oranži lipiku vastu vahetasin. Hilisemat sõitu arvestades oli see vahetus õige samm, sest edasi sõites polnud enam palav, ega hakanud ka külm.

Harimägi ehk pool on peaaegu läbitud


Vaheajapunktide arvestuses olin igal pool kiirem kui eelmistel kordadel. Keskmiselt võitsin viis minutit igas punktis. Kõige väiksem aegade vahe oli Ande (2.TP) ja Kuutse (3.TP) vahel, seal olin vaid kolm minutit nobedam kui mu eelmine parem aeg. Enne Kuutse punkti hakkas õlgades ja kätes kerge väsimus tunda andma, sealt siis ka kiiruse langus mõneks ajaks. Selle tagajärg oli see, et üldjärjestuses langesin oma 40 kohta tahapoole. Peale seda punkti suutsin end jälle kokku võtta ja tempot tõsta, et enam kohti ei kaotaks. Kõige suurem edu oli aga Hellenurmest finišini, siin sain koos paaristõugete osaga lausa üheksa minutit kiirema aja. Kuigi kahe Hellenurme ja Finiši vahe ei näita vaid viimast kolme kilomeetrit, on alloleval graafikul näha, et kogu sel lõigul tõusin jälle 66 kohta.

Kui eelneval kahel aastal olen poolel maal kokku sattunud lühema distantsi sõitjatega, siis seekord õnnestus neid kiirema aja tõttu edestada. Eelmistel kordadel oli just pooleks maaks muidu suuremad grupid laiali vajunud kui äkki 31. km sõitjad uue suure massina peale vajusid ning oma tormamisega rahuliku kulgemise rütmi segi ajasid. Seekord aga oli tühjema raja tõttu maratoni teist poolt oluliselt mõnusam sõita.

Kuna keskmine pulss oli mul olnud terve sõidu üpris kõrge olnud, ei tahtnud südant veel rohkem proovile panna ja otsustasin paar kilomeetrit enne lõppu pakutava kohvi vahele jätta. Selle asemel aga mõtlesin kõigile nendele jõusaalis veedetud tundidele ning andsin viimased kolm kilomeetrit ainult paaristõugetega valu. Eelmistel aastatel lasin lõpus väsimusest rohkem vahelduvtõuget, seekord aga kordasin, et nüüd on vaja kõik mängu panna ja lõpuni pressida. Päris järge ei suutnud pidada, aga oma paarkümmend kohta suutsin kindlasti võita. Lõpusirgel tegin veel võitlejaga nr 2160 tõsise duelli. Aga nagu alati tulevad kõige ebasobivamal ajal mängu naised, nii ka seekord. Nimelt oli eespool just minu suusajäljes sõitmas üks daam, kellest möödumiseks vahetasin rada, nii aga kaotasin hoo ning pidin poole suusapikkusega duellis alla vanduma.

Sõidu ajal mõtlesin mitmel korral, et tempo peaks olema selline, millega võiks ehk mõnestSprotttidest see aasta kiirem olla. Tegin ka sõjaplaani, et kui tuttavat suusamütsi kohtan, siis ei hakka suurt lärmi tegema. Selle asemel püüan äärmist rada pidi mööda söösta, et kaaslane võimaliku tekkinud sportliku viha abil eest ära ei kihutaks ja ometi paremat aega ei saaks. Rajal siiski ühtegi Sprottti ei kohanud, kuigi finišis selgus, et olin ületanud lõpujoone viiest startinust kolmandana. Nete ja Kaur olid lõpetanud enne mind ning saanud ajad alla viie tunni. Uriga oli võistlus tasavägine suurema osa rajast, alles eelviimases Palu TP (47 km) olin temast kolme minutiga ette rebinud. Indrekul aga olid suusad vist määrimata, temast sain mööda juba enne Ande (23 km) punkti.

Kui võrrelda veel mõnede sõitjatega, siis ei läinud ka väga pahasti. Lauriga (2698) sõitsime vist alates Palu punktist koos, aga viimasel paaristõuke otsal õnnestus mul teda finišis poole minuti jagu edestada. Marek (2474) lõpetas vaid üheksa ja näiteks Vaido (2501) kaheksa minutit eespool. Järgmisel korral on, kellest mööda vaja sõita.


Finiš


Kokkuvõttes oli see minu senine parim tulemus Tartu maratonil! Finišijoone ületasin 5:15 peale starti ja see tähendab 2 685 kohta. Jättes kõrvale eelmise aasta täielikult ebaõnnestunud sõitu, parandasin oma üleeelmise (esimese) maratoni aega lausa 40 minuti võrra. Kui mõelda, et kust see paremus tulla võis, siis eks kindlasti oli asi suuremas tahtmises ja heas enesetundes. Enne võistlust tegin ka parema ettevalmistuse, jõudsin suuskadel läbi sõita umbes 280 km ja selle kõrvalt ka jõusaalis käia. Viimast oli tunda paaristõugetega sõitmisel ja eriti just viimastel kilomeetritel. Kindlasti oli oluline osa ka uutel Salomoni suuskadel.


Maratoni koondinfo:

Distants: 63 km

Koht: 2 685
Aeg: 5:15:51
Kiirus: 12 km/h
Pulss: 175

Järgmisel korral on siht alla 5 tunni sõita!

Monday, February 21, 2011

Kristiina: kibekiirelt salahooajast

Kristiina hooaja fookus on erinevalt teistest sprotttidest nihkunud ja üpris tublisti suve poole. Peamine etapp jääb nii juuni keskpaiga kanti. Vaatamata sellele olen siiski natsike salatrenni teinud ja nüüd tulen kapsist välja. Siiski ei midagi maailma raputavat. Hooaja algus läks nagu Kaurilgi neljarattalise sõbra puudumise tõttu aia taha. Bussiga Piritale sõitjaid meist ikka ei ole. Aga mõned trennid said siiski tehtud. Paraku on mul sel hooajal tehnika ja seetõttu ka dataga tiba täbarad lood. Esiteks on Kaur hõivanud mu kompuutri ja teinud sinna kasutaja, mis mu kella ei tunnista. Nii, et info tõmbamine on olnud oi-oi kui keerukas. Teiseks on minu kella aku otustanud tööle hakata kuidagi täiesti ebapädevalt. Enamasti saab ta lihtsalt trenni paari esimese minutiga tühjaks, mis tühjaks. Nii on takkajärgi laetud info päris lünklik ja loodan, et mõni lisakilomeeter jääb tehnilisse musta auku ja saladusevarju.

Info hetkel 30nda jaanuari seisuga, sest hilisemad trennid on veel kellaaparaadi sees ja selle toon varsti ka teieni...

Kilomeetreid: ca 130

Keskmine kiirus 10,3 km/h

Pulss: 161

Sunday, February 13, 2011

Lauri: Viimased pikad trennid [278]

Tänaseks olen suuskadel läbinud juba rohkem kui eelnevatel aastatel koos maratoniga kokku, nii et kui ilma lubab ja maratoni finišisse jõuan, siis peaks kogumaht üle 300 km kasvama.


See nädal tegin ühe kerge jõusaali sessi ja kaks pikemat suusatrenni. Teisipäeval sõitsin vabatehnikat Pirital, rahvast oli vähe ja aega oli kah, nii et tegin kolm 7 km ringi. Äsja sadanud lahtine lumi võttis libisemise kinni, nii et minek oli suhteliselt kesine. Kuna valdav osa kaassõitjatest valmistusid ilmselgelt maratoniks ja liuglesid klassika suuskadel, siis massi sulandumiseks tegin ka laugematel lõikudel paaristõukeid.

Distants: 20,9 km
Aeg: 1:44:50
Kiirus: 11,9 km/h
Pulss: 154

Oma viimase pika trenni enne põhiüritust tegin täna Kõrvemaal. Vaatasin nüüd arhiivist järgi, et sai tõesti pikk (37 km), maratonide järel on see kõige pikem suusasõit, mis ma läbi olen nühkinud. Ilm oli külm, pagana külm. Riideid olin õnneks mõistlikult selga pannud, nii et kerel eriti külm ei hakanud, aga vesti alt välja auranud niiskus jäätus küll dressipluusi varukatel ära. Külm mõjutas ka libisemist, eks olin muidugi suusad korralikult kinni ka määrinud, aga väga külm lumi tõmbas ka suusa kinni. Peale sõitu saunaski kurtsid veel paar selli, et neilgi oli libisemisega raskusi. Eks see raske minek ajas ka pulsi üles. Kuigi keskmine tase tuli kogu sõidu peale natuke kõrgem kui olin lootnud, siis enesetunne oli hea. Alguses oli ehk natuke raskem, kuid sõidu edenes muutus olek paremaks ja teisele ringile läksin juba suurema hooga. Kuigi kiirus polnud päris sama, mis Uril eile võistlusel, siis sellise tempoga võiks juba maratonil eelmistest kordadest paremat aega näidata.

Distants: 37,4 km
Aeg: 3:19:59
Kiirus: 11,2 km/h
Pulss: 159

Saturday, February 12, 2011

Uri: Alutaguse maraton - Tartu peaproov [229]

Täna toimus üsna krõbedas pakases (-14) aga päikese paistel Alutaguse maraton. Olek oli siiski hea ja eesmärgiks seadsin ületada oma eelmise aasta aega vähemalt 11,5 minutit ja saada netoaeg alla kolme tunni. See ka õnnestus: ajaks sain 2:58:31 (kuna korraldajad panid mind täiesti viimasesse stardigruppi, siis bruto aeg tuli 3:00:37. Ka kaotus võitjale vähenes 1:29 pealt 1:08 peale.

Koht oli siiski kehvem kui eelmisel aastal (642 vs. 594), eks see osaliselt tingitud asjaolust, et ka osalejaid oli 170 tükki rohkem.

Kogu edu eelmise aastaga võrreldes tuli esimese 25 kilomeetriga. Viimastel kilomeetritel tegin ka kaks kukkumist, mis kindlasti tempot maha võttis. Samas mäletan ka, et eelmisel aastal alustasin eriti rahulikult.

Üldine statistika:
Distants: 37.5km
Aeg: 2:58:31
Kiirus: 12.6 km/h, 4:46/km
Pulss: 169

Sellise tempoga peaks alla 5 tunni sõitmine Tartus olema täitsa saavutatav, kui maratoni külma pärast ära ei jäeta. Koha parandamine võib osutuda muidugi keerulisemaks seoses lisandunud osalejatega.

Ja tänase osa küsimus suurele ringile: Mis on tippsõitjate ja kõvemate rahvasportlaste keskmine pulss maratonidel?

Monday, February 7, 2011

Lauri: Üksluine vähemalt pole [220]

Eelmine nädal libises mööda suuskadele astumata. See eest tegin aga kolm sisetrenni. Esmaspäeval ja kolmapäeval tegin tavalise jõusaali päeva, neljapäeval proovisin esimest korda bodypump’i. Päris mõnus oli, trenni lõpuks olin küll surmväsinud ning järgmistel päevadel olid lihased jalad nagu pakud, aga see on mööduv kõrvalnähtus. Peale maratoni peaks selle endale paariks kuuks kavasse võtma, et surfiks valmistuda.

Kuigi bodypump’i kogemus oli päris meeldiv, sai selle proovimiseks võibolla vale päev valitud. Laupäeva hommikuks olid jalalihased nii kanged, et hommikul voodist välja tulek nõudis tavapärasemast suuremat pingutust. Paari tunni pärast aga oli mul vaja olla järjekorras juba teisel Kinnisvaramagnaatide seitsmevõistlusel. Tegin enne starti küll tundaega sooja ja venitusharjutusi, kuid jalad olid ikka kanged. Oleks võinud ju eelmise aasta maratoni kogemusest õppida, et päev-kaks enne võistlust ei tohi sportida. Mul aga on ikka vaja korduvatest vigadest õppida, eks selle nahka mul kogu võistlus läkski vist. Ega ma selleks tegelikult ju ei valmistund ka mingil erilisel moel. Nii et tulemused olid suurema osa aladel kehvemad kui eelmine aasta. Ainuke positiivne areng oli pool meetrit juurdekasvu kuulitõukes (vähemalt on hüppega kätekõverduste tegemisest kasu olnud). Kuigi tulemus polnud maailmarekord ja üldkonkurentsis seisin rea tagumises otsas, siis vahelduseks sellistel võistlustel osaleda on päris huvitav. Sport/Sprottt võitis!

2010

2011

Ala

tulemus

punktid

tulemus

punktid

60 m jooks

9,26

249

9,32

237

Kaugushüpe

4,3

255

4,11

224

Kuulitõuge

7,6

343

8,08

371

Kõrgushüpe

1,35

283

1,35

283

60 tõkkejooks ( tõkke kõrgus 91 cm)

12,8

133

13,18

103

Teivashüpe

2,3

199

2,2

179

1 000 m jooks

3:52

251

4:01

194

KOKKU

1713

1591


Kuna lumeolud pole kõige paremad, siis tegin täna Pirital vabatehnika trenni. Rada oli küll pudrune, õnneks aga oli rahvast vähe, nii et sai rahulikult uisutada. Vahelduseks tegin sirgematel lõikudel ja seal kus kannatas ainult paaritõukeid.

Distants: 14,2 km
Aeg: 1:09
Kiirus: 12,4 km/h
Pulss: 153

Maratonini on jäänud kaks nädalat.