Tuesday, July 21, 2009

Lauri: uued kiirused

Eile käisin peal tööd Püünsis surfil. Kodus kama pakkides mõtlesin, et kas võtaks kaasa mitu purje, juhuks kui tuul oluliselt erinevam on seal kui linnas. Lõpuks otsustasin, et nii kui nii on suurem tuul juba õhtuks maha vaibunud ja mõttekas oleks kaasa võtta üks suurem puri. Nii siis viskasingi autosse 6,6 m² NS Daytona. Kodust Viimsi poole sõites oli pärsi mitmeid autosid, kellel laud katusel oli liikvel näha. Sarnane värk oli ka kohale jõudes, rannaäärne tee oli pikalt autosid täis ja ka merel paistis liikus päris tihe olevat. Nii silmajärgi hinnates võis seal oma 30-40 surfarit korraga peal olla, lisaks lohetajad.



Seal kalda peal seistes sain ma aru, et oleks võinud siiski ka väiksema purje kaasa võtta, silmajärgi paistis teistel peal olevat ca 5ruudused. Mina oma 6,6 m² olin selgelt ülepurjestatud, aga egas midagi, koju enam ei lähe. Rigasin oma kama üles ja läksin ka peale. Eilse päeva eesmärgiks sai oma eelmise kiiruserekordi ületamine. Mäletatavasti sai jaanipäeva paiku Peipsil tippkiiruseks mõõdetud Garmini GPS-ga ( kui keegi kaalub kella ostmist, siis see on surfarile parim) 25,3 km/h. Tänu uuele purjele ja oluliselt tugevamale tuulele sai see tase koheselt ületatud, minu uus kiiruserekord on nüüd 39,2 km/h.

Nädalavahetusel Roosta surfilaagris sattusin artikli otsa, mis rääkis speedsurfist. Uuriusin nüdü ikkagi lehte ja võrreldes sealsete esimestega on mul veel arengu ruumi. Nimelt oli nend e kiirus sõlmedes ( 1 sõlm = 1,81 km/h), mitte km/h nii nagu alguses vaatasin. Seega minu kiirus tuleb jagada 1,8 et saada võrreldav näit. Võrdlesin ka nonde vendade varustus ja seal on tegemist peamiselt ikka race-i laudadega, siiski peaks minu Tähetahvel (Starboard hypersonic) hakkama ka tolles konkurentsis.



Lisaks kihutamisele sai ka Jibe (eestikeeles: halssi) harjutatud. Selle suure purjega on neid küll natuke keerulisem teha, kuid möödunud aastasest Dahabi laagrist on kasu olnud ja asi tuleb paremini välja kui eelmine suvi.

Wednesday, July 15, 2009

Kaur+Lauri: Swedbank Xdream II Väätsal (B-rada)


Aeg muudkui läheb, aga keegi ei viitsi kirjutada märkmeid meie tiimi debüüdist Xdreamil.
Start oli Väätsal, tegemist oli öise etapiga, st start oli 27nda juuli õhtul kümne paiku ning esimesed pidid legendi järgi finišeerima kusagil kolme ajal 28nda hommikul. Enne eelnevainfo saamist olime ka iseenda lõpetamist samale kellaajale plaaninud, nii kahjuks küll ei läinud... Seal siis kohtusime. Nende kõikide ekstreemsportlastega, kes olid parkimiseks hõivanud ühe suure põllu väikese serva. Kuskil 750 adrenaliininäljas nägu. Ja siis meie – mina, Lauri ja Raiko.

Tallinnas viskasime kolm ratast Lauri auto pakiruumi (hea kui suur auto on!), tegime väikese šhopping-stopi Statoilis ning asusime Väätsa poole teele. Raiko tuli lätlaste poolt – seega kohtumispunktiks saigi stardipaik Türi külje all.

Jõudsime kohale, tõmbasime rattad autost välja, pumpasime kumme ning mõtlesime mida selga panna ja mida rajale kaasa võtta. Läksime – 3x ratastega tüübid - pikad püksid + lühikesed käised + pikad käised; kaks seljakotti = snäkid (3x Snickers, 2xTupla, 3xbanaan) + jook (1,5 artic + 3x0,5 artic) – starti. Käele pandava SI pulga (elektrooniline vidin orienteerumispunktide läbimise registreerimiseks) kinnitus oli paras mõistatus, seega see kinnitati stardikoridori sisenedes korraldajate poolt. Oluline on selle SI jupi juures see, et see kinnitatakse selliselt käele, et selle saab eemaldada alles finišis kääridega. Iva selles, et tiim peab koos liikuma, st kõik rajal olevad punktid tuleb kõigil kolmel registreerida. Iga läbimata punkt annab liikme kohta 15min trahve ehk kogusummas 45min tiimi kohta, kui mitte keegi punkti ei läbi. Erandiks on kanuuetapp, kus punktid peab võtab ainult üks liige. Trahv on läbimata punkti kohta per feiss suurem kuid rakendubki ainult ühele liikmele – seega ikka sama 45min.
Stardialast saime kaardi, mille võis rullist lahti keerata kas koos stardipauguga või mõni minut enne – täpselt ei ole meeles.

punktid 1-20. Kaardil on küll kellegi teise liikumistee

Kaardilt selgus liikumisviiside järjestus, mis oli järgmine: kanuu – jalgsi – ratas – jalgsi – ratas.
Stardipaugu järel jooksime kanuude poole, kuid kujutage ette seda mäsu kui 150 paatkonda üritavad kanuudega jõele pressida. Kuna me startisime eelviimasest reast (hmhm – seal on stardikohad numbritega nagu teatris), siis kanuuparklasse me kaklema ei pressinud. Läksime võtsime kanuu, lohistasime vette (mis võttis küll ummiku tõttu omajagu aega) ja üritasime sellest supist allavoolu liikuma saada.

start
B-raja start: kell 22:20:00

1 punkt asus jõe keskel tehisjärves, nii et kanuu tuli kõigepealt üle serva sisse tirida ja pärast välja tagasi. Üldiselt ei pidanud kanuu etapil üldse orienteeruma vaid liikusime massiga kaasa. Kanuus oli Raiko tüüris, Henno ninas ja käis punkte korjamas ning mina keskel, kus mugavat asendit küll kuidagi leida ei olnud võimalik. Esimesse punkti minnes oli mass veel suhteliselt koos, kuid hiljem hajus veidike. Kell 22:37:06, puhas aeg 17:06 ja koht 66. Esimene tiim jõudis punkti ca 6 min varem..

2 punkt. 22:52 :18, (aeg 15:12), koht 64 (lõik 66)

3 punkt, kell 22:59:58 (7:40), koht 58 (30). Kiirus tuli vist sellest, et jagasime ära taktika, et kui Henno välja hüppab liigume meie vaikselt mööda kallast edasi, keerame nina sõidusuunda ja ootame ta ära. Hõikumise abil käis positsioneerimine. Vaikselt ja rahulikult muidugi liikuda ei andnud, sest kõikide punktide juures oli ikka paras kanuude mäsu.

4 punkt- 23:30:07[56]; 30:09 [68]. Kolmandast punktist neljandasse oli lihtsalt üks pikk uhamine mööda vett. Selg jäi kangeks ning pidevalt oli soov vaheta aerutamiskätt. Keskelolija tehnika oli mul küll nõrk. Enamasti mööduti meist, me ise vist läksime rajal ühest mööda. Äkki sai siis punkt kiirest võetud, et üldjärjestuses siiski kaks kohta tõusime

5 punkt – 23:41:26[57];11:19 [60]. Kanuusõit väsitab ja meist möödutakse jälle. A pigem on möödujad sellised vahespurdi tegijad, kes veidi mööda saades samasse temposse langevad mis meiegi.

6 punkt – 23:50:35[56]; 9:09 [26]. Viimane punkt asus silla all. Henno hüppas sillaaluse konstruktsiooni külge otse kanuust – sealt ehk ka lõigu suht ok koht. Ühtlasi oli see punkt ka viimane kanuukas – st et parkisime kanuu, heitsime seljast päästevestid ja asume jalgsi liikuma. Peale pooltteist tundi istumist oli jalgade liigutamine täielik nauding.

7 punkt – 23:58:39[55]; 8:04 [66]. Orienteerumine jätkus mööda jõeluhta, kuhu olid eelmised 54 heina juba rajad sisse ajanud. Alguses tundus mulle, et peaks ise orienteeruma, tahtsin lõigata ning järsku olingi rinnuni hõljuvas mudas. Jõeluht, mis osaliselt kinnikasvanuna tundus jalge all kui sült, andis mingis servas järele..

8 punkt - 0:14:19[41]; 15:40 [20]. Variante siia punkti liituda oli 2-3 – otse mööda jõeäärt; ületades jõe kohe punkti juures ning teiselt poolt jõge; või väikese ringiga mööda teed, mille valisime meie. Tundub, et tee oli jalge all suhteliselt kindel, kuigi vahetult enne punkti tuli ka üle jõe ujuda. Sihilikult riietes ujumist polnudki varem teinud, ent õhtu jooksul sai seda stiili veel mitu korda proovida.

9 punkt – 0:21:31[41]; 7:12 [11]. Liikumine toimus mööda luhta pokude, kraavide oksade ja kändude vahel hüpeldes. Kogu pidu kulges hanerivis, seega möödumine polnud eriti võimalik.

10 punkt – 0:36:58[44]; 15:27 [49]. Reas kulgedes möödusime 3st meeskonnast? Täpselt ei saagi aru kuidas.. keegi pani vist rappa.

11 punkt – 0:45:08[42]; 8:10 [39]. Kuidagi oleme möödunud veel kahest meeskonnast. Eriti täpselt küll ei mõista kuidas. Kuna vahepeal tuli kahes kohas veel jõge/kraavi ületada ning teele jäi ka ühe elektrikarjuse ületamine, mis nii mõnelegi õhtusse särtsu juurde andis. Enne karjust nägime ka esimesi tõsisemaid võistlustüsistusi – oli juba näha esimesi kõhukrampides vaevlejaid, keda pinge ja kurnatus oksendama ajas.

12 punkt – 1:08:26[43]; 23:18 [86]. Korra oli vaja jälle jõge ületada ning siis olime jälle tagasi rivis. SI jaam oli puu küljes ja veidi rippes jõe kohal, mis tõttu tekkis punkti päris pikk järjekord. Tõenäoliselt olime seal järjekorras ikka mõned head minutid. Sellest punktist lahkudes nägime ka meie tuttavaid Valusate Jalgade meeskonnast. Nähes, et oleme neist omajagu eespool, mitte pikalt maas, oli hea energia süst.

13 punkt – 1:14:46[42]; 6:20 [14]. Vahelduseks võtsime jalad kõhu alt välja ja tegime jooksu. Ergutavaks oli ka ööhämaruses ninasõõrmeisse pugev jõhkravõitu hais, mis immitses tee kõrval olevast veepuhastist.

14 punkt – 1:37:32[74]; 22:46 [130]. Sellel lõigul tegime vist oma kõige rämedama eksimise, mis maksis kätte ka hilisemalt vaheülesande punktis. Kiireim lõigu aeg oli ca 5min ehk 17 minutit kiirem kui meil. Orienteerumisoskus vedas veidi alt.

15 punkt – 1:43:30[72]; 5:58 [37]. Punkt asus lagendiku servas ning selle leidmine oli eelmisega võrreldes lapsemäng. Liikumistihedus rajal oli küll suhteliselt tihe, aga sel korral keskendusime kaardile enne edasiliikumist veidi rohkem.

16 punkt – 2:00:24[61]; 16:54 [36]. 15-16 punkti vahel oli võimalik valida põhimõtteliselt kahe erineva marsruudi vahel – kas minna otse üle jõe ning liikuda mööda tänavaid või joosta väikese ringiga mööda lagendiku serva raudteeni, mööda raudteed ületada jõgi ning siis veidike mööda tänavaid. Valisime viimase variandi ning tundub, et väga halvasti ei teinud – lõigu 36. vaheaeg. Kõige kiirem lõigu aeg oli küll 12.59, kuid ei tea ju millise trajektoori nemad võtsid.

lisaülesanne 1

17 ja 18 punkt – 2:00:24[61]; 16:54 [36] lisaülesanne, mille me vahele jätsime. Punktis oli jälle mingi hirmus saba, kust pidi saama iga kambaliige õhukummi, mille abil ujuda tehisjärve keskele saarele SI jaama ning siis tagasi. Kuna neid kumme oli ainult 20le meeskonnale ning tol hetkel kui sinna jõudsime oli just ühed läinud, siis meile tundus, et targem on see jama vahele jätta, korjata selle eest 1h trahvi ning jätkata. Hiljem aegu vaadates võib muidugi tõdeda, et tegelikult oleks pidanud selle saarevärgi siiski ära tegema – tundi poleks me seal kuidagi kulutanud. Mõtlemisele kulutasime veel lisaks 3 minutit.

19 punkt – 2:10:18[26]; 6:56 [29]. Linnatänavad

20 punkt – 2:17:48[26]; 7:30 [42]. Vahetusala, kust saime rattad. Tegime väikese pausi – jõime, sõime – panime pähe kiivrid ja asusime liikuma.

21 punkt – 2:40:43[37]; 22:55 [84]. Ratas tundus peale jalgsi liikumist muidugi super kuid liikumiskiirus vist väga suur polnud. Samas läheb selle lõigu sisse ka vahetusalas veedetud aeg – ehk möödusid ka seal meist mõned. -11 kohta on muidugi omajagu. Orienteerumisega siin kala ei saanud panna – seega lihtsalt jõuga tehti ära (esimese tiimi aeg oli ca 13min).


punktid 20-31

22 punkt – 3:06:56[45]; 26:13 [103]. Suhteliselt vastik punkt oli. Kõigepealt keerasin mina kaardilugejana ühest põlluservast valesti, st et meil tuli veidi hiljem lihtsalt rataste üle rukkipõllu sõita, mis liikumiskiirusele mõjub tead-küll-kuidas. Edasi tuli mingi mudaauk ja veidi hiljem hunnik rattaid. Selge – ratta seljast maha ja jalgsi punkti poole teele. Hiljem punktist tagasi tulles tuli meile veel osa tiime vastu ratastega – nad olid otsustanud rattaga läbi metsa seigelda, sest tee lõppes veidi peale jaama otsa. Järjekordne langus -8.

23 punkt – 3:57:19[42]; 50:23 [26]. Suhteliselt tark teevalik, nagu näha 26ndast etapi ajast. Üldkokkuvõtet vaadates oleks võinud muidugi nii 23 kui 24 punkti vahele jätta ning saada selle eest 1h30min trahvi – oleks hoidnud kokku energiat ja ka aega (23-25 puntki vahe tuli meil nüüd 2h)

24 punkt – 4:31:28[50]; 34:09 [125]. Siin sai ka täielik lollus tehtud ehk mindud kaarti vaadates veidike otsemat teed pidi. Nüüd selge kaarti vaadates ei teeks küll kuidagi samasugust käiku. Raikol oli energia suht otsas ja nii me seal kraavi pervel siis kulgesime 8-10km/h, rattaga. Lauri: see lõige mööda kraavi serva oli ikka eriti masendav, pressid mööda imekitsast jalgrada läbi pika heina. Ees oli Kaur juba kadunud, tagant Raikot veel näha polnud. See oli ratta sõidu kõige nürim osa.... Üldarvestust mõjutas see käik küll muidugi ainult -8 kohaga. Enne Järgmise punktini jõudmist nägime kruusatee serval kõndimas võistkonda, mille üks liige toetas oma üht kätt. Hiljem selgus, et väidetavalt meeskonna üksteisele lähestikku sõites oli üks liige kukkudes oma rangluu murdnud.

25 punkt – 5:01:41[49]; 30:13 [71]. Oleme tõusnud ühe koha võrra ja siirdume tegema lisaülesannet. Enesetunne on tegelikult ikkagi suhteliselt hea.

lisaülesanne 2

26 punkt – 5:08:50[48]; 7:09 [67]. Nii palju kulutasime siis lisaülesandele – loendasime teibiga piiritletud alas puid. Kiired tegid seda 4 minutiga. Aga kuna me panime paari puuga mööda pidime tegema veel 4 trahviringi ümber lisaülesande ala.

27, 28, 29 – valikorienteerumine ehk pidi jalgsi võtma suvalises järjekorras 3 punkti. Siit saime veel hiljem 15 minutit trahvi, sest Raiko väsimusega arvestades planeerisime me nii, et tema jättis ühe punkti vahele ning meie Lauriga tegime väikese ringi.

30 punkt – 5:36:54[49]; 5:17. Kõik tiimid olid vist ühtmoodi väsinud – keegi eriti ei jooksnud või need jooksusammud mis tehti, nägid pigem kõndimise moodi välja. Inimeste nägudelt peegeldus väsimus. Langust ka ainult ühe koha võrra (kuigi oleks pidanud ju olema tõus!). Hüppasime uuesti ratta selga, et võtta veel üks punkt ja sealt kimada finišisse

31 punkt – 6:05:40[51]; 28:46 [78] Lihtne orienteerumine väikese tee valikuga. Oleks võinud varem sõita asfaldile, äkki oleks veidi kiiremini saanud. Siin jäi Kaur veidi kaardilugemisega hätta – st eeldasin, et jõuame asfaldile varem kui tegelikult saime.

Finiš – 6:15:01[56]; 9:21 [59]. Selline oli siis tulemus ilma trahve arvestamata. Kokku olime rajal 7 tundi ja 55 minutit ja ühe sekundi. Siin pesime rattaid, mille sabas passisime jällegi liiga kaua ning Raiko asus peale seda kohe Tallinna poole teele. Meie Hennoga tegime kiire pesu + sauna (mis küll juba maha jahtumas oli) ning sõime kalasuppi. Foorumis inimesed kirusid, et supp oli nende jaoks selle võistluse suurim pettumus, kuid tegelikult oli see täitsa “nitševo”. Lauri: tegelikult oleks ikka tahtnud paremat suppi, aga kohuke oli küll päris hea. Enne Tallinnast tulekut sai kaasa ostetud pudel õlut, et seda siis finišis rõõmsalt rüübata. Kuid kuna otsustasime kohe tagasi tulema hakata ja oli tarvis rooli asuda, siis tuli sellele peale üht suutäit kork peale tagasi panna ja tagasi koju viia.

Lõppprotokollis olime küll 94ndal kohal oma 1:15 trahvi miinustega, kuid ainus tiim keda me teadsime ning kellega konkureerisime Valusate Jalgade Spordiklubi jäi meist veel mõned kohad taha poole. Seega võit!

Sõit Tallinnasse oli pikk kui igavik. Mina jäin kõrvalistmel magama ja ma imestan et Lauri va sangar meid ikka ühe jutiga Tallinnasse tüüris. Kodus linade vahel oli ikka palju parem magada kui esialgne mõte, et jääda telgiga finišisse ööbima.

Tunded peale võistlust – päris lahe oli. Öösel seal rassides tekkis küll mitmel korral tunne, et milleks see kõik. Päris masendust muidugi polnud – selleks oli piisavalt vaheldust ning ümbrus kus liikusime oli müstilisest tavaliseni, kuid alati kena. Ilma selle võistluseta ei sattuks küll kuidagi sellisel ajal sellistesse kohtadesse.

Järgmisel päeval kusagilt nagu ei valutanudki. Väike unevõlg ja rattast kergelt väsinud kann siiski tuletasid end aeg-ajalt meelde.

Tahaks juba uuesti rajale! :) Õnneks poel enam palju jäänud, 27. Juuli on tulemas järgmine, järjekorras 3. Etapp, mis viiakse läbi Elvas. See kord on tegemist pisut lühema rajaga ja tegevus toimub päeval.


Lauri: main event Surf

Vaatan, et pool suve on läbi ja ma olen jõudnu vaid 1 korra korralikult surfamas käia! Põhjus on peamiselt juuni 2nädalane puhkus ja siis hilisemad laua lõhkumised-parandused. Nüüd on aga kõik parandused tehtud, tarvis vaid uus värv nina peale lasta ja sõit võib uuesti alata.

Jaanipäeval proovisin ära oma Garmini pulsikella ka surfates. Päris asjalik oli klissimisel kiirust mõõta. Lisaks sain teada, et 42 minutiga suutsin ma läbida pea 4,7 km. Ja tippkiiruseks sain 25,3 km/h. Kuna tegemist polnud just parima tuulega, siis jäi tunne, et olen varem kindlasti kiiremini glissanud, eks järgmine kord mõõdan uuesti.



Sel nädalavahetusel on tulemas surfilaager Roostal, kuhu sai ka pundiga ennast regatud. Windguru andmetel peaks nädalavahetusel ka korralikku tuult tulema, nii et kraabime siis masti ja ootame!

Ja veel, mu vana Fanaticu Freewing 6,5 m2 puri on oma aja ära elanud ja tarvis oli see asendada millegi kõbedamaga. Nii saigi eelmisel nädalal ostetud 2006 a. korralik 3 camberiga North Sails Daytona 6,6 m2 slaalomi ja muidu kihutamise puri.



Surf's up!

Lauri: Xdream

Juuni lõpus käisime Raiko ja Kauriga oma esimesel Swedbank Xdreamil. Tegemist on neljast etapist koosneva orienteerumise võistlusega, antud etapp on neist kõige pikem ( kodulehe andmetel on distantsiks 110 km,ise pakuks c 80 km), mis tuli läbida öösel.



Võistlus viidi läbi Väätsal, paar kilomeetrit Türist Paide poole. Esimene fail oli juba enne Tallinnast Kosele jõudmist, kui avastasime, et olime oma ainukese kompassi maha unustanud. Peale pikka otsimist sain õnneks tänus sugulussidemetele uue kompassi, siiski etteruttavalt võin öelda, et seda ei läinudki meil vist üldse tarvis.


Start anti meie rajale 22:20, meie meeskonna stardi numbriks oli 366, hinnanguliselt 150-160 kolmeliikmelist võistkonda. Esimene ala oli kanuu, vaja oli läbida Pärnu jõel ca 8 km. Algus oli suhteliselt kaootiline, kui ikka väikesele jõele korraga nii palju kanuusid lahti lasta, siis sujuvast sõidust on asi kaugel. Sama lugu oli orienteerumisega, kogu mass liikus üksteise järel ja punkti asukoht määrati teiste liikumise, mitte niivõrd kaardi järgi. Siiski distantsi peale mass hajus ja edaspidi oli tarvis ka juba rohkem kaarti jälgida ja sai sõita ka oma tempot.

Kanuule järgnes hinnanguliselt 16 km jooksu mööda Pokumaad, see oli tõesti raskesti läbitav maastik, vaid esimesed ja viimased paar kilomeetrit olid mööda teed jooksu, kõik vahepeale oli jõeäärne raskesti läbitav maastik. Kuna kogu mass jooksis väikeste juppidena üksteise silmaulatuses, siis tekkis kõige selle pika heina vahele üks mahatallatud teerada, mis hõlbustas jooksu. Siiski oli tuli mitu korda ette mudasse vajumist ja muud sellist. Minu jaoks tegi jooksu osa kõige põnevamaks siiski kolm korda üle jõe ujumist. Tegemist oli mõnes kohas 10-15 meetrit laia ja sügava jõega, kus tuli tõesti ujuda. Jooksu etapi lõpetasime vist umbes kella 2 paiku öösel.

Viimane ja kõige kurnavam, oli jalgratta osa. Kauri sõnul oli see oma 50 km pikk, mul sai endla kella aku poole peal tühjaks, seega saan tagant järgi vaadatavaid 35 km läbimist, kuid nüüd tagantjärgi arvestades võiski see kogu pikkus 50 km kanti jääda. Enne võistlust oli mu peamine hirm, et varustus ei pea vastu, võrreldes paljude teiste võistlejatega, oli mu ratas ikka vana. Sai see ju ostetud keskkooli millalgi. Seega ons ee juba oma 11 aastat vana. Vaatamata selle, et teinud on selle Fisher, mitte Scott või Cannondale, on ta ilma korraliku hoolduseta vastupidanud ega öelnud ka sel võistlusel üles. Siiski on tal ka paar puudust - tulenevalt nii esi- kui ka tagaamordist, on tema väntamise kasutegur väiksem kui tavalisel rattal, kuna pool jõust läheb õõtsumisele. Kuigi pean mainima, et nii on ka mugavam. Teiseks kaalub see ratas kuradi palju. Kokku võtvalt oli rattasõit võrreldes teiste aladega suhteliselt nüri, vaheldust just liiga palju ei ole aj kõrvale vaatamise asemel peab jälgima rohkem eessõitja tagarehvi, et mitte rõuku panna. Kuskil punktis kohtasimegi võistkonda, kelle üks liige oli tuulessõitmisega või kuidagi muud moodi kukkudes murdnud rangluu.




Finišisse jõudsime 6:20 hommikul, kokku kulus meil raja läbimiseks 7:55, millele lisandus 1:15 trahvi lisa 2 punkti eest. Kokkuvõtvalt saime 94. koha 146 lõpetaja sees. Peamine ülesanne sai täidetud, läbisime raja edukalt ja ilma vigastusteta. Lisaks tegime ära ühele tuttavale võistkonnale - Valusate Jalgade Spordiklubi - võistkond, mis koosneb palju kõvematest sportlastest kui meie, aga õnn oli see kord meie poolel.

Lauri: liiga pikk paus

Blogi vaadates on vahepealne suvi kõik siinsed kaaskirjutajate mõtted mujale viinud ja viimane sissekanne on jäänud väga pika aja taha. Püüan siis lühidalt vahepeal tehtu kirja panna, et siis uute kajastustega peale saaks tulla.

Peale mai lõppu toimunud SEB jooksumaratoni ( siiski 22 km, mitte 42 km), pole jooksutrenni enam nii tihedalt teinud. Kord paar nädalas on jäänud laeks. Ka eile sai Pirital ca 6 km joostud, kuan vahe on siise jäänud, siis lõpuminutite spurt andis hiljem finišis end liiga hästi tunda. Õnneks on toimumas Swedbank kolmapäevased kontorirottide jooksud, see on heaks distsiplinaatoriks, et heade ilmadega jooksmist mitte unustada.