Wednesday, February 29, 2012

Lauri: Ringvaate ring

Laupäeval proovisin oma võimeid Ringvaate suusarajal.

Tulemuse paremaks hindamiseks pean ära märkima, et suusatasin enne Trummi ja Harku ringil " soenduseks" 22 km (aega 1:35) uisku. Seal Harku rajal kohtasin ka Hannes Hermaküla, kelle nimel on seni parim Ringvaate ringi aeg (3:57). Kuna ma polnud päris kindel, kus rada täpselt kulgeb, astusin talle juurde ja küsisin täpseid suuniseid.

Tagasi Trummi jõudes tegin paariminutilise puhkuse ning andsin suuskadele valu. Enne starti arvasin, et aeg tuleb küll kiirem, kuid samas laupäevase seisuga paremuselt teine aeg pole ka paha. Seega minu tulemuseks sai 4:33. Hr Hermaküla jäi küll poole minuti kaugusele, kuid paremad lumeolud ja lühem soendussõit aitaks tulemust kindlasti parandada. Kui see talv veel head ilma tuleb, lähen teen korduskatse.




Thursday, February 23, 2012

Lauri: 41. Tartu Maraton

41. Tartu Suusamaraton on edukalt läbitud, nüüdseks olen Elvas finišeerinud juba kuule korral, neist neli suuskadel, kord rattal ja üks kord joostes. Meest sõnast härga sarvest see vanasõna peab minu puhul paika. Tulen aga selle juurde sissekande lõpus tagasi.


Sprotttid mõni minut enne starti.

Ettevalmistus maratoniks see kord väga kasinaks. Esiteks olid kooli tõttu aastalõpp täiseti spordipuudulik ning järele jäänud poolteist kuud ei suutnud mind päris vormi viia. Kuna suurem osa jaanuaris oli nii pagana külm siis jõudsin suuskadega lumel käia vaid kaheksa korda, millega kogunes kokku vaid 97 km. Võrreldes eelnevate aastatega on seda omajagu vähem. Tõelised maratonihundid viibutavad seepeale kindlasti näppu ja kordavad, et ette maratoni on vaja vähemalt 500 km läbida, et distants mõnuga läbida ja hea tulemust kirja saada. Samas vaadates mu kõiki möödunud kordi, siis ega 500 pole ma lähedalegi jõudnud ehk tulva aasta...


Ettevalmistus maratoniks algas üsna hilja ning oli mahult ka väga kesine


Eelmise aasta tulemuse põhjal paiknesin sel aastal 9. stardigrupist, stardinumbritega 2501-3000. Esimest korda minu Tartu maratonide ajaloos sain ma startida nö stardi sirgelt. Kuna mõni minut enne pauku lasti kõikidel gruppidel kokku liikuda sain ma U-kujulise stardi raja kurvi tagant välja liikuda. Selline edenemine annab aga juba oma minuti-paar jagu võitu. Lisaks selle olin ka rajal väliskurvis, kus liikumine oli kiirem, Uri rääkis, et teda oli just tagasi hoidnud sisekurvis tekkinud ummik.

Suusad lasin see aasta A&T Sportis määrida. Sain need Otepäält just enne starti kätte, nii ei viitsinud ma neid veel kuhugi testima minna. Seda oleks võinud aga ehk teha – libisemine oli küll suurepärane, kuid pidamine oli natuke hell. Nii panin laskumistel teistest omajagu pikema ma ilma hoogu lükkamata, kuid see eest tõusudel andis kohati suusk tagasi, nii et pidin tegema ettevaatlikku ja lühikest sammu. Matu TP-ni sain ilusti hakkama, nii et probleeme ei tekkinud. Siiski otsustasin kohe T esimeses TP-s määrdepunktis endale lisa pidamist panna – parem kaotan siin minuti-kaks, kui hiljem terve distantsipeal pool tundi ja üleliia jõudu. Kuna määrdepuki taga järjekorda polnud, sain kiirelt jaole, abimehed panid kolm kihi pidamist alla ja sõit võis jätkuda. Lisa pidamismääre võttis küll kohati libisemist kehvemaks, kuid see eest oli muus osas kindlam minek.

Raja ja ilma olud olid maratoni ajal talvised, külmakraadid olid küll mullusega võrreldes leebemad, kuid see eest oli päris kõvatuul. Nii umbes pool rajast oli tuul vastu, raja teises pooles keeras taganttuuleks, nii et mõnele kergemale lükkas ehk tagant poolt hoogugi juurde. Mina tuule lisatõukest ei osanud aru saada, küll aga lehvisid suusakepid lehvisid nagu tuulelipud. Kohati hakkasid kepid päris laperdama, kui need tõuke lõpus lahti lasin. Sellist asja pole ma küll varasemalt täheldanud. Kui oleks ehk mingite alumiinium keppidega sõitnud, oleks need ehk oma raskuse tõttu stabiilsemad olnud.

Eelmisest aastat õppust võttes tegin seekord enne sõitu ka riietuseproovi. Mullu külmakartuses sai varu riideid selga pannud ja kaasa võetud liigpalju, nii et ühes TP pidin neid lausa ära võtma, et ülekuumenemist vältida. See aasta siis proovin rajale minna niin et pigem olgu seistes jahe, aga hiljem liikudes optimaalne. Nii läksin rajale neljakihilise ülaotsaga ― kaks võrksärki, üks soepesu särk ja peal õhuke dressipluus. Samuti läksin seekord rajale esiteks õhema mütsiga, mis vähendas oluliselt kupli ülekuumenemist ja õhemate sokkidega. Ülemises otsa riietus õigustas end igati keha ja pea oldi enam-vähem mõistlikul temperatuuril. Jalgadega oli küll nii, et võistluse käigus hakkasin tundma, et varbast hõõrub. Ei tea, oli see nüüd siis saapast või sokist. Igatahes päeva lõpuks olid mul siiski üks vill kummalgi jalal, üks neist isegi kerge veresisaldusega. Samuti sõitsin see aasta prillidega, suusaprille mul pole, siis kasutasin Kauri rattaprille. Kuigi tõusudel läks pilt uduseks, oli neist muul ajal väga palju kasu, eriti just lumesajuga. Seega tulevikus võib need täiesti varustuse hulka juba arvata.

Palu TP. Allikas: FUNHOLIDAY

Krampide ja väsimuse vältimiseks tegin igas TP söögi-joogi peatuse. Kukleid ma just vintsutama ei jäänud, kuid soolakurgil ja soolabanaanil lasin küll igal pool hea maitsta. Lisaks rajal pakutavale, varusin endale kaasa 4 geeli, mille kõik rajal ära tarbisin. Kuna treenitus oli kesine, siis seekord oli neist eriti kasu. Kui kohati tuli kätesse nõrkuse tunne, siis peale geeli oli biitseps taas rammu täis. Joogiletil lasin endale valada kogu valikust vett, teed, spordijooki, puljongit ning loomulikult mustikasuppi. Ande TP-st lahkudes tundus, et ehk sai isegi liiga täis end valatud, kuidagi loksuv tunne oli. Samas agari tekkinud mul rajal kordagi tunnet, et küllastumine tekiks, ju siis sai kogu sisse ahmitud vedelik efektiivselt ära kasutatud või välja higistatud, nii et eraldi peatust kaalu vähendamiseks tegema ei pidanud. Teisalt ei ole ma varasematel kordadel näinud nii palju rahvast raja ääres end kergendamas näinud kui seekord. Ei tea, kas mehed larpisid enne starti nii palju spordijooki sisse, et iga peal rüübatud lonks hakkas üle ääre ajama või oli asi muus, igatahes palju peatujaid oli küll raja ääres märgata.

Sportlikus mõttes ja võistluses iseendaga läks võistlus pärsi hästi, eriti selle esimene pool. Siiski pean märkima, et kuigi mõtted on alati uljad siis rajale minnes ei olnud eesmärgiks mitte parima tulemuse tegemine, vaid lihtsalt distantsi läbimine selle vähese ettevalmistuse najal. Kui aga võrrelda eelmise ( 2011 oli seni parima tulemusega) korraga, siis on suuremad vahed TP-des just tulnud raja alguses. Suurim vahe on tulnud Ande ja Kuutse TP vahel, kus seekord suutsin pea 8 minutit kiiremini rühkida. See eest raja teises poole aegades on näha et vähene treenitus on ka aegadest näha. Kuutse punkti jõudes arvas mu abimeeskonna juht, et aeg on päris hea ja et ma sõidan lausa 4:30 tunni graafikus. Võibolla oli asi keele vääratuses ja ta pidas silmas 5:30 graafikut, kuid see ja pilk kellale andis hoogu juurde. Vaatasin, et olen raja esimese poole sõitnud keskmise tempoga 12,7 km/h, see aga tähendas, et sama kiirelt jätkata võiksin eelmise aasta aega parandada. Nii proovisin sealt peale edasi jätkata samas tempos. Samas ei teinud ma erilisi muudatusi sõidustiilis, kõikides TP-des tegin rahulikult hingetõmbepausi, sõin-jõin, ja ka tõusudel ei hakanud eriliselt tormama, püüdsin ikka kõik treenituse piiresse jätta.

Siiski raja teisel pooles hakkas tunda andma väsimus ja edumaa võrreldes möödunud aastaga TP-dega kahanes 1-2 minuti peale ning pöördus isegi vastupidiseks viimases lõigus Hellenurme ja Finiši vahel. Kui sel aastal kulus mul selle viimase lõigu läbimiseks 46 minutit, siis mullu oli seal neli minutit kiirem. Mäletan, et toona panin lõpus ka rohkelt paaristõukes, see aasta, aga sellist jaksu enam lõpus polnud, mispärast pidin puhkamiseks ka kiiremas tempos vahelduvtõuget tegema. Maratoni keskel mõtlesin küll, et see aasta olen päris palju paaristõuget teinud, kuid lõpus lihtsalt enam ei jõudnud, käte hakkas ramm vähenema ja kõhuihased ei olnud ka enam nii virgad. Nii siis tunduski vahelduvtõukes jalgade abiga sõitmine kiirem ja efektiivsem viis edasi liikumiseks.


Aegade võrdlus TP-des. Kuni Hellenurmeni oli 2012 ajad paremad, viimases lõigus aeglustus mu tempo võrreldes mullusega


Üldarvestuses ei olnud mu seekordne ülespoole liikumine nii märkimisväärne kui eelmise aasta 1000 kohta, see kord parandasin oma tulemust umbes 130 koha võrra. Samas kui eelmine aasta alustasin endast suurusjärgu võrra nõrgemas grupis, siis ilmselt annab seekordne tulemus tunnistust, et see ongi minu tegelikule tasemele lähedal olev koht. Samas raj alguse osas oli mu minek teistega võrreldes parem ning nagu ka ajaga, siis maratoni lõpu poole hakkasin kätte võidetud kohti juba kaotama, nii näiteks kukkusin Hellenurme ja finiši vahel oma 100 kohta tahapoole.

Kauri suutsin ma konkurentsist juba enne maratoni kõrvaldada, seitsmevõistluse sai tema jaoks saatuslikuks juba esimestel sekunditel. Võistlus Raikoga see eest lõppes sel aastal tema kasuks. Eks oma täpse aja teatab ta enda sissekandes, kuid oma eelmise korra kaotuse suutis ta sel aastal ca 15 minutiliseks võiduks pöörata.


Maratoni koondinfo:

Distants: 62,87 km

Koht: 2554 ( mullu 2685)

Aeg: 4:59:58 (mullu 5:15:51)

Kiirus: 12,6 km/h ( mullu 12 km/h)

Pulss: 171


Ja nii oligi, et eelmise aasta blogi sissekandes käisin välja :„ Järgmisel korral on siht alla 5 tunni sõita!“. Nii saingi lubatuga napilt hakkama. Tulevaks aastaks mingit ajalist märki ei oska panna, peamine et saaks enne piisavalt trenni teha, et saaks vähemalt endaga võistlust pidada.

Monday, February 13, 2012

Lauri: seitsmevõistlus ja muu

Peale eelmist sissekannet, on minu sportlik tegevus on olnud üsna suusavaene. See pagana külm ilm on maratoni ettevalmistusele korraliku põntsu pannud, nii olen pea kõik trennid tegema sisetingimustes.

Nii olen jaanuaris-veebruaris kaks, kord isegi kolm, korda nädalas bodypumpis lihasvastupidavust treenimas ja jõudu kasvatamas. Kui see on vähemalt nauditav nii seltskonna kui meeldivuse poolest, siis kardio trennide tegemine on olnud üksluisem. Proovisin esimest korda lindi peal jooksu, kuna see aga nii nüriks tegevuseks osutus, olen see asemel teinud eriti madala (120) pulsiga elliptilise masina peal, et vahekenegi suusatamisele sarnast liigutust teha. Loodame, et ilmad siiski soojemaks lähevad, sest selline tuim raiumine pole minu teema, isegi kui selle taustaks Mihhail Lotman Jumalast või Rein Raud ruumist samal ajal ööülikoolis kõnelevad.

Laupäeval tegin kolmandat korda seitsmevõistluse läbi. Osavõtjaid oli seekord vähem, kuid nende tase oli ometi kõrge, mille tulemusena pidin rahulduma kohaga võitlejate nimekirja lõpus. Kui teistega võrreldes ei saa ma oma tulemuste üle eriti hõisata, oli võistlus iseendaga lõpp arvestuses pisut varem kui varasematel kordadel. Kuigi jah, ega suurt arengut ilma spetsiaalse või vähemalt kergejõustiku sarnase tegevuse harjutamiseta ole ka ilmselt oodata. Üldiselt olid tulemused enam vähem samast klassist, mis ka eelmine kord, mõni ala tuli parem kui möödunud aastail, kuid enam-vähem siiski samasse auku. Positiivne oli 1000 m jooksu aeg, mis eelmisest aastatest oluliselt parem oli. Ehk oli tuju viimasel kohal tiksumisest nii ära, et siis oli vaja kõik jooksus välja. Igatahes võrreldes eelmisega aastaga sain lausa 20 sekundit 4 minuti kohta võitu. Sealt tuli ka suurim vahe punktides, mis tähendas mu senist parimat tulemust sel võistlusel.

2010

2011

2012

Ala

tulemus

punktid

tulemus

punktid

tulemus

punktid

60 m jooks

9:26

249

9:32

237

9:27

247

Kaugushüpe

4,3

255

4,11

224

4,33

261

Kuulitõuge

7,6

343

8,08

371

7,58

341

Kõrgushüpe

1,35

283

1,35

283

1,3

250

60 tõkkejooks ( tõkke kõrgus 91 cm)

12:08

133

13:18

103

12:37

183

Teivashüpe

2,3

199

2,2

179

2,2

179

1 000 m jooks

3:52

251

4:01

194

3:42

312

KOKKU

1713

1591

1773

Eile oli lõpuks sobilik aega ja ilm, et sain enne maratoni ühe pikema suusatrenni teha. Algul sõitsin üksi, siis koos Kristiinaga Ihaste väikese 2+ km ringi peal kokku 2 tundi. Selle aja jooksul proovisin harjutada kõiki tehnikaid paaristõugetest kuni ilma käte abita sõitmiseni. Teine eesmärk oli hoida madalamat sorti pulssi, nii tuligi keskmine sinna 150 kanti. Ringide lugemine läks lõpuks segamini, aga distantsiks sain selle ajaga 20 km. Kokkuvõtval oli kogu sõidu aja hea olek, nii et sellise enesetunde pealt võib maratonile mõelda küll. Kuigi jah, ettevalmistust on patuselt vähe, suusakilomeetreid on mul ainult 80 km jagu. Teisalt on ette näidata teistsuguseid treeningtunde, mis ehk suusatamist osaliselt kompenseerivad.

Uri: Alutaguse Maraton

Laupäeval sai tehtud selle aasta esimene võistlus - traditsiooniline Tartu Maratoni eelüritus Alutaguse Maraton.

Sel korral olid korraldajad veidi hädas lumepuudusega, mistõttu sõideti ühe ringi asemel kaks väiksemat. Ka oli need väiksed ringid profiililt veidi kergemad ja distantsi tuli minu kella järgi kokku ainult 35.8 (reklaamis kirjas 40, eelmisel aastal 37.5). Kokkuvõttes ütleks, et sõit oli liiga lihtne ja kiire maratoni jaoks. Samas, enesetunne püsis kogu sõidu vältel hea ja 8 päeva enne aasta põhisündmust ei peagi ehk päris tühjaks sõitma ennast.

Stardi hetkel oli väljas ligi 20 külmakraadi, aga korralikult riidesse pannes see väga ei häirunud. Sõidu vältel läks ka soojemaks, niiet kokku oli üsna mõnus minek. Libises normaalselt ja pidas võrreldest teistega väga hästi - aitäh AT Sport määrdetiimile.

Tulemused olid eelmise aastaga võrreldes veidi paremad:
Ametlik (bruto) aeg: 2:39:47 (eelm. 3:00:37)
Netoaeg (enda kella järgi): 2:38:15 (eelm. 2:58:31)
Tempo: 4:26/km (eelm. 4:46/km)
Koht: 521 (eelm. 642) - kuigi ka osalejate arv oli langenud 906 pealt 781 peale.
Kaotus võitjale: 59:00 (eelm. 1:07:45)
Keskmine pulss: 169 (eelm. 169)
Max pulss: 182 (eelm. 185)

Loodetavasti õnnestub seda vormi ka Tartu Maratonile edasi kanda (eelmisel aastal ei õnnestunud). Murelikuks teeb see, et isegi Alutaguse väga kergel rajal väsisid jalad ära - annavad tunda need vähesed tõusukilomeetrid selle aasta trennides. Tartus tuleb raja esimene pool ikka väga rahulikult võtta.

Suusakilomeetreid nüüd kogunenud 138. Enne eelmist Tartu Maratoni sain kokku 229 km.

Tuesday, February 7, 2012

Indrek: Maratonile vastu uute suuskadega

Teen siis ka vahelduseks ühe postituse. Nimelt hankisin endale uued klassikasuusad, mis tegelikult küll on juba kasutatud. Tegemist on Madshuse Hypersonic C3 võistlussuusaga, mida ka eelmine kevad korraks proovisin, aga siis otsustasin ikkagi oodata. Sügisel oli hoog peal ja hakkasin juba varakult uurima, et saaks maaletoojate kaudu odavamalt mingi korraliku Peltoneni suusapaari, aga keset kõige suuremat tuhinat jäin haigeks ja siis ei tulnud talv peale ja nii jäid suusad ostmata. Praegu ei oskagi enam öelda, oli see hea või halb. Igatahes neid uusi (vanu) Madshuse (mis ühe praeguse Eesti A-koondislase endised suusad) laupäeval Tartu Maratoni raja alguses proovides tundusid need jalas mõnusad ja pidama sain väga hästi. Loodetavasti mu head emotsioonid nendega kestavad ja õnnestub enne maratoni suusakilometraaži üle 60 koguda. Suusapõhjad pole küll enam kõige värskemad, aga kui mõned piki-kriimud ja veidi kulunud kandid välja jätta, on nad loodetavasti eelnevalt korralikult hooldatud ja parafiin tundub vähemalt esialgu all püsivat küll. Eks mõne aja pärast, kui rohkem sõitnud olen, saan parema hinnangu anda, kas sai hea ost või halb ost.

Thursday, February 2, 2012

Uri: Vahest ka jooksu [195]

Kuna Stockholmi maratonini on jäänud 121 päeva, siis tuleb vahest ka jooksmas käia, et see tegevus päris võõraks ei jääks.

Sügisel sai mõeldud, et talvehooajal peaks vähemalt korra nädalas sörkimas käima, muidu kevadeks on jalad ikka jooksust võõrdunud. Praktika on kahjuks olnud selline, et detsembris sai üks jooks ja jaanuaris sai üks mõnus jooks lumel koos Kauriga.

Täna tegin jooksutiiru Tallinn Spordihallis sisestadkal. Täpselt distantsi ega aega kirja ei saanud, aga nii umbes 10km umbes tunni ajaga. Vahele paar 230m lõiku kah.