Uri: Paaristõuke ralli Pirital [177]

Nonii, nüüd olen teistest Sprotttipoistest kilomeetritelt juba maha jäänud. Eks jaanuaris sai ka ainult 5 trenni tehtud.

Laupäeval oli Pirital rada jäine ja pidama ei saanud. Selle eest aga lippas topeltkiiresti. Tuligi selle hooaja vilkaim trenn (ainult paaristõuked seejuures).

11.1 km
49:40
13.4 kmh e. 4:28/km
Pulss: 158

Lauri: Jaanuari ülevaade [206]

Täna tegime pikema sõidu Kauri ja Krissuga Kõrvemaal. Trenni pikkuseks tuli pea 2,5 tundi ja sellega läbisin 25,6 km. Keskmine pulss tuli 149 peale.

Jaanuar on läbi ja täna sobib teha kiire kokkuvõte. Praeguseks olen läbinud 206 km, mis on märkimisväärselt rohkem kui eelnevatel aastatel samaks ajaks läbitud. Jaanuaris olen enam-vähem kaks korda nädalas rajal käinud, kokku olen jõudnud teha 7 suusatrenni. Selle kõrvalt olen jõudnud samapalju ka jõusaalis käia. Sellises kombinatsioonis 14 trenni kuus tundub piisav olevat maratoniks, aga eks tulemus selgub 20. veebruari õhtuks.

Graafikule tõin kogu hooaja vältel läbitud kilomeetird ja eelnevatel aastatel veebruari alguseks läbitud mahud.

Kaur: ülevaade salatreeningutest [178]

Kuigi aasta lõpus oli eelmise hooajaga võrreldes väikene edumaa, haihtus see jaanuari kuuga kiirelt. Jaanuaris sai tehtud vaid kuus treeningut, neist viis viimase 8 päeva jooksul.

Viimati ja siiani ainuke korraliku pikkusega treening sai tehtud täna Kõrvemaal - 2h 19min klassikat. Õieti otsustasingi enne Tartu Maratoni vaid klassikatreeninguid teha. Eelmisel pühapäeval käisime Sprotttide seltskonnaga Elvas, TM raja lõpukilomeetreid mõõtmas. Olin endale ja Kristiinale vaid ühed suusakepid kaasa haaranud, mis tähendas minu jaoks siis vaid jalgade tööd. Väsitavad 12 km ja 1h 10min, nii seljale kui jalgadele. Esmaspäeval käisin tegin vastukaaluks Pirital paaristõukeid ning kolmapäeval käisin Järve rajaga tutvumas - on küll lühike ja täitsa mõnusa reljeefiga, aga rada oli kahjuks kehvake. Reedel tegime Krissuga Pirtal väikse tiiru ja jaanuarile võibki joone alla tõmmata:

6 treeningut, 6h 49min ajaliselt, keskmine pulss 150 ja läbitud ca 80 km.

Võrdluseks 2010 jaanuar:

17 treeningut, 20h 36min, keskmine pulss 146 ja läbitud ca 238 km.

Lauri: Kolm korda maraton läbitud [180]

Eile tegin Pirital väga mõnusa klassika trenni. Suusad said hästi määritud – libisemine venis laskumistel päris pikaks ning pidamine oli tõusudel kindel. Alustasin trenniga piisavalt vara, et suurem mass polnud veel rajale jõudnud. Sellest tulenevalt oli ka oma tempo hoidmine palju lihtsam.

Mingit erilist tempo/pulsi taset polnud enne minekut ette näinud, aga pulss oli terve sõidu vältel üpris madal võrreldes eelmiste kordadega. Ei oska öelda, kas trenni tegemine hakkab tulemusi näitama või oli selles, et mul oli lihtsalt väga hea tuju, aga keskmiseks pulsiks tuli tavalise rahuliku trenni tase - 149. Selle tõttu aga ei kannatanud eriti kiirus, mis keskmiselt tuli 11,5 km/h. Sellisega võiksin maratoni läbida küll juba ja saaks parema tulemusekui eelnevatel aastatel.

Tegin kokku kaks 7kilomeetrist ringi. Esimesel oli kõik väga sujuv ja minek hea. Teisel ringil hakkasin millegi pärast rapsima, nii et kiirus ja pulss tõusid pisut kõrgemaks kui esimesel ringil. Siiski kokkuvõtvalt oli eile tegemist väga hea trenniga, nii et tulemusega võib rahule jääda.

Distants: 14,5km
Aeg: 1:15 ( 38:39; 36:46)
Kiirus: 11,5 km/h (11,2; 11,8)
Pulss: 149 (148; 151)

Sprottt Xdreamil

Registreerisin meie võistkonna (Lauri, Uri, Kaur) just selle aasta Xdreamile ära! Et põnevust tõsta, toimub I etapp Tallinnas, start on Vabaduse väljakul, nii et kõik võivad võistlusele ning meie stardile ja finišisse kaasa elama tulla.

Siin onkõik selle aasta etapid

24. aprill	sprint	Tallinn
5. juuni		Rõuge
30. - 31. juuli	öine pikk	Orissaare
3. september		Valgehobusemäe

Kel rohkem huvi, siis infot saab Xdream.ee lehelt

Lauri: kus Kaur on? [166]

Kauril on vist sel aastal muud mõtted peas kui maraton või on plaan eelmise aasta vormi pealt sõita?'

Minul läks igatahes see nädal täiega korda! Tegin kokku 5 trenni, kaks korda jõusaalis ja kolm korda suusatamas. Osadest neist juba kirjutasin, aga reedel tegin saalis suuremate koormustega jõutrenni ja täna käsin pikal suusasõidul.

Kõrvemaale ei viitsinud sõita, aga Pirita ja Harku rajale oli vaheldust vaja, nii siis otsisin linnast väljas mõne uue raja. Lahkusin turvalisest Tallinnast ja suundusin Keila terviseradadele. Kuigi Jaak Leer kirjutas õudust tekitava artikli „Sierra-mees vihkab Keilat“, mille kohaselt sealt linnast ilma kaotusteta tagasi ei tule, otsustasin siiski uusi radasid avastada.

Valisin sõitmiseks 7,5 km ringi, mis minu kella järgi oli tegelikult pigem 7 km pikk. Enne pimedaks minekut jõuddin teha kokku kolm ringi. Klassika jälg polnud seal ehk nii kõvasti sisse sõidetud kui Pirital, aga muidu olid olud väga hea. Raja profiil oli suhteliselt lihtne ning rahvast polnud ka eriti palju, mis aitas madalat pulssi hoida. Üldiselt jään tulemusega rahule, pulss tuli kõigil kolmel ringil alla 150 (147,145,144) ning maksimaalne oli 167. Tempo ei olnud küll väga kiire, aga see oli täna ka teisejärguline näitaja.

Distants: 21,1km
Aeg: 2:02
Kiirus: 10,4 km/h
Pulss: 145

Enne tänast sõitu täiendasin varustust uute süsinikkeppidega. Paar aastat tagasi murdsin ühel tõusul oma süsinikust kepi ära, kuna need on päris haprad. Peale seda ei tihanud uusi osta, kartuses et järgmisel tõusul lähevad jälle. Nii ma siis olen viimasel ajal klassikat alumiinium keppidega sõitnud. Nii kergetel asjadel pole kaaluvahe märgatav, küll on aga oluline vahe jäikusel. Alumiiniumkepid painduvad iga tõukega ning palju jõudu läheb raisku. Süsinik on aga jäik ja kogu jõud läheb otse tõukesse. Uute keppidega oligi natuke harjumatu aga siiski vist natuke mõnusam sõita, kuigi need tundusid veidi lühikesed. Vaatasin aga järgi, et pikkus on õige, millegi pärast olid eelmised 5 cm liiga pikad.

Nete [170]: suusavormist

Minu viimane suure lootusega täidetud postitus on jäänud rohkem kui kuu kaugusele. Paraku ei ole kõik nii roosiliselt läinud ja ideaalplaan kahanes päris tillukeseks. Jõulud, aastavahetus ja järjekordne külmetushaigus jätsid oma jälje ning detsembrikuus kogunes suusakilomeetreid ainult 80.

Jaanuaris on õnneks paremini läinud - praeguseks olen kogunud ca 90 km juurde, kõik eranditult klassikat. Lisaks on õnnestunud igal nädalal ka üks jõutrenn ja 1-2 joogat lisaks teha. Tundub, et treenitus on paranema hakanud ja suusamõnu hakkab vaikselt tunda andma. Pulssi ja tempot õnnestub juba täitsa kenasti kontrolli all hoida - kui hooaja alguses pidi suurt vaeva nägema, et keskmist pulssi 160 kandis hoida, siis nüüdseks on see rahuliku sõidu ajal (ca 10 km/h) kenasti 150 või isegi vähema peale jäänud.

Nüüd tuleb samas vaimus jätkata, aga kindlasti pean nädalasse ühe pika ja rahuliku suusasõidu planeerima, maratonihirm hakkab kuklasse hingama. Siiani olen max 1,5-tunniste trennidega piirdunud.

Kristi: kiirus kasvab [162]

Selle aasta hooaeg on täies hoos ja vormi paranemine annab iga trenniga tunda. Vahepealne sula ja jäised rajad muidugi aitavad kah kiirusele kaasa, aga viimastes trennides olen iseennastki vahepeal kiirusega üllatada suutnud.

Minu seni kiireim trenn ehk täpselt keskmisega 9.0km/h sai tehtud eelmisel laupäeval Pirital. Seejuures oli isegi trenni keskmine pulss madalam, kui mõnel varasemal korral.
laupäev 15. jaanuar 2011
Aeg: 48:40
Rada: Pirita suur ring
Distants: 7,27km
Keskmine pulss: 178

Viimane trenn sai aga tehtud eile ümber Viljandi järve. Kuna Raiko tahtis 2 ringi ära teha, siis mina uhasin läbi ühe ringi ja libistasin veel mõned kilomeetrid peale. Minu jaoks oli see juba teist korda ümber Viljandi järve sõita - eelmisel korral paari nädala eest, sel ajal kui Raiko järve peal uisuvõistlust tegi. Viljandi ring on minu hinnangul looduslikult ja mitmekülgsuselt üks kõige nauditavam rada - piisavalt tõuse ja languseid, samas ka väga palju paaristõuke ala. Ilusad vaated Viljandi järvele, lossivaremetele, heinu krõmpsutavale hobusekarjale. Eilne rada oli minu jaoks siiski veidi liiga libe - paaris järsuma kurviga laskumises suutsin ikka külje maha panna.
laupäev 22. jaanuar 2011
Aeg: 2:10:07
Rada: Viljandi järve ring + veel mõned kilomeetrid
Distants: 18,14km
Keskmine pulss: 177


Praegust kilometraaži vaadates on lootust enne Tartu poolmaratoni juba vähemalt 200km kokku saada, mis annab kindlasti seni parima vormi maratoniks. Seega loodan sõita välja oma parima aja, mis peab siis jääma alla 3:48.

Uri: Ilus suusaretk ümber Viljandi järve [166]

Et harjutada organismi varsti algavaks maratonide hooajaks, tegin laupäeval taas ühe pikema trenni - kaks ringi ümber Viljandi järve. Tuleb öelda, et ilus rada on sinna tehtud tõesti! Väga mõnus oli teisel pool järve, tõusu tipus vaadata alla järvele ning teispool olevale Viljandi kirikule ja lossivaremetele ja rüübata veidi spordijooki. Samas on ka rajal piisavalt tõuse ja laskumisi. Rada oli libe, mistõttu pidamine oli kehvapoolne, aga seda kompenseeris kiire libisemine.

Kokkuvõttes
Distants: 24.5 km
Aeg: 2:04
Kiirus: 5:04/km (11.8kmh)
Pulss: 151

Ringid sõitsin enam-vähem ühtlase kiirusega, aga teise ringi pulss oli 10 löögi võrra kiirem. Arvestades, et sõidu jooksul tegin paar lühikest joogi-söögi pausi, oli kiirus päris hea ja enesetunne kah. Annab lootust, et maratonil jagub jõudu lõpuni. Sellise tempoga võiks Tartu Maratoni aeg olla 5:19, aga eelmisel aastal tuli ikka maratoni kiirus kõrgem kui varasemates trennides. Ehk õnnestub ka sel aastal.

Eelmisel aastal oli mu netoaeg maratonil 5:16. Kui libedat rada jätkuks, siis võiks ju loota isegi alla 5 tunni sõitu.

Lauri: lühikesed trennid [144]

Nädala algas jälle jõusaaliga. Kuna praeguses kavas on igakord samad harjutused, siis mitmekesisuse säilitamiseks teen vaheldumisi suuremate raskuste ja väiksemate korduste arvuga päevi ning ilma raskusteta ja suurema korduste trenne.

Teisipäevane klassikatrenn jäi oodatust lühemaks, kuna suusk ei pidanud absoluutselt. Panin kodus miinuskraadi või 0° C määret, rada aga oli plussis ning täiesti jääs. Kliister oleks olnud siin õige asi, millega pidama saada. Koju ei hakanud tagasi minema, nii siis tegin ainult paaritõugete trenni. Libisemine oli tänu heale kodutööle ja jäisele rajale päris korralik, aga väiksematelgi tõusudel tuli jäljest välja astuda ja kääri nõlvast üles trampida. Teise variandina proovisin end lihtsalt kätega väiksematest küngastest üles tõugata, see tundus aga kuidagi liiga brutaalne variant. Jõudu see küll treenib, aga pulsi lööb ka asjata üles. Tänu sellistele trennidele ja jõusaalile saavad õlavööde ja käed viimasel ajal nii korraliku trenni, et surfihooja alguseks pole vist probleemi surfikama ja pruut koos kasvõi viimasele korrusele üle ukseläve kanda.

Distants: 5,27 km
Aeg: 32:06
Kiirus: 9,9 km/h
Pulss: 157

Ka kolmapäeval mahutasin päevakavasse ühe suusatrenni. Kuna teadsin, et klassika rada pole just parim võtsin uisusuusad kaasa. Kohe peale tööpäeva lõppu minnes polnud suurem mass veel rajale jõudnud ning nii oli hõlpsam oma tempot hoida. Kuigi sõita oli mõnusam kui eelmisel päeval, oli ka uisuraja kvaliteet halvenenud. Linnapoolne rada oli päris puder, õnneks teisel pool jõge olid tingimused paremad, nii et veetsin enamiku trenniajast sealsel ringil. Kui eelmisel päeval said koormust ainult käed, siis sel korral tegin rohkem tööd jalgadega. Keppidega aitasin küll kaasa, kuid võrreldes jalatõugetega oli kätetöö kergem.

Distants: 11,3 km
Aeg: 54:09
Kiirus: 12,3 km/h
Pulss: 159

Kuigi mõlemal päeval oli eesmärgiks madal pulss, ei ole ma tulemusega päris rahul. Samas aga teeb heameelt see, kui kiiresti langustel pulss kukub. Kui langusele minnes oli näitaja kuskil 150 siis mõne sekundi hetkega oli see kukkunud juba 135 peale.

Tempol pole ma nii pingsalt iga trenn pilku peal hoidnud, aga tegin just endale ühe ülevaate pulsitaseme ja kiiruse kohta. Sealt on hästi näha et kui 2009 aasta algsuses oli pulss kõrge ja tempo madal, siis tänaseks on keskmine pulsi tase natuke langenud, tempo seevastu aga tõusnud. Nii et trennist on ikka abi.

Homme on jõusaali päev ja pühapäeval on plaanis üks paaritunnine sõit Kõrvemaal või mõnel teisel pikemal rajal.

Lauri : nädala kokkuvõte [128]

Kuigi trennitegemine on viimasel paaril nädal olnud pisut lünklik sain eelmisel nädala kolm trennikorda kokku. Esmaspäeval ja reedel käisin saalis lõuga tõmbamas ja kätekõverdusi tegemasoma uuema plaani järgi. Kui viimati kirjutasin siin, et jalgadele see kord suurt rõhku pole, siis piisas vaid kahest harjutusest esmaspäeval kui kogu mu ülejäänud nädal möödus kangetel jalgadel. Mitte, et tegemist oleks mingi eriti keerulise asjaga, aga ju siis oli midagi teistmoodi kui suusatades või kükke tehes.

Laupäeval käisin Tartus Dendropargis vabastiili sõitmas. Nii nagu Uri mainis Tallinna kohta, nii oli ka Tartus peale sula ja uuesti jäätumist rada päris kiireks ja suusajälg tugevaks muutunud. Kiiruse osas oli kohe lust sõita, aga eelmise õhtu väsimus oli vist veel rinnus, et keskmine pulss tõusis üpris kõrgeks. Kuna tõuse on sinna rajale pikitud päris omajagu siis lõpptulemusena oli keskmine pulss kohe liiga kõrge. Sel nädalavahetusel võiks ka ette võtta ühe paaritunnise matka, näiteks Kõrvemaal, kus saaks väga madala pulsiga loodust käia nautimas.

Mind paneb aga jätkuvalt imestama Dendropargi rajameistrite osavus mahutada ca 6 km pikkune rada nii väiksele alale. Seda keerutamist on ikka mõnusalt palju tehtud, et igav ei hakkaks.

Distants: 13,1 km
Aeg: 59:23
Kiirus: 13,2 km/h
Pulss: 168

Uri: Selle hooaja pikim suusatrenn [141]

See nädalavahetus tuli üllatavalt sportlik - koguni kaks suusatrenni kokku 32 kilomeetrit. See koosnes eilsest 10km trennist ja tänasest 22km-sest. Rada on peale väikest sula ja nüüdset külma läinud nii heaks, et libisemine on hoopis kiirem ja samas pole kadunud ka pidamine.

Tänane pikem trenn oli inspireeritud asjaolust, et viimasel ajal annab just tunda organismi harjumatus üle tunniste pingutustega. Maratonide jaoks aga oleks just sellist pikka, rahulikku ja efektiivset tööd harjutada. Seega võtsingi endale sel korral sooja joogi ja väikse shokolaadi rajale kaasa, panin pleierist podcastid mängima ja asusin kilomeetreid koguma.

Eks aeglase tempo hoidmine on alguses ikka veel raske. Nii oligi esimese ringi kiirus trenni kõige suurem 12.8kmh ja pulss kõige madalam (keskm 145). Järgmised kaks ringi langes kiirus 12.3kmh peale (eks mõjutas ka see, et nendel ringidel tegin ka väikse joogipausi), samas kui pulss tõusis ja oli viimase ringi keskmisena juba 160.

Aga enesetunne püsis kogu aeg väga hea. Oleks võinud probleemideta rohkemgi sõita. Mõnus on teha trenni nii, et eesmärk pole tempot hoida vaid saab rahulikult söögi- ja joogi pause teha ning pleierist sobivamat saadet otsida.

Kogu trenni kokkuvõte:
Distants: 21.7 km
Aeg: 1:44
Kiirus: 12.5 kmh (4:49/km) - siiani polegi sel hooajal üle 12kmh trenne teinud.
Pulss: 153

Arvestamata maratone, olen sel hooajal sõitnud rohkem trennikilomeetreid, kui eelmisel hooajal kokku. Vot selline vinge talve on meil. Mõnus!

Uri: Mulgi uisumaraton

Osalesin laupäeval oma eluesimesel uisumaratonil, mis oli ühtlasi esimene sõit matkauiskudega. Matkauisud on sellised pikad (ca 60cm) uisud, mis käivad suusasaabaste külge. Kuna praegused lumeolud ei soodusta jääolusid, siis oli vaatamat korraldajate pingutustele ring lühike (1.5km) ja jää kohati konarlik. Siiski suur kiitus Viljandi Rattaklubile, kes ei andnud alla ja suure vaevaga siiski võistluse tehtud sai.

Kokku toimus võistlus 40km ja 20km distantsil. Mina võtsin ette 20km, kuna kartsin, et pikem maa võib keeruliseks osutuda. Kokku läks poolmaratonile 81 startijat, täisdistantsi võttis ette 15 sportlast. Alustasin rahulikult, kuid üsna peagi hakkas libisemine meeldima ja kolmanda ringi sõitsin kogu oma distantsi kiireimana 20.3 kmh, kusjuures kiirematel lõikudel oli kiirus isegi üle 22kmh.

Siiski selgus, et olin alustanud ehk veidi liiga kiirelt (neljanda ringi keskmine pulss 168) ja samuti hakkasid jalad väsima, kuna uiskudel olemine on siiski veidi võõras (parem oleks vist kasutada uisusuusa saabast, mitte kombit nagu minul).

Alates kuuendast ringist hakkas kiirus järk-järgult vähenema ja kokku läbisin distantsi ajaga 1:02:44 ehk 18.8 kmh. 20km distantsil andis see 39 koha, niiet pääsesin esimese poole sisse. Kuidas on kaks võistlejat minust vaid 3 sekundit parema aja saanud, ma küll aru ei saa. Minu arvates vahetult minu ees kedagi polnud ja üle finishijoone libisesin seetõttu ka täitsa rahulikult.

Aga niipalju entusiasmi andis sõit küll, et võiks sel aastal ühe uisuvõistluse veel teha. Ja siis juba veidi pikema distantsi. Parim võimalus tuleb selleks nähtavasti 26. veebruaril Kalevipoja maratonil.

Statistika huvides olgu mainitud, et kogu distantsi keskmine pulss oli 163, mis on võistluste kohta suhteliselt madal. Umbes sama kestvusega jooksuvõistlustel sügisel oli keskmine pulss 170-173.

Kaur: 2010 ülevaade / suuska sel hooajal 111

Aasta 2010:

Count:
104 Activities

Distance:
2,116.86 km

Time:
162:20:38 h:m:s

Avg Speed:
13.0 km/h

Avg HR:
134 bpm

Calories:
82,061 C

Max Speed:
168.9 km/h

Mida sellest infost välja lugeda või lugemata jätta? Läbitud kilomeeterid on täiesti ebaolulised, max speed veel mõttetum. Keskmine pulss ei oma samuti erilist tähtsust... põhinäitaja on treeningaeg (või ajahulk, mil on kasutatud kella) - 162 tundi ja selle kasutuskordade arv - 104. 2010 oli mul siis esimeseks digipäeviku/kella aastaks. Järgmisel aastal annab ehk võrrelda. Kui motivatsioon on samasugune nagu selle aasta lõpu poolel, siis pole andmete võrdlemisel küll erilist mõtet.

Lemmiknäitaja on muidugi Max speed. Selliste väärtuste saavutamine on võimalik.. ka suuskadega :)

Uri: Täna suusk [109], laupäeval uisk

Täna Pirital tavapärane 10.8km, aga seekord nii, et esimene 3.6km rahulikult ja ilma keppideta. Ning seejärel 7.2 km veidi kiiremini (12.3kmh, pulss 157).

Aga laupäeval on plaanis minna Mulgi Uisumaratonile ja sõita 30km uiskudega Viljandi järvel. Selleks laenutasin täna ekstra matkauisudki, mida Pirital ka 1 kilomeetri jagu testitud said. Uisud käivad suusasaapa külge tavalise suusa sidemega, mis tähendab, et nad pole jala külge ühtlaselt fikseeritud, vaid kannaosa on lahti nagu suusalgi. Kõik see on veel üsna harjumatu, aga eks laupäeval on siis 3o km aega harjuda.

Keda huvitab, siis ürituse info leiab siit: http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/detail/id/994/

Lauri: kähkukas [115]

Täna ei viitsinud pikka sõitu teha, tegin Pirital ühe 7 km pikkuse ringi vabastiilis. Nii nagu mõte oli, tegin tavalisele sõidule sisse kaks ainult jalgadega sõidetud lõiku. Kuigi üldine enesetunne oli päris hea ja väsimust väga tekkida ei jõudnudki, siis ikka kippus pulss kõrgeks ronima. Peale Ambrose tõusu tegin hetkeks ka pausi, aga hiljem tõusis pulss jälle üles. Kokkuvõtteks tuligi keskmine 164 peale, seda oleks vaja aga oluliselt allapoole saada.

Võrdlesin eelmistel aastatel läbitud suusatatud vahemaid ja märkasin, et 2009 aastal olin enne maratoni läbinud samapalju kui tänaseks - 115 km. Nii et kui seda blogi loeb keegi, kes tahaks ka suusapeost osa võtta, siis jõuab veel küll. Ole lihtsalt mees ja tee ära!

Lauri: uus aasta [108]

Mina viskasin eelmisel aastal suusad peale 108 km läbimist nurka ja alustasin uut aastat hoopis lumelaual.

Aasta viimase sõidu tegin Pirital klassika suuskadega. Suusad olid küll mõnusad, aga mingi segaduse tõttu olin Tartust kellegi teiseveerandi jagu lühemad kepid kaasa võtnud. Ega see lühikeste keppidega ikka päris sõit pole, nii siis tegin lühema ringi ja sellest kilomeetri-kaks vaid jalgadega. Sellist eraldi ilma käteta sõitu on vaja iga kord mingis ulatuses harjutama hakata, muidu teen liiga palju tööd ülakehaga ja eks tasakaalu harjutamiseks on see ka hea.

Selleks aga, et varuvariandina jõuaks maratoni ka paaritõugetega läbida, jätkan jõusaalis käimist. Eelmise kava aeg sai täis, seega hakkasin uut tegema, seekord suurem rõhk õlgadel, rinnal ja kätel, pea kõigi harjutustega kaasneb koormus ka kõhulihastele. Kes täpsemalt teada tahab tuleb saali, aga suur osa harjutustest on põhimõtteliselt kätekõverdused erinevates variatsioonides - rippudes, lamades, lisaraskustega ja ilma, hüppega.... Jalgadele on selles kavas vähem harjutus, see koormus tuleb nüüd siis peamiselt suusatamisest.

Saal oli täna rahvast päris täis, ju siis on kõigil uue aastal vaja uusi lubadusi täitma hakata. Mina aga peaks minema homme rajale vahelduseks uisku sõitma.

Uri: 2010 kokkuvõte

Head uut aastat!
Õige hetk vaadata möödunud spordiaastale tagasi ja teha järeldusi. Kõigepealt summaarne kokkuvõte:

	2009	2010
Treeningkordi	77	66
Treeningtunde	94	94
Kilomeetreid	916	936
Suusk (km)	229	345
Jooks (km)	167	162
Rulluisk (km)	422	291

Treeningkordade arv vähenes 66-ni. See on keskmiselt 1.25 trenni nädalas - ilmeselgelt liiga vähe. Õnneks oli detsember 10 trenniga viimaste aastate aktiivseim kuu. Samas oktoobris viitsisin ennast ainult ühe korra liigutada.

Samuti on positiivne, et keskmine trenn on pikemaks läinud. Eks sellele aitab kaasa ka asjaolu, et päris märkimisväärse osa nendest trennidest moodustavad igasugu maratonid ja ekstreemid. Tegelikult oli 66 trennist vaid 16 vähemalt 1h 20min.

Märkimisväärselt nõrgaks jäi rulluisuaasta - pea-aegu poole võrra vähem kilomeetreid.

Natuke ka võistlustest, kus sai käidud:

Aasta esimeseks võistluseks oli 13.02 Alutaguse Maraton (ametlikult 40km, minu kella järgi 38). Igati sobilik võistlus enne Tartu Maratoni tühjaks sõitmiseks. Kuna libisemist ei viitsinud määrida, siis liikusin kehvasti. Kokkuvõttes 594. koht ajaga 3:12.

Nädal hiljem (21.02) toimus Tartu Maraton (63 km). Seal täitsin olulised eesmärgid, parandades nii aega kui kohta. Koht oli 1939. (-394 võrreldes eelmise aastaga) ja aeg 5:18 (-9min). Sel aastal on osavõtjaid jälle rohkem, seega tuleb ka koha hoidmiseks rohkem pingutada -- ehk siiski õnnestub. Sel aastal proovin kindlasti ka rahulikumalt alustada ja mitte juba Küljemäe (Servamäe?) tõusuga ennast ära väsitada.

Kevadine Haanja Maraton (06.03) on kahtlemata kõige ilusam maraton Eestis (ametlikult 40km, minu kella järgi 38). Samas ka vist kõige raskem. Koht 811. ja aeg 3:29. Nii Alutagusel kui ka Haanjas on siis selle aasta eesmärgiks tulemust parandada.

Tartu Jooksumaraton (09.05, 23km) on üks igati tore metsajooksuüritus. Seekord alustasin vähe kiiremini kui aasta varem. Seetõttu paranes ka koht ja aeg. Sel aastal siis vastavalt 1024. (-118) ja 2:07 (-15min). Ei ole vist raske mõista, mis on käesoleva aasta eesmärgid sel üritusel.

Tartu Rulluisumaraton (08.08, 36km) ebaõnnestus täielikult (nagu võib öelda kogu mu uisuhooaja kohta). Vinges palavuses tõmbasin ennast täiesti tühjaks (saavutades ka viimaste aastate kõrgeima pulsi 199) ja viitsin paar minutit lihtsalt istudes (piinlik!). Kokkuvõttes 319. koht (+148) ajaga 1:36:22 (+17:06).

12.09 toimunud Tallinna Sügisjooks (10km) möödus taas eesmärgipäraselt -- ehk siis ületasin oma eelmist tulemust (2008. aastast). Koht 973. (-217) ja aeg 48:33 (-2:38).

Vihmane Berliini uisumaraton (25.09, 42km) lõppes sel aastal minu jaoks kukkumisega 27. kilomeetril.

Võistlushooaja lõpetas Paide-Türi Rahvajooks (03.10, 13.6km), kus sain ajaga 1:05.17 242. koha. Võrdlus varasemate tulemustega küll puudub (kuna osalesin seal esmakordselt), kuid tempoga 4:49/km oli see mu seni kiireim jooksuvõistlus.

Lisaks osalesin veel Sprotti tiimiga kolmel xDreami etapil ja ühel rattaekstreemil. Põhiekstreemil saime hooaja kokkuvõttes B-rajal 33. koha, kusjuures parim tulemus oli lausa 25. Eelmisel aasta koondtulemuseks jäi 102. koht ja parimaks soorituseks Elva etapi 82. Hooaja võtmeks oli vähem mõtelda ja rohkem jälgida teisi!

Rattaekstreemil saime 114 lõpetanud võistkonna seas 69. koha. Samas, siin ei jagatud võistlejaid ka A ja B rajale, vaid kõik olid koos.

Head uut spordiaastat kõigile!

Uri: Suusalaager Otepääl [98]

Eelmise aasta lõpunädalal oli siis kavas suusapuhkus Otepääl, kus Kristi õe pere meid lahkelt kostile võttis. Kahjuks vedas tervis peale jõulupidustusi alt ja esimesed päevad nädalasest laagrist möödusid vaid paarikilomeetriseid suusajalutuskäike ette võttes.

Kokku tuli seega 34km, sealhulgas üks 17.7 km trenn viimasel päeval. Kuna viimasel päeval oli rajal värske lumi ja rajamasin polnud trassi üle sõitnud, siis jäi trenni tempo madalaks - vaid 10.3 kmh. Eelmisel päeval sõitsin tempoga 11.8 kmh 10 kilomeetrit ja ka siis ei tundunud libisemine kuigi hea. Samuti andis veel keres tunda möödunud haigus.

Pikk trenn näitas selgelt ära ka selle, et üle pooleteist tunni kestev trenn on organismile harjumatu. Viimati tegin sellist pingutust Rattaekstreemil 4. septembril. Ilmselgelt tuleb pikkade trennide osakaalu suurendada, kui Tartu Maratonil head tulemust soovida.

Kokku on tänaseks sõidetud 98 kilomeetrit - eelmisel aastal sain selle mahu kokku alles 13. veebruaril toimunud Alutaguse Maratoniga.