Nete: suusahooaeg ja 42. Tartu maraton [331 km]

Laisale sügisele on õnneks järgnenud natuke aktiivsem talv, aga märkimisväärset sportlast pole must endiselt saanud ning suusahooaeg on kulgenud rahulikus tempos. Enne Tartu maratoni kogunes suusaradadel 268 km, osalesin töökaaslastega ka nädal enne TM põhisõitu 2. Tartu Teatemaratonil, olin "ankrumees" - sõitsin viimast vahetust Palust Elvasse, 16,4 km ja aeg tuli u. 1:15. Ilm oli rõve, mitu plusskraadi, pehme märg lumi ja lörtsisadu, kuid sellel oli ka positiivne külg. Õppisin uue asja ära. Nimelt katsetasin esimest korda elus karestatud suuska. Käisin pidamisala nr. 100 või 120 liivapaberiga üle (ei mäleta enam, kumb oli) ja valmis ta oli. Suhtusin küll skeptiliselt, kuid uskumatul kombel pidas säärane suusk väga hästi!

Foto on tehtud vahetult pärast teatemaratoni finišit. Päris maratonist mul kahjuks pilte pole.

Nüüd aga päris maratonist. Sarnaselt eelmise aastaga ei olnud mul suuri eesmärke seatud, v.a. sõgedaks minemise vältimine. Tulemuseks sama aeg kui eelmine aasta, koht aga jupp maad kehvem. Koondandmed:

     Aeg: 5:08:58

     Koht: 3686. (stardinumber 2845)

     Naiste koht: 243. (kokku lõpetas ligi 700 naist)

     Pulss: täpselt ei tea, sest kell jukerdas, aga arvatavasti kuhugi 170 kanti ta jäi.

Üldiselt jäin väga rahule ja sain mõnusa emotsiooni, kuid sellegipoolest valmistas algus pettumuse. Sattusin stardis sisekurvi, mis oli väga õnnetu valik, sest seal ei toimunud tükk aega vähimatki liikumist ning mulle tundus, et tuhanded inimesed libisesid väliskurvis mööda. Stardijooneni venisin üle 3 min, kuid kahjuks ei läinud ka edasi seis paremaks ja nii tuligi ca 6-7 km toppavas inimhunnikus jukerdada, kus kukuti, sõimati, koperdati jms. Lisaks ajas vihale, et terve rodu inimesi (ikka kümned ja kümned) lõikas esimese suurema kurviga tõusu ära ja koperdas otse laskumise alla. Kõik see ajas meele päris mõruks ning kõige tipuks kuulutati Matule jõudes valjuhääldis, et juba 4600 inimest on sealt läbi läinud. "No tore küll," mõtlesin tigedalt, olles eelmise aasta ajast umbes 10 min taga. Pärast Matut läks aga paremaks ja sõita oli mõnus. Hakkasin tempot üles kruvima ja suusasõitu nautima. Suusk lippas täitsa kenasti, pidamine kestis lõpuni ja kummalisel kombel jaksasin sel aastal väga hästi paaristõukeid teha. Eriti äge oli see, et kui muidu olen viimased 4 km alati mustas masenduses, siis seekord tõstsin tempot ja vuhkisin paaristõukeid teha, nii et tolmas. Kirsiks tordil oli finišisirgel ühe südika itaallannaga rebimine - andsime mõlemad kõvasti valu, aga mu pöialetõusuga paaristõuked otsustasid asja ära :)

Pusserdasin jupp aega ja tõstsin oma senised TM-i tulemused ühte exceli faili kokku, nii et kopeerin need ka siia (kasvõi selleks, et ise neid hiljem ühes kohas vaadata). Arvutasin kumulatiivse aja asemel puhtad vaheajad, siis on mõnusam võrrelda.

____________________________________________________________________________________ 

Aasta Aeg Koht N koht Matu Ande Kuutse Peebu Palu Hellen. Finiš 2010 5:37:40 2478 122 1:06:57 0:57:12 0:49:05 0:40:45 0:39:02 0:37:01 0:47:38 2011 4:58:39 2321 95 0:57:29 0:50:55 0:42:20 0:35:24 0:34:54 0:32:31 0:45:06 2012 5:08:54 2784 150 0:56:34 0:52:20 0:43:49 0:38:40 0:28:37 0:42:43 0:46:11 2013 5:08:58 3686 243 1:05:39 0:51:08 0:44:13 0:36:12 0:34:09 0:33:37 0:44:00

Nagu näha, on üldine tase kõvasti paremaks läinud või on mul toimunud stagnatsioon, tont seda teab... Seekord sain pika puuga nii Indrekult, oma isalt kui ka kõikidelt sprottidelt, aga ma ei lase sel end morjendada :) Nn tehnilise poole pealt veel nii palju, et suusad lasin seekord teha oma heal sõbral ja töökaaslasel, kellel see väga kenasti õnnestus. Lippeks läks esimese kihina roheline külma ilma parafiin, peale sinine HF (-4...-10C vist). Pidamise aluseks õhuke kiht kliistrit (ainult kulbi kõrgemasse ossa), siis midagi veel ja peale paar kihti VR40. Pidas lõpuni, libisemine oli üle keskmise, eriti lõpupoole. Ilm oli igati sobilik, stardis ca -6 kraadi, hiljem tsipa soojem.

Nüüd jääb üle veel nii palju talve nautida kui saab ja seejärel stardib juba orienteerumisneljapäevakute hooaeg ja ehk peaks kevadise Tartu jooksu"maratoni" kavasse võtma.

Indrek: 42. Tartu Maraton

Viis päeva enne maratoni tundus, et sel aastal on ettevalmistus mõnevõrra kasin. Viis päeva enne maratoni läksin veebruaris teist korda suuskadele ja sõitsin rahulikult 45 minutit. Jaanuaris tuli kokku 100 km, kogu eelneva hooaja peale ca 175, mida on rohkem kui eelmine aasta ja vähem kui veel varasematel aastatel. Kena talv oleks muidugi lasknud parema ettevalmistuse teha, aga mingitel hetkedel vedas ilm alt ja siis olid jälle tööreisid või haigused kimbutamas. Õnneks olin siiski ka teist sorti treeninguid teinud - jooksu, üldfüüsilist, joogat. Maratoni tulemust vaadates kulus see kõik ikka marjaks ära.

Zen power. Raudselt Photoshopitud. (foto erakogu)

Suusad tegi meile see aasta üks Nete kolleeg. Libisemise põhjaks tavaline külma ilma parakas ja peale sinine HF, mille vahemik oli vist -4...-10. Pidamise põhjaks hästi õhuke kiht kliistrit ja peale erinevad tahked määrded. Üldiselt sai arvestatud tegelikust pisut külmemate oludega, kuna suusk sai juba reede õhtul valmis. Aga sellegipoolest õnnestus täitsa üle keskmise, jäisematel lõikudel oli libisemine isegi suurepärane. Pidamine oli ka lõpuni välja täitsa olemas, kuigi lohakat tehnikat ei saanud väga lubada.

Esimest korda olin numbriga 2801 see aasta stardis 2500-3000 stardigrupis ehk üks grupp eespool kui siiani. Kasu polnud sellest midagi. Ma nimelt ei mäletanud, kas parem oli hoida sisekurvi või väliskurvi ja las ma ütlen teile - sisekurv ei liikunud üldse. Kui eelmine aasta läks stardijoone ületamiseks aega ca kaks minutit, siis see aasta üle kolme ja ometigi olin ma eelmine aasta seal 3000-3500 stardigrupi lõpuridades. Selle nahka läks ka üldiselt kogu paremas stardigrupis olek.

Seal taga. Sisekurvis. Halb. Koht. (foto www.vabaaeg.eu)

Matu TP-sse jõudsin siiski minuti kiiremini kui eelmisel korral (0:58:00 vs 0:59:07), kuna tegin Väikse Munamäe all ja mingi hetk hiljem ka kõvad kiirenduslõigud ja murdsin ennast sellest tihkest massist veidi vabamasse ja kiiremini liikuvasse seltskonda. TP-s hüüti, et koht seal 3200-3300 kandis. Andesse jätkasin tõusvas tempos (0:48:22 vs 0:51:20) ning Kuutsesse jõudsin ajaga 2:26:45 (2012. aastal 2:32:36). See andis muidugi täiendavat motivatsiooni, kuna pool maad oli sõidetud ja aeg alla 5h graafikus. Üldiselt tegin pea kõikides TP-des ka see aasta kiiremini, mõnes isegi oluliselt kiiremini ja peale Kuutset maksis see ka natuke kätte, sest pidin kõigest mõni km peale TP-d geeli ja joogipausi tegema. Õnneks taastusin seepeale kenasti ja Peebule jõudsin ajaga 3:01:04 (2012. 3:10:28) ning Palu TP-s olin ajaga 3:32:27 (2012. 3:44:44). 

Üritasin küll targasti süüa-juua, aga peale Palu hakkasin reites kergeid krambi-ilminguid tundma, mispeale võtsin hoogu veidi maha ja sõitsin kerget vahelduvat. Ühtlasi on see Palu ja Hellenurme vaheline lõik minu arust maratoni kõige ebameeldivam. Hoolimata kõigest ei lasknud ma tempol väga langeda ja Hellenurme punkti jõudsin ajaga 4:03:25 (2012. 4:20:30). Selleks hetkeks oli mul muidugi selge, et kui mingit jama ei tule, sõidan alla 5h kindlasti.

Esivanemate värava juures sõitsin mööda Nete isast, kes see aasta väga korraliku treenitusega läks korralikku aega püüdma. Kohvipausi tõusul tulime veel kõrvuti üles, sest ma olin üsna tühi ja jäin seal kellegi taha toppama, aga kohvi ma võtma ei jäänud. Esiteks imendub kofeiin umbes sama ruttu, kui sealt finišisse jõuab ehk siis füsioloogilist tolku eriti ei ole, teiseks kõrvetan ma sellega alati suu ära ja loomulikult ei saanud ma endale seda pausi lihtsalt lubada, sest mul oli vaja Nete isa ära võita. Võtsin ennast niisiis kõvasti kokku ja 3 km märgist edasi üritasin ainult tugevate paaristõugetega kütta, nii palju kui veel kehas jõudu oli. 

Mina olin seal nendest meestest minut vähem kui kaks tundi hiljem. (foto blog.spordihai.ee)

Kokkuvõtteks võib öelda, et finišis olin tubli ajaga 4:44:04, mis tähendas eelmise aastaga võrreldes taaskord suurt edasiminekut - täpselt 23 minutit. Loomulikult olen sellega väga rahul ja tore oli ka 5h piir murda, mis hooaja alguses endale eesmärgiks sai võetud. Küll aga on TM tase nii hullumeelseks läinud, et isegi sellise ajavõidu juures lõpetasin tagapool nii enda stardinumbrist kui ka eelmise aasta kohast. 

Maratoni koondinfo:

Koht: 2837 (2012. aastal 2735)

Aeg: 4:44:04 (5:07:04)

Keskmine kiirus: 13,4 km/h; keskmine liikumiskiirus 14,2 km/h (12,3 km/h; 13,3 km/h)

Pulsiinfo jäi seekord saamata, kuna millalgi enne esimest punkti hakkasin pulsivööd kohendama ja trukk tuli hoopis lahti.

Järgmine siht sihikul on 12. mail toimuv 31. Tartu Jooksumaraton, ajalist eesmärki pole veel välja mõelnud.

Lauri: hea ettevalmistus (462 km)

5 päeva enne maratoni tundub, et sel aastal on ettevalmistus  päris tubli. Tänaseks on kogunenud  462 km suusajäge ja hunnik jõusaalis rassimist. Võrreldes möödunud aastaega on see oluliselt suurem ning  annaks justkui head eeldused. Samas ei saa ma  liiga palju vaid sellele loota, kuna läbitud suusa km pole mul alati olnud korrelatsioonis maratoni tulemusega. Eelmine aasta  läbisin vaid 97 enne maratoni,  kuid tulemus oli seni parim. Seega loodan, et  praegune prognoos heaks ilmaks püsib ja suusk ja määre saab ka hea olema.

Viimaste trennide enesetunde järgi võiks arvata, et see aasta võiks  jälle väiksemaks lihvida. Suur eesmärk on proovida alla 5 tunni  aega, see tähendaks eelmise aastaga võrreldes 15-20 minutit kiiremat aega. Julgust sellise tulemusele annab kõige rohkem on tunda erinevust  paaristõukes. Kui  esimesel maratonil tuli väsimus peale juba peale 1-2 km ning tuli puhkamiseks vahelduvas sammus sõita, siis praegu olen viimased trennid teinud 20 km kanti suures osas just paaristõukes.

Sel nädalal enam trenni ei plaani väga teha. Pigem proovin puhata  ja tehnika teooriat üle korrata. Oluline on  end hoida, et mitte korrata paariaasta tagust, kui end kolm päeva enne võistlust  rebestasin ja tulemus selle nahka läks.


Kohtume  Maratoni rajal!