Tuesday, September 29, 2009

Kaur: Kuu blogija - Lauri!

Et selle kuu blogijaks kujunes Lauri, siis on tema auks ka veebi timmitud ;)

Monday, September 28, 2009

Lauri: piiride nihutamine

Laupäeval käisin jälle Püünsis sõitmas. NW tuul oli tugev, puhanguti kuni 15 ms. Kuna kaldal tundus tuul pisut väiksem, tõmbasin peale 6ruuduse. Alla panin väikses 33-se uime. Lühem uim peaks küll vähendama tõenäosust millegi vastu sõita, kuid ma suutsin kohe alguses kividesse sõita nii, et uime väänas kõveraks ja lõi tüki välja, nii et laud viskas kogu aeg spin out i. Läksin tagasi kaldale ja keerasin pikema 44 cm uime alla, lisaks rääkisin ühe vene taadiga ja see aitas mul lõpuks ka trapetsi otsad õigesse kohta sättida. Minek oli nüüd nii hea, et tõmbasin kaldalt otse ühe pika lennuga Aegna külje alla. Lahe sopist Aegnani tuli vahemaaks kokku ca 2,5 km. Saare kalda ääres tegin vees väikse pausi ning siis lendasin teist pidi tagasi.



Kaugemal merel oli minu 6-se purje jaoks juba liiga vali tuul, seega ei hakanud edaspidi nii kaugele pressima ja tegin ülejäänud otsad kaldal lähemal. Vahel tegin siiski paar otsa ja püüdsin pakstaaktuules ja lainete vahelisel siledal alal või alla lainet oma kiiruse rekordit tõsta. Lainete vahel oli väga hea sile vesi. Kuid kui lainete vahel jäi ruumi väheks ja sealt välja üle harja sõitsin, muutus laud ebastabiilseks ja paaril korral sain täis hoo pealt vette lennata. Ca 40 km/h pealt keskkonda vahetades, õhust vette üle minnes, on aeglustus päris järsk. Hea, et impulssvest seljas on, muidu jätaks pauk ehk mõne punase või sinise lataka kehale.Aga pressimine andis ka tulemust – uus kiirusemärk on 42,8 km/h e. 23,1 sõlme ( eelmine rekord 42,2 km/h e 22,7 sõlme). Piiride nihutamine käib küll visalt, kuid progressi on tähtis!

Pikapeale hakkas jõud ka otsa saama ja ramm kätest kaduma, seega Gybe-dest midagi väga ilusat välja ei tulnud. Kokku olin laupäeval 2 tundi merel ja läbisin kokku 24 km.

Maha rigades tõdesin jälle, et mast oli kinni kiilunud, kuna liiv oli vahele läinud. Hakkab juba ära viskama, et ühe mastiga on pidevalt jama. Kutsusin kõrvalt 5 kutti appi ja kamba peale keerasime masti lahti. Üks vend andis nõu, et tasub ühenduskoht liivakaga õhemaks lükata, muidu jääbki nii kinni ka järgmistel kordadel. Eks ma siis saan nüüd nii masti kui ka katkist uime lihvida.

Lauri: Kes sõidab see lõhub

Laupäeval käisin jälle Püünsis sõitmas

Tugev tuul, puhanguti kuni 15 ms. Kuna kaldal tundus tuul pisut väiksem, tõmbasin peale 6ruuduse. Alla panin väikses 33-se uime. Lühem uim peaks küll vähendama tõenäosust kividesse sõita, kuidi ma suutsin kohe suht alguses kividesse sõita nii,e t uim kõver ja lauid viskas kogu aeg spin out'i.

Thursday, September 24, 2009

Lauri: ebaõnn

Eile oli Püünsis esimesele sügispäevale vastav päev. Tuul oli läänest 12-15 m/s. Panin peale oma 5-se. Iff oli ka Tartus ekstra kohale tulnud, et mitte head ima raisku lasta ja tutvuda Püünsi oludega. Sain vist ühtekokku 500 m sõita kui katapulti lendasin - ja sinna jäi mu 430 mast. Teist masti polnud mul kaasas ka nii, et vedasin oma kama kaldale.

Kuna Iff oli juba pikalt sõitnud ja väsimus oli juba kontides, siis sain tema lauga teha paar kiiremat otsa. Tal on Starboard Carve 131, seega 26 liitri jagu suurem laud kui mul. Purjeks oli peal 5,4 Severne Powerride, uim peaks olema freeride-i Drake , pikkust ei tea. Suurem laud on stabiilsem ja sõita oli ikka natuke teistmoodi kui minu lauaga. Võrdluseks minu uutega olid tal trapetsi otsad mulle just väga õiges kohas. Jalaaasad oli küll pisut suured mulle, kuid 37,5 km/h sain kätte ja laine pealt viskas seda lauda ka päris eduliselt õhku, nii et vaatamata masti purunemisele sai natuke ka mõnuleda.

Praegu on mul jäänud vaid 460 mast, kuid õnneks on mu kõik purjed muudetava masti pikkusega, nii et põhimõtteliselt saan sellega läbi aetud. Siiski peaks hakkama vaatama uut lühikestmasti.

Wednesday, September 23, 2009

Uri: Ikka treeningplaanile mõeldes

Mõtisklesin veidi oma treeningplaani üle. Nähtavasti tuleks see seada ümber aasta tähtsamate võistluste. kõlab küll väga võistlussportlikult, aga siiski. Minu olulisemad üritused spordikalendris on kindlasti:
Tartu Suusamaraton veebruari teises pooles
Tartu Jooksumaraton mai esimeses pooles
Berliini uisumaraton septembri teises pooles.

Selle järgi on praegu pikem võistlustevaheline paus ja peaks rõhuma põhja ladumisele - pikad rahulikud trennid, vahelduseks natuke jõuharjutusi. Sel juhul sobiks 4-tunnine jalgrattaorienteerumine graafikusse päris hästi.

@Kaur - Kui väljapoole võistlusi otsida, siis Marcialonga suusamaraton pidi üks kangesti ilus üritus olema, toimub 31.01 klassikalises tehnikas, 75km. http://www.marcialonga.it/mlff/XC

Kaur: edasi... ikka edasi

Mul on selline kahtlane taastumine käsil - õlg laseb küll enamus asju teha, aga mingeid liigutusi tehes on ta rämedalt valus. 5 novembril võetakse traadid välja, siis taastub veel mingi 3 nädalat. Pärast seda võiks õlga ka kooramama hakata..

Seniks aga sobiksid jooksmine, rulluisutamine ja rattasõit. Kui arvestada seda "aktiivsust", millega ma sel suvel spordiga tegelenud olen, siis ma ei teagi, kas end petta mõttega, et nüüd teen, või peaks minema vooluga, sinna kuhu viib...

Et eesmärgini jõudmiseks on parem jätta pikem ajavaru, siis pikem perspektiiv võiks olla suunatud ikka suusamaratonile.. Ehk peaks ka mõne mitte-eesti sõidu ette võtma?

Tuesday, September 22, 2009

Lauri: Mulle meeldib Eesti sügis

Vähemalt on nüüd tuulised ilmad! Siiski, eile oli kõik valesti - tuul oli õhtuks maha kukkunud ja laud ei liikunud üldse. Olin 6ruudusega peal. Eelmine nädal ostsin endale uued trapetsiaasad, kuna vanade õmblus on lihtsalt aastatega läbi mädadenud. Need uued aga vajavad sättimist nii siis eilne päev selle nahka läkski.

Kui Raiko küsis, et mis edasi siis minu kava näeb ette ujumist ja jõusaali, nii kui vesi liiga külmaks läheb.

Järgmine võistlus on meile ehk see

Lisaks on kindlasti tulemas talvine Xdream ja suusamaraton.

Monday, September 21, 2009

Kuidas edasi?

Täna natuke sõudergomeetrit ja jõusaali, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Tegelikult vaevab mind küsimus - mis on järgmine suurüritus mille järgi treeninggraafikut seadma hakata?

Sunday, September 20, 2009

Lauri :Surf

Vesi on juba külm. Õnneks laenas Kaur mulle oma pikka 3/4 mm paksust kalipsot, millega on mugavam sõita kui minu 7 mm paksusega.

Sel nädala olen kaks korda käinud Püünsis, kuna tuul on olnud pigem väike, siis olen teinud rohkem trenni ja lihvinud oma Gybe ( eesti keeles halss ehk suuna muutus pärituult).

Esiteks kolmapäeval - alustuseks paistis tuul väike isegi mu 6,7-se jaoks. Siiski rigasin selle üles. Lugesin päeval, et mu väiksem 33 cm uim peaks olema piisav kõikide mu purjede jaoks, ja pikemat polegi väga vaja kasutada. Lühema uimega saab aga kiiremini laua glisseerima ja ka lõppkiirus peaks olema ka suuremm. Alguses oligi pigem selline tiksumise tuul, puhus edelast. Sõitsin edasi-tagasi paarisaja meetriseid otsi, et saaks ümberpööramisel Gybe teha. Vaikselt hakkas tuul aga tõusma ja keeras nii, et nüüd oli see läänest. Sain nüüd rohkem muuliga paralleelselt sõita, aga hoo kiskus üles küll hästi. See oli just väga hea kiiruse arendamise olukord – tuul oli piisavalt suur ja laine olematu. Siiski ei viitsinud ma kaldale kella peale panema minna ja nautisin tuult. Kui hakkas juba pimedaks minema oli peale minu veel vaid 3 laudurit jäänud, otsustasin siiski märgi maha panna ja sõitsin paar otsa ka gps-ga kiirust mõõtes. 39 km/h on pole küll uus tipp, kuid sellise hooga üksi pimedas mööda merd lennata on päris hea. Siiski olin juba 2,5 tundi kokku olnud ja jõud hakkas raugema, teised sõitjad olid ka juba kaldale läinud. Seega lõpetasin selleks korraks.

Laupäeval oli ka päris hea litter, kuid mul oli siis teised prioriteedid ja surf jäi pühapäeva peale. Kuna tuul oli pühapäeval muidugi nõrgem kui kolmapäeval ja lisaks oli mul kassas vaid 6-ne puri, siis ei hakanud väga kihutamisest unistamagi. Väiksema purjega oli lihtsam manööverdada kui kolmapäeval, kuid kuna tuul oli väike, siis jäi ka hoog väiksemaks ja liigutuses polnud nii palju ilu,, kui originaalis peaks.

Homseks lubab tuult 9 m/s!

Lauri: SEB Sügisjooks

Nädal tagasi käisin Sügisjooksul. Nii nagu ka eelmine aasta, valisin distantsiks 10 km. Eelmine aasta sai tutvuste kaudu stardikohaks 886, see aasta pidin alustama tagantpoolt – 1688. Siiski hea positsioon, arvestades, et kokku oli stardist vist üle 10 000 osavõtja.

Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.

Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).

Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.



Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.

Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.

Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.

Berliini rulluisumaraton

Üks aasta suursündmusi selja taga. Viimasel ajal on trenni ikka piinlikult vähe tehtud. Ja sel aastal ka ainult üks uisuvõistlus seljataga, seega ka supertulemust ei tulnud.
Aga miinimumprogramm sai täidetud ja netoaeg isikliku kellaga mõõtes 1:29:12 ehk siis ca 28 kmh. Jõudu nagu jätkunuks rohkemakski, aga iga kord, kui otsustasin mõne kiiremaga kaasa minna või ise tempo peale tõmmata, siis avastasin paari kilomeetri pärast ennast jälle samade inimestega koos, kelle eest justkui olin ära sõitnud. Siis pidin jälle mõned kilomeetrid puhkama, et uuesti üritada. Samade tulemustega.

Aga noh, peaks nagu olema isiklik rekord maratonis. Seda küll võib-olla ka seepärast, et eelmise aasta aega ei suutnud salvestada ei Berliini maratoni korraldajad ega ma ise.

Kuid Brandeburgi väravate alt läbi sõites oli tunne üllas ja hea ning nüüd on taas võistlustel käimise tahtmine peal. Nüüd tuleb hakata sügis-talviste ürituste graafikut paika panema.

Friday, September 11, 2009

xdream teamsprint Tabasalus

Tabasalu xDream oli SPROTTTide kolmas. Kas mehed on kehvad või on viga milleski muus, aga sel korral pidime abi võtma võõrväelase Reka, kes asendas jalavigastusest puhkavat Raikot. Nüüd olen mina see, kes parandab oma haiget õlga, Hennol põlved naksuvad ja valutavad.. ja tagatipuks pandi ka Rekal jalg kipsi. Fuck sport või fuck sprottt?

sprottt Lauri

Seekordne võistluse ülesehitus oli: Jooks - lintidega oli markeeritud jooksukoridor, tee kulges mööda maastikumuhke üles-alla, paremale-vasakule; jooks – suhteliselt igav kulgemine mereni; jooks/kõnd meres; jooks – tagasikulgemine vahetusalasse; ratas – tee valikuga oli võimalik korralikult puusse panna; kanuu – kolmnurkne trajektoor Harku järvel, meil kiskus alus muidugi kiiva; ratas – mööda pilliroogu ja muda; jooks – ehk sinna ja tagasi ( ca 1 km); ratas – kuni lõpuni. Rada võiks vist nimetada huvitavaks, kui algus välja arvata – Elvas oli see esimese punkti hajutamine päris õnnestunud käik, mida ootaks edaspidigi.

On 5. september 2009. Tabasalu spordihoone esine väljak. Mu jalgrattapump annab otsad. Kogu kola, mis kaasa võtame, mahutame Lauri ratta imepisikesse kotti. Ega sinna eriti midagi mahugi - kummiparandus komplekt, taskunuga, mingid energiabatoonid ja šokolaad. Meid ootab ees Swedbank xDreami sprindietapp. B-rada avatakse kell 10.20. Rinnal on meil seekord number 306.

Start – 10.20; Haarame kaardid ning esimese punkti asemel on vale x2+x-1406=0. Kaardil on laiali erinevad punktid, õige siis see, mille väärtus on x. Jookseme hinge kinni, arvutame peast, mis me arvutame, aga ega eriti vahet pole. Esimesse otsa me oma jooksu võimekusega ei kuulu – seega liigume nii või naa massiga kaasa. Selgub, et punkt nr 1 asub vees. Esimene rajavaliku moment saabub paepangani jõudes. 99% inimestest pöörab vasakule, meie koos valusate jalgadega võtame ette laskumise mööda mullast nõlva.

keskel teel esimese punktini füürer Reka

1 punkt – 10:40:00(61); 20:00 [61]; Liidrid läbisid selle vahemaa ajaga 13:54. Sellise tasemeni me ei küündiks, kuid nüüd tagantjärgi olen ma suhteliselt kindel, et see laskumine seal nõlval meile võitu küll ei toonud. Lisaks tuli peale laskumist joosta mööda kallast, mis oli suht-koht aeglane kulgemine. Esimene punkt asus vees, suure kivi küljes. Suht värskendav vesi – pakuksin, et ca 15-16 kraadi?

2 punkt – 10:47:50(53); 7:50 [24]. Et ka teine punkt asus vees, siis oleks huvitav teada, kas parim aeg saadi taktikaga 1 punkt – maa – vesi – 2 punkt või joosti otse mööda vett, nagu tegime meie. Parima vaheaeg 7:04 on muidugi suht kiire, kuid meie 24 on ka suht üllatus – seal vees joostes tundus küll, et kiiremini oleks mööda maad saanud, aga no mine tea.

3 punkt – 11:04:15(41); 16:25 [24]. Võrdluseks võitjate aeg – 10:56:28(4), 13:55 [1]. Kui 1 ja 2 punktis olid valusad jalad meist eespool (koht 50), siis kolmandasse punkti jõudsime me neist 2 minutit varem. Kas neil juhtus midagi? Meie rajavalik oli selline, et kaldast jooksime kohta, kust ennem laskusime ning ronisime sealt samast üles. Eriti kiiret jooksu me ei aretanud, start oli soojendust tegemata mulle ja Hennole liiga kiire. Kulgesime suht keskmises tempos.

4 punkt – võitjad - 10:57:47(4), 1:19 [3]; valusad jalad – 11:08:21(57), 1:41 [67]; ja meie – 11:08:58(68), 4:43 [154]. Et kuidas pagan saab selle distantsi, mida teised läbivad alla kahe minuti, läbida napilt alla viie? Punkt oli vahetusalasse sisenedes ning paraku jätsime selle märkimata. Esimene hooletusviga. Võtsime rattad isegi suht kiiresti ning siis sõitsime alast välja ja uuesti hiljem sisse tagasi, et võtta see punkt. Vähemalt ei saanud 45 minti trahvi.

läheneme vahetusalasse

5 punkt – 11:12:23(49), 3:25 [2]; valusad jalad – 11:13:00(52), 4:39 [31]. Teistega võrreldes kulgesime rattal siiski suht aeglaselt, arvestades, et enamik vaheaegu on koos rattale minekuga, meil aga oli siis juba ratas tagumiku all. Tegelikult küll ei mäleta, et me ilgelt uimerdanud oleksime, ent koos eelmises punktis tehtud veaga langesime 3 punkti 41-lt kohalt 49-le.

6 punkt – meie – 11:24:21(49),11:58 [50]; valusad jalad – 11:23:15(44), 10:15 [11]. Raja valikuga panime puusse. Mitte küll totaalselt, sest üldarvestuses me ei langenud, aga jalad läksid meist ju mööda !!! :) Tegelikult oli kolm tee varianti – minna otse, mööda väikest metsateed (mida me õnneks tähele ei pannud, sest tee oli kõige otsem, aga rattaga vist mitte eriti hästi läbitav); või minna ringiga – alt mööda metsateed, või veidi tagasi sõita ja mööda asfalti. Asfalt tundus parim valik.. aga seal kus punkt oli, oleks tulnud üle kraavi hüpata, kuid alles teel sinna panin tähele, et kraavi paraku ületada ei tohi – keeluala!

7 punkt – ehk kaardilugemise FAIL! :) 11:44:55(66), 20:34 [120]; Praegu kaarti vaadates ei saa ma hästi aru, miks me sellise otsuse tegime, et sõita suure ringiga, aga mööda asfalti.. noh. Pärale jõudsime, aga liidritega seda võrrelda ei anna – 11:25:12(1), 11:26 [1].



8 punkt – 11:51:06(69), 6:11 [91]; Kaardi passimisega läksid meist mõned mööda.. vahe muidugi suht väike – 10 sekki.

9 punkt – kanuu vahetusala. Sellele pidi eelnema mingi rattaralli? asi... aga selle legend oli kaardi pöördel, niiet sõitsime kohale lihtsalt nii, et lokeerisime järgmise punkti ja läksime.. mingis 3-5 tiimise grupiga. Aeg 12:01:30(69), 10:24 [68].

10 punkt – kanuu 12:09:51(63), 8:21 [23]. Algus on ju isegi täitsa hea. Möödumine kuuest võistkonnast..

11 ja 12 punkt – kanuuga 12:22:31(58), 12:40 [65] ja 12:25:48(60), 3:17 [77]. Meie ootasime Rekaga kanuus, Lauri jooksis ja võttis mõlemad punktid. Kuskil oli jälle mingi järjekord olnud.

13 punkt – kanuu vahetusala – 12:40:15(57), 14:27 [51].... võrdluseks liidrid – 12:10:55(1), 11:41 [8]. Väike tõmbamisvaru siiski on.

14 punkt, rattaralli nr2, oli jälle mingi suht omapärane legend. 14 punkti kaardil polnud, see tuli legendi järgi sõites ise lokeerida. Kirjelduseks oli “tipp”. Aeg 12:55:56(54), 15:41 [12] näitab, et mööda legendi sõites on ka täitsa okei aeg tulnud ning möödusime kolmest võistkonnast.


legend

15 punkt – Lisaülesande algus, aeg 13:03:55(57), 7:59 [48]. Peale seda tipupunkti läks legendi lugemine sassi ja sealt ka need kaotatud 3 kohta.. ehk tagasi seal kus rattaralli alguses.

16 punkt - ehk ring mingi rämedalt raske kiviga. Abivahendit võis kasutada ja nii sai see tõstetud mu ratta pakiraamile, mis ringi lõpus järgi andis. Aeg 13:07:48(55), 3:53 [57].

17 ja 18 – valikorienteerumine ja tagasi lisaülesande alguspunkti, ajad (kohad) 13:12:05(50) ja 13:16:06(49). Valusad jalad olid meist seks ajaks ikka väga kaugel - 13:08:32(25)

19 punkt – 13:33:07(56), 17:01 [133]. Jällegi mitte kõige targem marsruudi valik. Kindlasti oli teekate kiirem kui otseteel, ent ring oli liialt suur. Esialgu oligi plaan minna otse, aga siis läksime massiga kaasa. Süüdistada jääb vaid enda kehva orienteerumisoskust.



õlavarreluu

20 punkt – võtsime suuna 20 punkti poole.. ja tagantjärgi öeldes sai tehtud valesti. Esiteks – oli teepeal ees keeluala, mida läbides oleks olnud kindlasti otsesõit, kuid mida ei tohtinud läbida. Miskipärast jäi see kahe silma vahele... ja teiseks oli 19ndast punktist lahkudes mingi 5 minuti pärast mul vaja Wet Teamist Risto Tammega rattaga kokku sõita. Kruusatee, mis polnud ei kõige kitsam ega kõige laiem, oli ühtlaselt järgmise punkti poole sõitvaid rattureid täis. Otsustanud grupi tagant otsast ette sõita ja oma tempot tegema hakata, valisn möödumiseks parema teeserva, kus oli ca meetri jagu maad. Kuid nii kui eessõitva ratturi tagumine ja minu esimene ratas kohakuti said, ilmus ei kusagilt välja vastassuunas liikuv Wet Team. Mul polnud kuskile minna ja pidurdada ka ei jõudnud. Pauk käis ära ja õnneks jäime ellu. Vigastused siiski tekkisid – mul õlavarreluu nihestus ning Ristol sõrmeluu murd ning trummi kiles väike auk. Taastumiseks kulub mul 3-4 kuud, tal ca 1.
Aeg punktis – 13:54:41(88), 21:34 [152]. Liidrid – 12:57:15(1), 6:10 [37]. Kukkumisele ja ühe lisaratta vedamisele kulus ca 15 minutit

21 punkt – 13:59:34(88), 4:53 [151].. koht säilinud

FINIŠ– 14:05:27(89), 5:53 [146].. selline siis ilma trahvideta koht.. kui siia liita veel minu saadud trahv kahe viimase punkti vahele jätmise eest, siis positsioneerusime lõpuks kohale 109. Selline võistlus oligi :)

Järgmisel hooajal jälle? Kui traumapunktis oli mul spordist suht kopp ees, eriti peale seda, kui nad ütlesid, et mu õla paika saamiseks tuleb operatiivselt sekkuda, siis nüüdseks on ikka selline tunne, et don't fuck sprottts, we do sport :)

Thursday, September 10, 2009

xDream

õlg 05.09.09 ca 13.40

õlg alates 06.09.09 kell 22.00 ehk peale operatiivset sekkumist

Lauri: Hüpped

Eile õhtul käisin jälle Püünsis. Ilm oli ennustust ületav, tuul kindlasti suurem lubatud 11 m/s. Läksin alguses oma 6.0 m² Severnega peale, kuid peale varsti oli selge, et puri on liiga suur. Vahetasin 5.0 m² peale ( tarvis oleks vaja teha investeering ja hankida endale 5 ja 6 vahepeale mingi puri. Hansal vedeleb keldris Neilpryde'i Batman style 5.4 m², see oleks sobilik mu purjede valikusse). Tuul oli edelast, seega oli muulist tagapool juba korralik lainetus, mille pealt ilma suurema vaevata laua õhku sai. Ise ülevalt vaadata muidugi ei oska täpselt hinnata, kuid üks sai küll piisavalt pikk ja kõrge, et oli isegi aega selle ajal alla vee peale vaadata ja nautida. See on neetult äge!!! Edusamme oli ka püsivuses – sain ikka kümneid väiksemaid õhulende lainetelt teha ja pikki vahemaid läbitud, ilma tasakaalu kaotamata ja rõuku panemata. Raskendavaks asjaoluks on siiski see, et minu slaalomi laud on mõeldud pigem lamedal veel kiireks sõiduks kui lainest lainesse lendamiseks. Põhjus on pikas uimes, mis muidu peaks hoidma suure surve all lauda stabiilselt tuules, kuid nüüd hüpates jäi vahe peale see sirge 44 cm mõõk lainesse kinni, samal ajal kui ülejäänud laud liikus muus suunas, sellest ka paar kukkumist. Sellise sõidu jaoks oleks tarvis all keerata oluliselt lühem ja kõveram uim. Samas on mul kodus natuke lühem 34 cm uim, järgmine kord peab väikse purjega selle alla panema. Lisa variandina olen kaalunud ka lisaks freestyle laua ostmist, millega oleks nii keerulistes oludes, kui ka flati pea lihtsam manööverdada/trikitada ja saaks erinevaid sõidustiile harrastada.

Lisaks veel see, et kohale jõudes tuli üks vend just veest välja laud kahes käes. Kutt oli hüpates maandunud laine harjale ja löök oli olnud nii tugev, et lõi laua pooleks.



Kokku sai eile sõidetud pea kaks tundi ja lõpetasin ühtede viimaste seas, minu ära tulles jäi merele veel kaks venda pimedas tuult nautima. Selle ajaga läbisin kokku 20 km, maksimaalne kiirus jäi 37 peale, eile oli ka eesmärk muul kui kiirusel. Ka eile kandsin pulsimõõtjat - keskmine oli 155.

Wednesday, September 9, 2009

Lauri: Surf

Peaks selle blogi muutma enne valimis veel Lauri treeningklubiks.

Eile õhtul käisin Püünsis triibutamas. Ilmateate andmeil pidi tuult olema 8 m/s ja kellegi sõnul oli 6,5 m2 puri liiga suur. Ma panin üles oma 6-se, kuid selleks ajal hakkaks tuul juba langema, suuremat ei viitsinud ka üles panema hakata. Kuna suurt kihutada enam ei saanud, proovisin siis vähemalt erinevaid trimmimise variante, alguses tõmbasin purje väga pingule, siis lasin lõdvaks jälle. Parima lahenduse leidsin siiski seal kuskil vahepeal. Lisaks sai natuke tacke (paute) harjutatud. Käima korralikult ei saanud, mõned üksikud otsad tegin ja siis jäi ka kiiruse laeks 33km/h. Kuigi tuul oli edelast ja soodne kiiruse arendamiseks, kuna laine oli muuli otsa taga olemata ja kaugemal ka suhteliselt madala.

Huvi pärast panin enne vette minekut peale ka pulsimõõtja. Vees see asi küll ei tööta, kuid laua peale saades peaks näitama adekvaatset infot. Keskmist pulssi ( näidu järgi 143) pole terve tunniajase trenni peale küll päris adekvaatne, kuid siiski on olemas seos kiiruse ja pulsi vahel. Kui muidu niisama tiksudes oli pulss 150 kanti, siis kiiruse kasvades üle 30 km/h , tõusis ka pulss üle 170. Huvitav, mis see 42 km/h peale teeb?

Kui keegi sattus lugema uudist, siis eelmine nädal tehte uus Eesti rekord kiiruses - Kolmapäeval, 2. septembri õhtul sõitis Erno Kaasik (EST-2) Pirital purjelauaga Eesti kiiruserekordi 71,5 km/h. Õhtul kella kuue ajal mõõdeti Pirital tuult puhanguti kuni 20m/s, mis andis hea võimaluse purjelaua kiirussõidu rekordi püstitamiseks......benchmark on päris kaugele pandud.

Täna lubab tuult 11m/s ja puhanguti kuni 17 m/s. Tõotab tulla ilus õhtu!

Varsti teen kokkuvõtte ka viimasest Xdreamist ja seal juhtunust. Sellega seoses head paranemist Kaurile!

Friday, September 4, 2009

Lauri: SEB sügisjooks

Registreerisin just end järgmiseks pühapäevaks sügisjooksule! Eelmise aasta aeg 49:49 ja koht 1007. Selle aasta treenitus on kehvem, kuid võistluskogemust on see eest kogunenud. Jookseme ära 2009!

Thursday, September 3, 2009

Lauri : Püünis maru

Eile õhtuks prognoosis ilmajaam Püünisse 11 m/s tuult. Et mitte asjatult aega kaotada ja otse töölt spotti sõita, viskasin juba hommikul kogu kama autosse ja katusele.

Pool neli lugesin surfifoorumist
02.09 15:24:08 est1881: Püünsis puhub täiega, 5,4 on liiga suur puri

Seega oli selge, et sellest suuremad kaasavõetud purjed on täna kasutud, õnneks siiski on mul 5.0-ne.

Hämmastavalt polnud liiklusega mingit probleemi ja jõudsin Püünsisse kolmveerand kuueks kohale. Laht oli rahvast täis. Jällegi tsitaat foorumist:
02.09 22:38:54 festival: Täna oli Püünsis selline olukord, et autosid oli vähemalt 90, lohesid korraga peal 15 ja purjeid enam vähem 30 kui mitte rohkem.



Rigasin kiirelt oma kama üles ja veele. Kuid tõmbasin mastiliigi liiga peale, nii et purje ülemine osa laperdas ja selle asemel, et puri tuult kinni hoiaks ja kiirust koguks, lendas üleliigne tuul ülevalt välja ( need voldid on head sel juhul kui tuul purje jaoks liiga suur on, siis on see kasulik, et osa tuult purjest välja lastakse, muidu ei jõuaks purje kinni hoida ja sõidu rõõmu poleks). Lisaks tuli täie laksu peal millegi pärast jalaaasa kruvi lahti. Suunasin end kaldale, kust laenasin kruvikat, et kruvi kinni keerata ja lasin alt mastiliiki järgi nii, et puri oli ühtlaselt sirge ja voldid olid väljas. Läksin tagasi veel ja vahe oli kohe märgata - laud sai paugust hoo sisse ja glisseerima. Kahju et kella maha jätsin, sest kiirus kasvas nii kiireks, et mingi hetke hakkas kergelt hõre seest juba, kindlasti võis tegemist olla ka rekordi lähedase või üle selle kiirusega.

Millegi pärast oli aga paremal halsil sõit eile kuidagi väga mannetu (halsiks nimetatakse purjetamises sõidusuunda. Kuna surfarid sõidavad külge ees ja tuul puhub seljatagant purjesse, siis paremal halsil sõites on parem käis ees ja vasakul halsil sõites on vasakkäis ees). Kui parema halsiga tõmbas kohe käima ja kiiruse üles saamise ning selle hoidmisega polnud mingit probleemi, siis vasakuga oli kõik vastupidi, väga raske oli kiirust koguda, pidin selleks kõvasti allatuult sõitma ja siiski ei pruukinud piisavalt käima saada, et endine kõrgus saavutada. Siiski võib eilset 2tunnist sessi väga õnnestunuks lugeda. Peale kiiruse sain ka terve varustusega koju, vähemalt kaks venda sõitsid eilsele 10 cm madalama veetaseme tõttu madaliku ja/või kividel ja murdsid oma uimed.

Lauri: Vahepealsed trennid

Aagustis on jooksutrennid pisut vähenenud, aga juurde on tulnud rohkem ülekeha jõutreeningut. Pirital jooksuraja kõrvale tehtud jõusaalis on seda väga hea teha. Kuna Kaur jättis oma ratta peale viimast Xdreami minu juurde, siis tegin 2 nädalalt ka tema rattaga lõigu trenne. Kodust Piritale ja tagasi on vahemaaks ca 18- 20 km olenevalt ringist. Nii olen teinud Pirita teen soojenduse, Pirita tee ääres 3-4 kiirendus sessiooni, siis vahepeal tunnike jõudu ja tagasi tulles samas rattad lõigud ja pärast jahutus.




Lõigu trenne tegin nii, et minutaega väntasin täisjõul, siis puhkust nii, et pulss kukuks 120 peale ja siis jälle kiirendus.

Koos soojenduse ja lõdvestusega, sai keskmine pulss 120 peale.

Teise poole augustist tegin nii, et kõigepealt tunnike jõudu ja siis lõdvestuseks otsa tundaega madala pulsiga jooksu. Võtsin eesmärgiks joosta +- 150-se pulsiga, kui alla pooel läheb sisi on ok, kui üle 156, sisi aeglustan tempo kõndmiseni.

Max pulss oli Pirita raja viimasel tõusul 170
Keskmine on jäändusel viisil 15okanti

Sel nädala algas uuesti võrkpalli hooaeg, lisaks on septembris plaan jooksu veelgi vähendada ja asendada see ujumise ja jõutreeningutega. See aasta peaks ikka kunagi võetud eesmärgi 5 km järjest ujumist ära tegema, praegu on seniste treeningute käigus pikim ujutud sistants 2,8 km.