Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.
Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).
Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.
Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.
Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.
Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.
No comments:
Post a Comment