Friday, February 25, 2011

Kaur: kas põrumine maratonil?


See ja teisi sarnaseid küsimusi tekitas möödunud pühapäeval oma tulemusega tõtt vaatamine. Pulleritsulikult võiks süü lükata kõigele muule kui treentiusele, ent kui aus olla, siis pole sel hooajal ettevalmistus ka prioriteediks olnud. Mis siis ikkagi 40. Tartu Maratonil toimus?

Meil oli kasutada üks Org-tiimi kutse ja nõnda saime autokoha kohe staadioni kõrvale. Väga pursui tunne muidugi - teised keeravad aga kilomeeter-kaks enne staadionit parklasse, meie sõitsime aga otse letti. Korraga selline piinlikkus ja ebamugavus - et teised ju ei saa - ehk valehäbi. Tegelikult oli kõik tip-top ja ettevalmistus mõnus ja mugav.


Enne starti maskeerusin, et keegi rajal ära ei tunneks.

Maratoni aeg 4:53 andis sel korral koha 2196 (ametlikku lõpuprotokolli veel ei tea), kaotust võitjale 80%. Nii koht kui kaotusprotsent näitavad, et tegin viimase kolme aasta kõige kehvema esinemise – 2009 oli kaotust 67%, eelmisel aastal 60% ja siis seekordne 80%). Starti tulles ei olnud kordagi mõtteski, et eelmise aasta tulemust suudaksin kuidagi üle sõita ent 2009-st poleks küll arvanud, et see sel korral peale jääb. Milles siis põhjus? Üritan vaadelda erinevaid tegureid ja võrrelda siis 2009 ja 2011 aastat.

Enesetunne oli viimasel nädalal keskel kergelt haiglane. Laupäevaks oli aga kõik siiski korras ning 10km, mis suuskate testimisele kulutasin, möödusid ilma hädata. Samas on talviti enesetunne pidevalt selline piiripealne – hommikuti tuikab kurk ja nohualge on pidev külaline. Seega oletan, et tervislik seisundist erilist vahet polnud. Seega, kui peaks punkte jagama oleks seis eelmiste ja selle aasta vahel 0:0

Suusad määrisin ka sel korral ise, nii et kui kaotus oleks tulnud kehva libisemise/pidamise tõttu, saaks jällegi vaid ennast süüdistada. Libisemisele polnud siiski midagi eriti ette heita. Mäletan kuidas 2009 aastal langustel teistest maha jäin ja siis tõusudega pidin kaotatut tagasi tegema. Libisemisele siis 1 punkt vs 2009-ga. Pidamine oli aga äärmiselt hell, seetõttu võtsin Ande punktis lauad jalast ja lasin kaks kihti juurde määrida. Seega, pidamise määrimises saab kahe aasta tagune ühe punkti ja nüüdne 0. Seega seis 1:1. Ent, kui arvestada juurde veel uutest suuskadest tulenev parem libisemistegur, peaks 2009-le andma kompensatsioonipunkti. Seis 1:2


Toitumine maratoni ajal ja sellele eelnevalt? Kuna 2009 oli esimene maraton, siis oli selleks valmistumine ka põhjalikum – tõenäoliselt terve nädal oli pastamenüü. 2011 võtsin kõike kuidagi eriti vabalt. Ettevalmistuse eest siis seekordne aasta punkte ei saa, 2009 saab 1, seis 1:2,5.
Rajal viibides oli 2009 mul söömiseks kaks Snickersit, sel korral kolm geeli ja üks batoon (mis jäi küll söömata, kuna oli hambaidlõhkuva jäikuseni jõudnud taskus külmuda). Joomine toimus sarnaselt nagu varemgi, et igas punktis min. 2 topsi, poole pealt sõin ka kurki ja soola. Lisaks siis need geelid, mis enne Andet, Kuutset ja Palu manustasin. Tulemust vaadates võib oletada, et kui sõidad nii nagu mina, siis võid vabalt snickersit süüa – vahet pole. Seega punkt mõlemale – 2 : 4. Märkima peab siiski ,et mugavus on siiski geeli kasuks – ei pea külmunud šokolaadi närimisega jändama vaid saab suusatamise vm tegeleda.

Riietus ja külm? Külm pole kordagi probleeme valmistanud, õnneks pole pidanud kannatama ka hirmsat palavust. Punkt siit mõlemale ((seisuks 3 : 5) ja tuleb tõdeda, et järele jääb vaid üks võimalus, kust põrumise põhjust otsida -



Kohad vaheajapunktides kolmel erineval aastal

Treenitus! Piisaks kasvõi jaanuaris tehtud treeningtundide võrdlusest – 2009 ca 10h, 2010 ca18h ja 2011 ca 6h. Enne maratoni polnud mul 2009a. tulemuse ületamises siiski kahtlust – 2009 oli esimene sõit peale pikka aega mittesportimist. Uskusin vähemasti, et suvised Xdreami etapid jms mis eelmisel aastal tehtud, tähendab lõpptulemusena paremat esinemist. Aga paraku ei... Arvudes (treeningmahtude analüüsil) peitus siiski tõde. Järgmiseks aastaks peaks üritama mahtude hulka kasvatada, vähemalt 2010 aasta tasemeni.

Mahud 2011 enne maratoni:
17:45 h treeninguid
212 km läbitud
keskmine pulss 149
... ja TMil kaotus võitjale 80%

Mahud 2010
31:42 h treeninguid
359 km läbitud
keskmine pulss 145
... TMil kaotus võitjale 60%

2009 mahtude kohta pole päris täpset ülevaadet, teada vaid läbisõit ca 270km ja TMil kaotus võitjale 67%

Mahtude pealt selle aasta tulemus punkte ei saa ja seega on lõpptulemus 2009 kasuks 3:6

Lõpp käes, medal kaelas ja väsinud.. aga mitte hullusti!

See sai selgeks, et sel aastal erilist tulemust polnud. Oli aga täitsa mõnus sõit. Alguses tundus kõik väga hea. Veidi enne seda kui Andesse jõudsin, tundsin küll juba parajat väsimust (pealegi suusk ei pidanud ka). Lasin suuski määrida ja peale seda uuesti liikuma hakates oli jälle puhas nauding. Väsimus muidugi kasvas, Kuutse-Peebu lõik oli vast kõige raskem, ent päris surnud punkti ei saabunudki. Ent kas maraton oli siis põrumine? Kohta küll ei parandanud, aga enesetunnet kindlasti, vähemalt eelmise aastaga võrreldes. Rahvapeo arvestuses seda põrumiseks ei loeks!

No comments:

Post a Comment