Jookmine on vastik. Ühel õhtul, nädalaaega tagasi kolmapäeval käisime Kauriga Kadriorus jooksmas. Pidasime vastu 50 mintsa ja joostud sai ca 7km. Keskmine pulss oli 170 ja kõik luud ja liigesed veel pea nädalaaega valusad. Eelmisel reedel tegin ka 45 minutlise jooksu Hiiumaal. sama vastik. Nüüd valutavad kand ja mõlemad põlved. Sellel nädalal peaks jälle mingi jooksu ette võtma aga siis kuskil täiesti vatisel pinnasel...
Ja teine jutt: kes on huvitatud toitumisspetsi loengust? Jutt käib juttude järgi ühest suht väga kompetentsest Fredist, kes teab, mida ja kus ja kuidas suhu pista ja kes peab sellel laupäeval loengu seltskonnale prouadele. Mina lähen ja võtan osa. Osavõtt on ilmselt mingi tasu eest ca 250 eeku. Kui keegi on huvitit võiks mulle täna, hiljemalt homme teada anda.
Enne ununes mainida, et too Fred on igati tubli tüüp. Nimelt, ta juhendab ka mõnigaid tippsportlasi ja töötab, minu teada, Status Clubis. Tulemus, mis ma tolle oma tuttava pealt olen näinud on suht kõnekas. Ega ma muidugi ei tea kui palju ta selle leonguga oskab edasi anda...
Ja need, kes ei kuulu sprottti aga seda sissekannet siin loevad, võivad ka soovi avaldada...
Tead, mulle jooksmine suures plaanis ikka meeldib, aga on jah ikka selline nagu edasisundimine - suusa, uisu ja muude lisaseadmetega on vähemalt veidi libisemisrõõmu. Eile rulluisutades mõtlesin kah, et näed on küll pulss sama kõrge nagu rahuliku sörgiga, aga enesetunne ja olemine on nagu poole kergemad, pole sellist iga sammu peal enda edasipressimist nagu joostes.
ReplyDeleteAa lihased jäävad valusaks iga asjaga - seepärast ma ikka seda venitamist armastan, teeb järgmised päevad palju kergemaks.