Fotosüüdistus stardist Krissu suuskadele pidamist lisamas. Siin tundub mu nägu ikka väga hapu olevat.
Maratonile eelnenud nädalal, kui vahest õhtuti und ei tulnud, sest tahtsin magama minna tavapärasest varem, üritasin kujutlusse manada maratonirada - millised on kurvid ja tõusud ja langused.. Tavaliselt eriti kaugele ei jõudnud - ennem uinusin. Lammaste lugemist pole veel elus proovinud, samas mingi teekonna ülemõtlemine on varemgi aidanud uinuda.
Ettevalmistus Tartu Maratoni 50. aastapäeva suusamaratoniks ei kulgenud viperusteta. Mingi pisike külmetuseuss hoidis mandlid mitu nädalat vaatluse all. Teiselt poolt - kes teab, äkki oleks muidu üle treeninud, sest ega mingit korraliku eelnevat põhja ei olnud enne suusahooaega suutnud laduda. Viimasel paaril nädalal kuivas treeningkoormus täitsa kokku, kuid enne maratoni sai läbitud kilomeetreid ca 360, mida on siiski tiba rohkem kui eelmisel aastal. Miinimumnorm oli detsembris mõttes 300, soov oleks olnud 400... järelikult nii enamvähem ettevalmistus.
Kuna eelmisel aastal sai ka maraton läbitud, siis on millega võrrelda. Suusad määrisin ka sel korral ise ning ei pidanud pettuma. Libises täitsa hästi, laskumistel keegi must mööda vähemalt küll ei läinud. Samas mingit erilist ülekaalu ma ka laskumistel ei saavutanud. Veidi kauem sain laskumisasendis puhata kui kõrvalradadel sõitjad, kellega võrreldes hoidsin iga laskumise lõpus mõned paaristõuked kokku.
TP-des peatusin kõigis vähemalt joomiseks, alates Kuutsest sõin ka mõned tükid tahedamat - kurki (mis maitses eriti hästi!) ja rosinaid. Kaasa oli võetud 2 tuubi geeli, mis osutus suhteliselt jamaks valikuks - sest üks tuub oli mõeldud kaheks kasutuskorraks. Geeli hakkasin manustama veidi enne TP-d, et saaks selle magusa portsjoni kohe alla loputada. Kuid nagu eelmiselgi aastal, mil käest pudenes Snickers, lendas enne Peebu või Palu punkti sel korral näppude vahelt minema pool tuubi geeli. Samuti oli taskus ära külmunud mingi väike energiajoogiampull, mille mulle pani kaasa Kristiina - ajaks, mil väsimus sees ja jõud otsas. Lõppu jõudes poleks uskunudki, et meeõlu nii hea võib maitsta!
Start läks viperusteta ning võrreldes eelmise korraga, mil startisin koridorist 3001+,oli 1500-2000 start ikka tiba kiirem. Üle algusjoone jõudmiseks läks 1:46 ning stardist saadud hoog oli päris kobe. Kolmanda km keskmine kiirus oli 4:15, mis veidi ikka ära hirmutas. Selline kiirus küpsetab ju kohe läbi!
Matu punktis olin ajaga 00:53:50, mis eelmise aastaga võrreldes on 7 minutit kiirem. Eelmisel aastal tundus Matu TP-s, et noh soojendus tehtud, nüüd tuleb sõitma hakata, sel korral oli aga väike hirm sees. Samas oli enesetunne hea, nii et üritasin hoida keskmist tempot 4:30 km. Matusse sisenedes oli mul umbes 1400-s positsioon.
Ande punktist aega pole, sest sel korral võeti vaheaeg Harimäe tipust, kus mu positsioon oli paranenud 50-60 koha võrra. Tõuse võtta oli hea, käed tundusid küll veidi väsinud, aga samas suusad libisesid hästi ja sai laskumistel puhata. Andes võtsin ka esimese geeli.
Kuutse punkti jõudes oli muidugi tore, et pool maad läbi, kuid samas ka hirmus, et 31 kilomeetrit veel ees. Harimäe-Kuutse lõigu olin läbinud ca 1100-nda vahega ning tõusnud üldarvestus positsioonile ~1216. Veel oli jõudu ja elu kuid lihastes oli juba kerge tuimus ning paar korda oli ka hirm, et kukun jäljes koperdamise tõttu. Eelmise aastaga võrreldes oli Kuutse aeg 2:22:21 13 minutit kiirem.
Peebu ja Kuutse vaheline lõik oli esimene väsimusega võitlemine. Keskime tempo hakkas veidi langema. Peebule jõudes oli positsioon ca 1191, läbitud vaheaeg ca 1112-s. Eelmise aastaga võrreldes oli vahe kasvanud pea 14 minutiliseks.
Palu ja Peebu vahel tõstsin jälle tempot, et keskmine ei oleks alla 4:30. Tulemuseks selle 7km lõigu 971. aeg ja kasvav väsimus. Palu punktis on positsioon 1147-s... kuid siit alates sai väsimus vaid kasvada. Võrreldes 2009 aastaga oli vahe 14:48
Hellenurme ja Palu vaheline lõik on mumeelest üks hullemaid. Pole eriti tõuse ega languseid, ilge tasane maa. Käed olid täiesti väsinud, seega paaristõuget eriti kuskilt ei tulnud. Tegin vahelduvat, mida rikastasin mõne vahepealse paaristõukega. Inimesed hakkasid minust mööduma, ise ei tea kas üldse kellestki mööda sain. Jõud oli suhteliselt otsas ning möödujad ei suutnud ka eriti morjendada. See 7km lõik sai läbitud 1298. vaheajaga, üldarvestuses langesin ligi kakskümend kohta. Aasta tagasi sõitsin seda lõiku 24 sekundit kiiremini.
Hellenurmest finišisse oli küll üks piinlemine. Kuskilt nagu valus polnud, aga lihaste asemel oleks nagu sült olnud. Siin siis maksin kiire alguse lõivu. Selline tunne oli neid mööduvaid inimesi vaadates, nagu ma seisaksin kohapeal paigal. Mõned kilomeetrit sõitis keegi mu seljataga samasugust väsinud inimese vahelduvtõuget, nagu ma isegi, ja küljepealt läksid mingid värskete paaristõugetega mehed mööda. Emotsioonideks ei olnud siis enam erilist jõudu, mõtlesin vaid, et finišis ma sel korral küll ei saa mõelda, et oleks pidanud rohkem pressima või varem spurti alustama. Polnud lihtsalt midagi enam endast võtta... nii tundus vähemasti lõpusirgeni, kus sai ikka pisikese spurdi endast välja pressitud ja mõnest ka möödutud. Viimase lõigu aeg oli 1468, finišeerisin positsiooniga 1193. . oleksin veidi vähem pingutanud ning lõpetanud 30 kohta hiljem, oleks saanud 1223 koha ja sellega seoses ka uued suusad :D Võrreldes eelmise aastaga, kus Hellenurmest lõpuspurti alustasin, kaotasin viimase lõiguga 5:11. Üldvõit eelnenud maratoniga kahanes 9. minutile ja 13. sekundile. Koht paranes aga 501 positsiooni võrra, mis pole üldsegi paha tulemus mu arvates.
Kokkuvõttev statistika maratoni kohta mu kella järgi:
Aeg: 4:47:35
Distants: 62,86km (kuskilt olen 140m lõiganud?)
Keskmine kiirus: 13.1 km/h (4:34 km)
Maksimum kiirus: 41.8 km/h
Keskmine pulss: 157
Maksimum pulss: 175
No comments:
Post a Comment