Eile sai Sprottti viisikuga Kaarel Zilmeri käe all klassikatehnikat lihvimas. Pooleteise tunnise treeningu vältel sai läbi võetud kõik peamised nüansid. Rütm pidi mul küll hea olema, aga kõige rohkem pean ma jälgima oma käte liikumist. Käed ja kepid peaks liikuma paralleelsel joonel suusarajaga, ma aga teen tihti viltuseid tõukeid. Sellega aga suunatakse osa jõudu küljele mitte otse. Üle vaatasime ka vahelduv- ning paaristõuke ja paaristõuke koos jala lükkega. Samuti tegime laskumisi ning tõuse. Kokkuvõtvalt oli väga väärt üritus, et tasapisi oma suusatamist parandada. Sel laupäeval lähen võtan osa ka samasugusest uisutehnika koolitusest.
Täna õhtul käisingi uuesti Pirital sõitmas, et kõik õpitu ka distantsil läbi proovida. Kui käte tööst ei olnud veel suurt vahet tunda, siis vahelduv ja eriti paaristõukes oli küll tunda, et suusk libiseb paremini. Kui näiteks paaristõukes seisin enne peamiselt täistallal või vahel isegi varvastel, siis aga vajusin liiga pidamise peale ja suusk jäi kinni. Nüüd aga liikusin tõuke lõpus kandadele, nii oli kohe tunda mõnusamat libisemist.
Pulss aga ronis kohe alguses nii kõrgele ja jäigi pea terve distantsi ajaks sinna üles, et ei tahtnud pikalt sõitagi. Rajal olles tegin paaril korral peatusi või algasemaid otsi, et puhata ja pulssi alandada. Samal ajal aga trööpas must mööda palju erineva tasemega rahvast, siis aga tekkis mul küsimus, et mis pulsiga kõik need inimesed sõidavad? Ei saa ju olla nii, et vaid mina näen vaeva kõrge pulsiga. Järelikult panevad paljud neist kogu aeg trenne liigkõrge pulsiga ja on üle koormuse piiril. Võtke hoogu maha.
Distants: 7,25
Aeg : 43:
Tempo: 5:54
Keskmine pulss: 155
Max pulss: 174
No comments:
Post a Comment