Kõigepealt vabandused selle eest, et ma siiani 100% passiivne blogiline olen olnud. Püüan nüüd selle vea parandada ja annan lühikese ülevaate senisest suusahooajast. Nagu enamustel sprottidel, on ka minul plaanis Tartu maratonile minna ja suures maratonihirmus olen püüdnud ennast treenida. Olgu öeldud, et iga kord pärast suusatamist ma kahetsen oma otsust, aga enam pole midagi teha. Veel olgu öeldud, et klassikadebüüdi tegin alles eelmisel kevadel (olen kogu elu ainult uisku sõitnud) ja seega pühendasin selle hooaja klassikalise tehnika arendamisele.
Lühike numbriline kokkuvõte: suusatamas olen käinud 23 korda (enamasti KL), distantsi on kogunenud 365 km, keskmine kiirus tavaliselt 9...10 km/h (viimasel ajal ka pisut kiirem), keskmine pulss vahemikus 150...160, distants on enamasti jäänud 10...20 km vahel (erandina 1x 30 km, 1 x 40 km). Lisaks olen püüdnud kord nädalas ka mingit sorti üldfüüsilist (jõu)trenni teha ja vahel joogas kangeid ihuliikmeid venitada.
Vahepeal sai käidud Tartu Vomaxis spordiarsti juures, pärast mida sai minust palju teadlikum treenija. Enne valgustushetke arvasin, et kõige parem on pidevalt sõita võimalikult madala pulsiga - vahepeal õnnestus isegi 140 pluss/miinus mõned kopikad kätte saada. Pärast oma pulsilävede ja -tsoonide teadasaamist selgus, et selline pulss jääb minu puhul taastavasse tsooni ja erilist treeninguefekti ei anna. Seega saan nüüd rahuliku südamega 150...160 pulsiga sõita, õigemini enamus treeninguid peakski sinna vahemikku minema. Lisaks soovitati aeg-ajalt ka kiiremaid sutsakaid teha, et pulss veelgi üles roniks, sest siis on treeningu efektiivsus suurem. Uuringute tulemusi päris peast ei mäleta, nii et need riputan üles õhtul kodus olles.
Viimast nädalat iseloomustab täielik maratoniõudus ja paar Kauri kirjeldatud sümptomit mul juba esinevad. Laupäeval tegime Indrekuga Elvas maratonirajal peaproovi - varusime süüa, juua ja sõitsime 40 km. Koos söömiste-joomistega kulus aega 3 h 45 min, keskmine kiirus oli 10.7 km/h ja pulss 157. Minu kohta väga korralik sõit ja süda on rahul: kui 40 km jõuan sõita, küll see 63 km ka alistub. Lisaks tegeleme eneste nuumamisega (pühapäevaks tuleb end ju vormi süüa!) ja lähipäevil on plaanis lisaks ohtrale söömisele ka paar 10 km suusaotsa teha.
Üldiselt püüan ma nüüd vähem maratoni peale mõelda, sest muidu hüppab pulss juba maratonieelseks päevaks 180 peale ja sealt alla enam ei tule.
No comments:
Post a Comment