Kurguhädad kummitavad ja üha rohkem mõtlen mandlite eemaldamisele. Nädala algul ründas mu seedeelundkonda rotoviirus või muu selline - väike palavik ja oksetsirkus oli tagatud.
Vahepeal on muidugi veidi trenni ka tehtud. Pühapäeval tegime Kõrvemaal 1:50 treeningu, mille käigus päris palju ka paugutasin.. ehk liigagi, sest peale seda ilmnes see viirus. Täna tegin sellise testiva treeningu, 1:20 pika matka, et proovida enesetunnet suuskadel. Pulss reageeris kiiremini kui oleksin tahtnud, aga suusatada koos päikesega oli siiski mõnus.
Kokku on nüüdseks sel aastal sõidetud 349 kilomeetrit. Suuskadel olles on vähemalt selline suht kindel tunne.. või õigemini puudutab see küll klassikalises stiilis sõitmist. Vabatehnikas toimub ikka jube kõikumine küljelt küljele. Aga seda saab pärast maratoni trikke treenimas harjutama hakata.
Vahepeal käisin ka spordiarsti juures. Suhteliselt kurnav jooksmine oli, mille käigus pressisin oma maksimaalseks pulsiks 194, VO2max 4227 ml/min ehk 54,19 ml/min/kg. VE 171 l/min. Anaeroobne lävi oli testi käigus 169. Küsimus teadjatele - kas see lävi on erinevat spordiala tehes erinev? Kuid nagu Raiko ütles - selle dataga peaks nüüd miskit peale ka hakkama... Seal lehel on muidugi veel igasugu numbreid, kuid ega need suusata..
Enne maratoni veel - üritaks nädalavahetusel ühe 2-2,5h treeningu teha, rahulikus tempos, viimased pool tundi kiiremalt. Järgmisel nädalal süüa kõvasti pastat, teha paar-kolm rahulikumat suusatamist ja siis maratonil sõita loodetavasti eelmise aastaga võrreldes sarnane aeg välja.. Järgmise aasta eesmärgiks võiks aga sättida juba 4:00... 4:30. Üks klient ütles sel nädalal ka targad sõnad - et see hullunud sporditegemine pole tegelikult muud kui materjaliseerunud keskeakriisi vorm. Kui Pulleritsude ja teiste suusahullude toimetamistest lugeda, siis mumeelest suht tabavalt öeldud. Ja eks neis sõnades oli ka tubli annus eneseirooniat peidus, ilma milleta seejuures kuidagi läbi ei ajagi. Ja ehk on see hunnikust kriisivormidest valides siiski üks etemaid?
Määratud anaeroobne lävi kehtib kõige paremini samasugustes laboratoorsetes tingimustes, kus see määrati ja on tõepoolest iga liikumisviisi puhul erinev. Laias laastus öeldakse, et jooksmise ja suusatamise puhul laktaadinäit ja vastav pulss kattuvad, rattal (vähem lihasgruppe) on sama laktaadinäidu juures pulsisagedus 10 lööki madalam ning ujudes (veealune rõhk) 20 lööki madalam. Jõutrenni puhul on aga ka väga madalate pulsisageduste juures väga kõrgeid laktaadinäite saavutatud, aga sealjuures on ka treeningeesmärk teine.
ReplyDeleteMeenus, et spordiarst Anu Kaasiku järgi on murdmaasuusatajatel laboris määratud läved 10-15 lööki kõrgemad kui maastikul. Ja ometi kasutatakse nende puhul laboris kaldenurka ning kõnnikeppe.
ReplyDeleteKas testi tehes oli jooksmine ainus valik või ei tulnud kaldenurgaga testi küsimine kohe pähe?
Tegelikult ei tulnud see kaldenurgaga variandi küsimine lihtsalt pähe. Nädal aega hiljem käis vend arsti juures ja talle pakuti seda ise. Samas käisime ka erinevates kohtades - mina TLÜ spordimeditsiini laboris (või mis selle koha nimi oligi) ja vend Vomaxis.
ReplyDelete