Sunday, February 22, 2009

Lauri: Finiš on stardist targem

Erinevalt Kaurist ja Raikost, polnud mina varem Tartu maratoni rada läbinud ja seega ei olnud mul päris selget ettekujutust, mis mind ees ootab. Sellest tulenevalt läksin rajale ikka suure ärevusega. Enda eesmärgiks seadsin raja läbimise elusalt, aeg polnud seejuures primaarne.

Maratoniks valmistusin ma ikka täiega. Suusad lasin määrida spetsialistidel Hawaii Expressis - esialgu oli libisemine väga hea, kuid kahjuks ei pidanud see päris terve distantsi lõpuni vastu ja seega olin peale kolmveerandit distantsi kehvema libisemisega kui kaasvõistlejad. Samas oli aga pidamine väga hea ja see kestis kuni lõpuni. Tõusud olid ka kohad, kus oma laskumisel tekkinud vahemaa kinni sõitsin.
Lisaks enne rajale minekut olin varunud ka paar geeli ja ühe energiabatooni. Veel olin lugenud, et lõpu poole hakkavad paljusi osalejaid krambid kimbutama. Selle vastu on aga hea võtta soolaseid leivapalle. Nii ma siis vorpisingi endale igaks juhuks eelmisel õhtul 4-5 sellist soolast palli. Õnneks või kahjuks aga ei läinudki mul neid rajal vaja. Samuti võtsin vööpudeliga kaasa pool liitrit spordijooki. Seda jõin TP vahepeal ja profülaktika mõttes enne kui tõsisem janu tekkis.


Kauriga enne starti

Kui enne maratoni lugesin mitmest kohast, et alguses ei tasu liiga palju tormata ja end üle pingutada, siis tegelikult oli olukord rajal ikka teistsugune. Rahvamass oli küll tihedalt koos, kuid rabelemist oli palju. Esimesed kilomeetrid olid ikka tõesti koormavad, maratoni edenedes lagunes suur grupp väiksemaks ning ka tempo normaliseerus. Eks asi oli ka minus endas, lihtsalt raske on hoida oma madalalt pulssi, kui ikka ümberringi käib kõva sebimine.

Stardis olime Kauriga kõrvuti, aga nagu ta ise varem mainis, oli see suht võimatu ülesanne ja peale esimest kilomeetrit pani ta ees ajama. Kuna Uri startis meist tagapool ja teda ma terve raja vältel ei näinud, siis pean mainima, et kuni finišini arvasin, et ta on minust tagapool. Ma eksisin.


46 km läbitud

Süüa sai rajal osalemistasu eest korralikult, näljatunnet ei tekkinud kordagi. Selleks et rada kindlalt läbida ja mitte riskida, tegin igas toitlustuspunktis korraliku peatuse ja tankisin end kõigega, alates mustikasupist kuni soola sisse kastetud banaanideni.

Kui mingi hetk suurem mass natukenegi hajus sain edasi sõita natuke rohkem omas rütmis. Nüüd nädalaega hiljem on juba pisiasjad meelest, aga kõige raskem võiski olla enne esimest TP-d, kui tempo üleval oli. Sealt edasi oli rahulikum kulgemine ja TP-e lugedes edenes rada mõnusalt. Kui 31 km toimus kohtumine lühema distantsi sõitjatega siis löödi rütm jälle segi, kuid ma püüdsin selle trügimisega mitte kaasa minna vaid oma pulssi hoida.


Finišis veel jalg kandis

Üldiselt kogu distantsi läbisin ma hea enesetundega ja ilma krampideta. Mingi 10 km enne lõpp hakkas mind küll parema käe lihasevalu vaevama, kuid siis jagasin jõu ümber nii, et vasak käsi sa suurema koormuse ning tegin peamiselt vahelduvtõuget. Resümeerides, oli maraton väga nauditav üritus, kuhu ma plaanin kindlasti uuesti minna. Nüüd on vähemalt mark ette tehtud, mille ületamine saab järgmise korra ülesandeks.

Kiire ülevaade

Maratoni aeg 5:55
Keskmine kiirus 5:37 min/km
Keskmine pulss 165
Max pulss 188
Rajale jäetud kalorid 4247

No comments:

Post a Comment