Reede õhtul tabas mind tohutu peavalu ja väss aga, et Kaur oli pea terve õhtu suuski määrinud ja just värske lume määret pannud, pidime siiski öö varjus hiilima Piritale suuski testima. Algul pidime tõesti ainult ringijagu sõitma, et määrde sobivuses selgust saada aga suusatamine oli nii tubli ravim, et peale poolt ringi ei olnud peavalust enam suurt midagi järgi. Nii sõitsimegi teise ringi veel otsa. Pidamise üle eriti kiita ei saanud, küll aga libisemine oli super. Kokku ca 7 km.
Laupäeval oli plaanis pikk treening. Et õues oli kerge sula, määrisime kliistriga. Loodan, et terminites väga mööda ei pane. Erinevalt Kaurist ja Laurist pidasid minu suusad suhteliset korralikult. Üldse rehabiliteerisid mu õnnetud kombi Fisherid ennast tol päeval pisut. Alles pärast 4ndat ringi panin uue kihi määret alla. Ja huvitav oli tõdeda, et mida väsinumaks keha muutus, seda paremaks klassikatehnika läks. Et õhtuks tuli kokku ca 24 km, mida on ainult 7 km vähem, kui pühapäeval kavas olev poolmaraton, siis ühest küljest on suhteliselt kindel enesetunne, teisalt kavas olnud hüpereneseületust siit ei tule. Paraku ei julge aga täispikale ikkagi minna. Õlavööde oli omadega lõpuks ikka suhteliselt läbi. Samas trenni alguses ilmselt ajasin pulsi liiga kõrgeks ka ja rapsisin.
Sõidu aeg: 2:19,12
Distantsi pikkus: 23,4 km
Keskmine pulss: 163
Max pulss: 185
No comments:
Post a Comment