Esiteks lubage mul kõiki eduka maratoni sõitmise puhul õnnitleda. Ise pidin kahjuks (või õnneks) sellest rongist juba enne sõitma hakkamist maha astuma. Nimelt teostati mul jaanuari lõpus tonsillektoomia ehk rahvakeeli mandliopp. Siinkohal pean küll tõele au andma ja tunnistama, et ega mul seda suusakilometraaži ülearu palju kogunenud polnud, ei tulnud vist 100 km-gi täis. Väga süstemaatilise tehnikaharjutamiseni ma ei jõudnud ja määrimisteaduse ukse vahele sain jala ka alles paaril viimasel sõidukorral. Aga kuna ma teadsin juba tükk aega ette, et maratonidele mul see aasta asja pole, ei hakanud ma ülearu kurvastama.
Arsti soovitusel hoidusin treeningutest täpselt 3 nädalat pärast operatsiooni ning see esmaspäev (16. veebruar) läksin ma taas Supilinna suusarajale. Sprottti ülepäeviti lugedes oli motivatsioon kasvanud mäekõrguseks, otsustasin, et võtan asja korralikult ette. Kodus korralik pidamine suuskadele alla määritud, sõitsin paar ringi rahulikku paaristõuget soojenduseks. Vahemärkusena ütlen, et degenerandina pole minul mingit pulsikella ja fancy pancy tehnikat, mis tähendab, et kõiksugu numbrite tulvaga ma teid informeerida ei saa. Seejärel võtsin suusakepid ära ja hakkasin korralikku vahelduvtõuke tehnikat omandama. Kuna Annette vend on endine suusataja, võeti mu sõit võrdlemisi detailselt läbi ja hakati parandama. Kõik see andis väga positiivse emotsiooni. Kuivõrd igasugusest liigutamisest olin eemal olnud 3 nädalat ja ka enne seda olin kuskil kuu-poolteist ilma tõsiseltvõetava treeningkoormuseta, tuli väsimus muidugi ruttu ja kokku sõitsingi umbes 8,5 km (ca tund aega). Aga tuju oli loomulikult ülev.
Eile (kolmapäeval, 18. veebruaril) käisin jälle. Et rajale oli sadanud ja sadas jätkuvalt värsket lund peale ning mina pole oma suuskadele tükk aega libisemist alla määrinud, ei olnud libisemine just ülearu hea. Ka pidamine polnud suurem asi ja seega võtsin ma pärast paari ringi kepid taas kasutusele. Treener oli kaasas ja seega tehti veel märkuseid ning mina üritasin, Veerpalu silme ees, neid täita. Et tähtsam paista, siis:
Distants: 9.5 km
Aeg: ca 1h
Kiirus: ca 9,5 km/h
Maratoni graafik: pole mõtteski
Pulss: pole teada
Üldiselt oleks olnud eesmärgiks Kekkose suusasõidul osaleda ja võib-olla ka Haanja poolmaratonil ilusat ilma nautida, aga üks teine hobi võtab need võimalused ära. Siiski katsun edaspidi lisaks jalale ka käe määrdemaailma uksest sisse panna, et sõit veel nauditavam oleks ja kuigi suusahooaeg on sisuliselt lõppemas, tahaksin ka klassikalise stiili tehnika tugevamaks saada. Võib-olla saan teie päid mõne aja pärast ka oma pulsiandmetega koormata.
No comments:
Post a Comment