Kaur: esimene kokkuvõte suusatrennidest

Aasta 2009/10 suusahooaeg on alanud. Tehtud on 5 esimest pisikest trenni (a 10km). Sellised on treeningute koondandmed:

Distance: 54.00 km
Time: 04:16:49 h:m:s
Avg Speed: 12.6 km/h
Avg HR: 152 bpm

Tegelikkus on selline, et väike väsimus on tekkinud ja kuigi lumi on maas, on 2-3 päeva puhkust. St et suusad lähevad alla jälle uuel aastal - kas siis esimesel või teisel päeval.

Esimesed treeningud on näidanud, et vorm on suht sama kui eelmisel aastal. Sügis pole just treeningute mõttes püsivust ega tegusust üles näidanud. Talvel võiks/peaks nüüd targalt treenima hakkama. Ikka nii nagu raamatutes kirjas. Kris käis isegi tervisekontrollis ära, nüüd saab puhta metoodiliselt pihta hakata...

Kuna eelmisel aastal pole ma esimeste trennide kohta pulsiinfot kirja pannud, siis päris täpselt hooaja algust muidugi võrrelda ei saa. Esimene pulsiga trenn on (tsiteerin aastatagust sissekannet): "Pühapäev 11.01.09 - Valgehobusmägi, kokku ca 14km, aeg ca 1.05... 5km - 28min (pulss ca 140); 5km - 20min (bpm 165) ja 4km - 17 min (bpm 165).. "

Võrdluseks viimane treening Elvas - aeg 1.02, distants 12.61, keskmine pulss 149.. Elva rada on muidugi kergem kui Valgehobusemäe oma. Et tulemused on enamvähem võrdsed, siis oletangi, et vorm on enamvähem sama, või sutsu pehmem kui eelmisel aastal.

Et uuel aastal siis uue hooga. Ja tore eesmärk oleks TM aega veidi parandada ja veel mõnel maratonil osaleda.:)

Kristi: suusahooaeg avatud [14 km]

Ma olen tükk aega nüüd orbiidilt eemal olnud, aga suusahooajal püüan korralikumalt käituda, sest Tartu poolmaratoniks sai ju ära regatud juba.

Pingutasime Uriga siis suusahooaja enne ära avada, kui lõunamaale lebotama läheme. Lumi viimased päevad megamõnus olnud ja saime 2 tretti ära teha - minu poolt:
25.12 - Haanja radadel 7km;
27.12 - Pirita traditsiooniline rada 2 ringi ehk 7km.
Kokku siis tänaseks 14 km. Pulssi jälgisin ainult Pirital ja keskmine oli mulle kohaselt kõrge 187.

Sirvides üle eelmise hooaja kokkuvõtte, on minul selle hooaja eesmärkideks:
- vähemalt 200 km hooaja peale sõitu kokku saada;
- Tartu poolmaratoni aega parandada 3h suunas (et kui kunagi õnnestub 3h ligi saada, siis tasub alles tõsiselt mõelda pikale maratonile);
- kuna mina olin eelmisel aastal meie tiimis kõige algajam, aga samas ikkagi ainus, kes läbis hooajal 2 suusamaratoni (Tartu ja Haanja), siis propagreerin meie meeskonnas ka teistest maratonidest osavõttu ja sean meile eesmärgiks osaleda sel aastal taas vähemalt 2, võimaluse korral 3 suusamaratonil;
- kasutada ära Raiko kingitud Vomaxi tervisekontrolli kupong ja oma pulsitemaatikaga edaspidi teadlikumalt tegeleda.

Järgmised 2 nädalat nüüd siis suusapausi ja väike päikseenergia tankimine Tai, Kambodza ja Malaysiamaal. 12.01 oleme tagasi ja seejärel püüame trennigraafikuga kiirelt järje peale võtta.

Edukat suusahooaega meile kõigile!

Uri: Suusahooaeg avatud [17 km]

Eelmine nädal läks küll haiguse nahka, aga pühade ajal sai ennast nii palju kokku võtetud, et 2 suusatrenni ära teha. Kuna nüüd järgneb 2 nädalat puhkust Aasias, siis oli hädavajalik esimene märk maha saada.

Eks see suusaliigutus on veel võõras ja pulss kipub kohe üles ronima vaatamata aeglasele kiirusele. Loodetavasti on see alguse asi.

25.12 Haanja, 7.6 km vabastiilis. Kestvus 47 min, keskm kiirus 9.7 kmh, pulss 157.
27.12 Pirita, 9.6 km klassikat. Kestvus 59 min, keskm kiirus 9.7 kmh, pulss 159.

Kui võrdlen eelmise aasta trennidega, siis tuleb tõdeda pulss on üsna sama, mis eelmise hooaja trennideski. Samas kiirus on ikka märksa madalam. Isegi maratoni keskmine oli mul 11.6kmh ja kiiremad trennid sai tehtud 14 kmh ning kiireminigi. Loodetavasti on areng veel ees.

Lauri: ujudes 100*50m

Olen kohusetundlikult jätkanud oma jõusaali ja ujumiskavaga kaks korda nädalas. Sel esmaspäeval oli jälle plaan minna, kuid kohale jõudes avastasin, et lühikesi pükse pole hommikuse kiire pakkimisega kaasa näinud võtta. Kui mu mõned harjutused on niigi teistsugused kui tavaline tuim raua pumpamine, siis ujumispükstes neid teha paistaks eriti kummaline, seega otsustasin ainult basseini õhtu teha.

Paar nädalat tagasi sai välja käidud veksel, et tahan see aasta teostada plaani, mida olen juba paar aastat ajusoppides mõlgutanud. Nimelt kaks aastat tagasi kuulsin ujulas üht taati kelkimas, et ta ujus just viis kilomeetrit krooli. Sealt jäi mõte, et ega ma kehvem vend ei saa olla ja minagi pean sellega hakkama saama! Kuigi tundsin kerget hirmu nii pika distantsi pärast, oli mul vaja leida jõusaalile asendustegevus ja ma otsustasin proovi teha. Taustainfona pean ära märkima, et seni on mu pikim läbitud distants kolm kilomeetrit ja seda vaheldumisi rinnuli, selili ning kroolis.
Tegin plaani, et ujun kilomeetri kaupa, peale igat etappi, teen kerge hingetõmbe ning prillikohendus pausi. Kuna Kalevi ujula on 50 m pikk, siis kilomeetri läbimine tähendab 20 basseinipikkust. See on ka asi, mille pärast ma muretsesin, et nii pika aja peale võib lugemine sassi minna ja kellele seda jama veel vaja oleks poole distantsi peal. Selle vältimiseks korrutasin ujutava otsa järjekorra numbrit ujudes – 24...24...24...24...24...24.

Enne põhidistantsi tegin ka 300 m sooja nii rinnuli kui ka selili, et lihased korralikult soojaks saada. Stardi andsin kell 17:45. Võtsin alustuseks rahuliku tempo, kuna eelmistel kordadel olin tundud mingit valu õlas, siis ei tahtnud ka nüüd mindagi riskida. Esimesed otsad tulid aeglaselt, mõte et ees on veel 100 otsa, ahas pea segamini. Mäletan, et 15. otsa ujudes oli kõige hullem, silme ees oli vaid basseini põhi ja kõikjal mulises väljahingatud õhku. Järgmise otsaga, hakkas asi paremaks minema ning peale umbes 23 minutit sai esimene kilomeeter läbi ning tegin plaanitud pausi. Mõõtsin käega pulssi -120 , tundu piisav tase, millega suudan selle distantsi läbida.

Järgmine kilomeeter möödus kiiremini kui esimene, kuna kujutlesin juba ette, et varsti tuleb 50. ots ja siis on pool tehtud. Siiski enne teise kilomeetri lõppu andsid tunda füsioloogilised vajadused. Sain aru, et vee all väljahingamisel pean ma rohkem suu kinni hoidma, vastasel korral joon ma liiga palju vett. Nii pidingi ma oma teisel pausil ka tegema põike wc-sse. Kokkuvõtvalt läbisin selle kilomeetri natuke kiiremini ehk 20 minutiga.

Lisa koormusest lahtisaanud asusin järgmisele kilomeetrile, see läks nii kiirelt ja sujuvalt, et suurt ei oskagi meenutada. Oma minutilisel pausil mõõtsin jälle pulssi, see oli kuskil 120-130 vahel.

Neljandat kilomeetrit läbides, täpsemalt 63 otsal, ilmus kõrvalrajale mingi tüdruk, kes mu tähelepanu tõmbas. Ega ma suurt muud ei näinud peale trikoo, aga see trikoo ujus liiga kiiresti. Kuigi pidin ju läbima oma vahemaa ja mitte teistega võistlema, tekkis vist igavusest kerge hasart ja ma lisasin kiirust, et see trikoo minust maha jääks. Poole basseini pärast see ka kadus, selle jamaga läks mul korraks aga lugemine sassi. Peale kiiret tagasi arvestust sain aga tagasi reele.

Jäänud oli vaid üks kilomeeter. Kõik eelnevad olid tulnud suhteliselt hõlpsalt, seega järgmised 20 otsa ujusin ma juba mõeldes finišile. Aga siis see juhtus, 81. otsal sattus mulle ette mees, eks ujus rinnuli, jõudsin talle järele basseini otsas. Tagasi pööret tehes püüdsin tast mööduda ja lükkasin end seinast suhteliselt tugevalt ja järsku eemale, see aga oli viga. Kuna lihased olid selleks ajaks juba väsinud, siis selline järsk liigutus tekitas krambi. Kurat! Raske on ujuda kui üks jalg koguaeg krapi tõmbab, siis ei tee ka teine jalg midagi. Nii ma siis ujusin järgmised kaks otsa vaid kätega, lastes jalgadel puhata taga lohisedes. Õnneks sain krampidest üle ja viimased sajad meetrid möödusid liueldes.

Kokkuvõtteks ei olnudki see distants nii hull kui olin eeldanud, eks tegin ka rahuliku tempoga ja pulss jäi madalale tasemele. Ajaliselt kulus kokku natuke alla kahe tunni. Edaspidi võiks veel seda distantsi vahelduseks läbi teha või isegi natuke juurde ujuda.

Indrek: Raporteerin Sprottti ridades!

Ehk siis suusamaratoni täispikale distantsile registreeritud.

Kaur: neliküritus - here I come!

... tulen küll, aga ei tea kuidas. Loodetavasti tuleb ikka lumi maha ja saab trenni ka teha, muidu tuleb ju Lapimaale treenima sõita!

Lauri: maraton

Talvine hooaeg on ametlikult avatud - registreerisin end Tartu maratoni pikale distantsile, 63km.

Lauri: kuu kokkuvõte

Nüüdseks olen teinud kuu aega juba oma uut jõusaali-ujula kava. Kuna selle lühikese ajaga veel ilmselgeid märke arengust pole, siis ei saa kiidelda, et jõusaali raskused oleks kasvanud kahekordseks või et basseinis läbitud distants oleks kolmekordistunud. Siiski on ujumine sujuvam kui alguses ja tehnika lihvimine on ka energia kulu vähendanud. Eile ühel krooli otsal tundus küll, et nii lenneldes võiks lausa kilomeetreid läbida. Siiski peale teist 50meetrist otsa oli kiire tempo tõttu rihm maas ja lennukus kadunud. Sellele vaatamata tuli pähe jälle mõte proovida ära oma pikamaa võimekus ja vaadata kaua palju ma tunniga krooli ujun, seda ehk siis juba nädala-paari pärast. Lugesin just kokku ja selle kuuga olen läbinud kokku umbes 13 km ujudes, võrreldamatu distants suusatamise või jooksuga, aga keskkond on ka oluliselt tihedam.

Nii nagu eelpool mainis, pean tõdema, et jõusaalis pole koormused kahekordistunud, kuid mõned kilod olen siiski oma esialgsetele raskustele lisanud ja keha on juba harjunud koormusega. Mõtlesin, et teen seda sama kava veel kuu jagu ja siis vahetan rutiini, et lihased saaks ka vaheldust ja areneks mitmekülgselt. Tegelikult teen juba praegu lisaks oma väljakujunenud kuule harjutusele 1-2 harjutust lisaks. Eile näiteks proovisin uut kõhulihaste harjutust, mis treenib lisaks veel mitut lihast. Välja paistab see suhteliselt lihtne, aga tegelikult on päris koormav tervele kerele.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kava on päris heaks kujunenud - 2,5 tundi saalis ja vees möödub piisavalt mitmekülgselt ning kiiresti, et mitte igavaks passimiseks muutuda

Uri: Nädalad 47, 48

Minul jätkub ühe-trenni kava

Nädal 47:
20 min soojendust sõudmise näol + 40 min jõutrenni

Nädal 48: Kepikõnd Pirital
Aeg 1:38
Distants 12.5 km
Kiirus 7.6 kmh e. 7:51 min/km
Pulss: keskmine 135, max 159

Üldiselt mulle tundub, et kepikõnnis kipun ma sprottti kiireimaks kujunema.

Aga Tartu Maratonile sai ära registreeritud, nüüd tuleb hakata lund ootama.

Kaur: 39. Tartu maraton!

39. Tartu Maratoni esimese registreerimisvooru ja SEB Tartu Neliküritus 2010 soodusregistreerimise lõpuni on jäänud vaid 15 päeva!

Soodsam registreerimine Klubi Tartu Maraton 2010 aasta üritustele lõpeb 11. detsembrit 2009 (k.a). Osavõtumaksudega saab lähemalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehel.

Sama kuupäevani kehtib soodsaim hind EMT Estoloppet kogupaketiga registreerimisel ning EMT Topeltpluss sooduspakett. Vaata lähemal EMT Estoloppeti kodulehelt!

Eelmine, 38.Tartu Maraton, ületas viimase 22 aasta osavõturekordi. Kokku lõpetas põhisõidud 4819 suusatajat. SEB Tartu Neliküritus 2009 hooajal startis kõikidel aladel kokku üle 23 000 osaleja!

39. Tartu Maraton on Worldloppeti maratonidel põhineva FIS Marathon Cupi osavõistlus, kus tippsuusatajad saavad esmakordselt teenida ka Rahvusvahelise Suusaliidu FIS reitingupunkte.

Kas teised peale kristiina ka registreeruvad.. ja kas äkki kohe neliküritusele?

..

trenni tegin eile 35 minutit ja ujusin mingi 1300 konna. Samal ajal olid Kalevis eesti sisekad lühiraja ujumises, seega pool basseini oli täis võistlejaid ja teine pool oli ilma radadeta bass.

Kristiina: volle, uus kell ja keping

Enne kõike teatan, et neil minutitel registreerisin ennast suusamaratonile ära. Nii, et kui lund siia kanti maha ei lange, pean põhjapoole välja rändama, et vormi saavutada.

Aga ettevalmistusest rääkides... olen tublisti oma suuski paitanud. Lisaks käisime Zilmeri suusakoolitusel, mille järgi olen teinud paraku täpselt ainult 2 trenni. Aga üldiselt tundub, et kepikõnd on paraku minu trenn. See on ainuke variant, et ennast liigutada nii, et pulss oleks alla 160ne. Need kaks trenni, mis teinud olen on mõlemal keskmine pulss 145. kanti olnud. Kunagi panen kindlasti ka digipildi trajektoorist siia üles.

Pulsikell. Alati ma olen selliseid seadeldisi, kus kahe nupu abil saab põhimõtteliselt terve elu sinna sisse kanda, närvivapustuseni vihanud. Ei ole see väike imeilus rohekat karva imevigur ka erand. Kuigi üldiselt olen sellega siiski enamvähem hakkama saanud. Esimene kord läks suisa libedalt. Teine kord suutis mu varrukas ja kellarõngas koostöös tekitada mulle virtuaalse kaaslase ja meeletu digiviha. Muide digiviha pulsikella vastu on pulsikella endaga ülilihtne mõõta. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et pulss tõuseb mul vähemalt 20. löögi võrra, kui kellast mingid kummalised piuksud tulevad. See on ülemõõdetud ja järgi proovitud tunnistajate kohalolekul.

Võrkapall. Selle mänguga on minu hinges kahtlased lood. Ühest küljest on see maru tore ajaveetmine aga ei ole olnud veel enne sellist hooaega, kus ma sellise vastikustundega trenniminekule olen mõelnud. (Kuigi eile oli isegi suht normaalne:)). Seda kõike isegi vaatamata sellele, et neljapäeviti on meil ka ülinägus treener, Krisjan Sikaste. Tema on tore ja trenn on ikka poole tõhusam ka. Aga paraku maailmameitriks ma enam vist paraku ei saa...

Paraku on arhitektuuri tegemine oluliseks treeninguid pärssivaks faktoriks saanud. Tuleb maha jätta!

Lauri:

Olen püüdnud oma treeninuid ikka regulaarselt teha, eile tegin jälle tunni jõusaali ja 1,7 km ujumist. Eelmise neljapäeva trenn lükkus küll laupäeva peale, aga see eest oli tühjas jõusaalis oluliselt mõnusam higistada, kui järjekorras seista ja trenažöri vabanemist oodata.

Jõusaalis olen oma tavalisele kavale 1-2 harjutust veel otsa teinud, et mõnda konkreetsemat lihast treenida, mis eelneva treeninguga piisavalt koormust ei saanud või mida eraldi lisaks treenida tahaks.

Nii nagu eelnevalt kavas oli, siis vaatasin nüüd internetist üle rinnuli ja selili ujumise tehnikad. Üldiselt on kõik nii nagu peab, vaid mõnda liigutust pean natuke kohendama. Kuid isegi väikese asja muutmisel tekkis tunne, et just kui alustaks ujumist otsast peale, pinnal püsimine ja edasi liikumine muutusraskeks nagu oleks kivi seljas. Peamiselt räägin ma siin rinnuli ujumisel jalgade tööst nii eraldi kui ka käte tööga sünkroniseerimisel. See on asi, mille kalla pean ma tõsisemalt vaeva nägema. Edasi liigun ma küll ja hetkel piisava kiirusega, aga et paremaks saada pean jõude käte ja jalgade vahel rohkem ära jaotama.

Kaur: neljapäev Kalevis

Selle nädala esimene treening, mis üle pika-pika aja oli ujumine. Kalevi pikas basseinis on väga mõnus rahulikult kulgeda. Nii kuluski ca 42min 1500m läbimisele rinnuli stiilis. Paremale käele korralikku koormust rakendada ei saa, aga lühikese tõmbega saab ujuda ning jalad ju ikka töötavad nii nagu muidugi. Koormuse mõttes väga lahe treening - mõned korrad kui puhkasin oli koormuse lõpus pulsi loend ca 145.

Kurgu arst ütles, et mandlid on koledad ja soovitas need ära lõigata. Opile pääseb alles aga võibolla Maikuus. Head järjekorrad !?

Lauri: ujumine ja keping

Olen jätkanud oma jõusaali ja ujumise kava. Kui Uri eelnevalt mainis, et tal jäi jälle nädal ühe treeninguga, siis ma saan õnneks vastupidi väita, et mul jäi vaid üks saali trenn tegemata. Selle asemel käisin nädalavahetusel metsas.

Kuigi ujumine hakkab juba peale 4. korra peale ilusti meelde tulema, tõstatuvad mul mõned juba varasemast üleval olnud tehnika probleemid. Kui krooli sujub mul hästi, siis rinnuli ja selili vajaks lihvimist. Näiteks rinnuli peaks jala löök olema nii tugev, et ujuja liugleks kiirelt järgmise käte tõmbeni välja, kuid ma ei ole kindel, kas olen sellist löök saavutanud ning peamine töö tundub käivata ülakehaga. Selili aga tekib mul käe tõmbe juures küsimus, et kas see peab olema välja sirutatud terve tõmbe aja täispikkuses või muutub asend. Mul pigem kõverdub käsi mingi hetk ja siis kaob korralik tõmme ära. Peaks mõnda raamatut ja youtube’i videot järgmiseks korraks vaatama ja oma tehnika lihvimisega tegelema.

Numbritest rääkides, siis jõusaalis teen väikeste variatsioonidega läbi oma kuute harjutust, mis ajaliselt teeb ca ühe tunni. Basseinis jällegi olen viimasel kahel korral varem kirjeldatud kava järgi läbinud ühes trennis kokku 1,5 km.

Pühapäeval käisin siis Harku metsas ilusat ilma keppidega nautimas. Esialgu oli mõte kutsuda Kaur ka kaasa, aga too oli juba naistega Piritale põrutanud. Seega läksingi üksi ja tegin oma esimese lume trenni. Mina olin küll botastega, aga kuna netis oli lumisele metsaalusele reklaami tehtud, siis leidus oma tosinkond inimest, kes oma suusad keldrist päikse kätte olid toonud ja linna ainukese lumeraja võimalusi nautisid. Raja kvaliteet polnud küll kriitikat väärt- jäine ja vahel ka mullane, aga esimene lumetrenn jääb niigi eriline. Seegategin Trummist kuni läbi Harku ringi oma 12 km-se trenni, keskmise tempoga.

Distants 11,92 km
Aeg 1:57
Keskmine kiirus 6,1 km/h
Tempo 9:49 min/km
Keskmine pulss 126, max 150

Uri: Nädal 46

Eelmisel nädalal jälle ainult üks trenn - keping Kauriga Pirital.
Minu pulss oli veidi madlam kui Kauril - keskmine 134, max 154.
Minu kell näitas läbitud distantsiks 100 m vähem kui Kauril.
Kokku siis 10.5km, aeg 1:31, tempo 8:38/km ehk 6.9km/h.

Kaur: pühapäev Pirital

Ilm ja enestunne olid väga head. Käisin koos Krissu ja Marisega kõndimas pigem rõõmuks kui treeninguks. Statistika selline:

Time:01:02:14
Avg Pace:09:38 min/km

Avg HR:127 bpm
Max HR:163 bpm

Sisuliselt oli koormus ZONE 1. Esimesel kilomeetril olid mõned pausid, niiet siis oli keskmine tempo ligi 11min/km ja AVG HR 105. Lõpus oli 6 minutit pausi, kui vaatasime mingit arhitektuuri, aga kell tiksus ikka edasi. Mis tegi tempoks 15min/km ja AVG HR 118. Kõikide

Split/ Distance /Time/Avg Speed/Avg HR / Max HR

1 00:10:57 / 1.00 /10:57/ 105 / 141
2 00:08:16 / 1.00 / 08:16 / 135 / 163
3 00:09:30 /1.00 / 09:30 / 137 / 163
4 00:08:48 / 1.00 / 8:48 / 129 / 147
5 00:08:10 / 1.00 / 08:11 / 141 / 149
6 00:09:33 / 1.00 / 09:33 / 130 / 149
7 00:06:57 / 0.46 / 15:03 / 118 / 147

Tahaks, et garmini software oleks vähe etemini tuunitav..

Veidike Google booksist infot heart-rate zone-ide kohta (raamat "Climbing: Training for Peak Performance"). Leheküljed 80-90. Konkreetne tsoonide tabel on sealt küll puudu, aga selle saab mujaltki kätte.

Link

Kaur: keping Pirital

Käisime Raikoga kepingul. Pirital:

aeg 1:31:00

distants 10.64km

keskmine kiirus 8.33 min/km

keskmine pulss 144

max pulss 169

tundub olevat siis training zone 2 ja 3 piirimail . Tsitaat raamatust "Climbing. Training for peak performance":

Zone 3 - Moderate effort

Energy system: Intermediate endurance zone; both aerobic and anaerobic

Typical activity: Runs of 1 to 2 hours at typical marathon pace, or rides of 2 to 4 hours

Comments: Without guidance, most athletes spend too much time here, when other zones can offer greater benefit. Good training for breaking trail, carrying heavy loads and high-altitude climbing.

Zone 2 - Light effort

Comment: Seems too easy, but vital for building a base; many important aerobic adaptations occur in this zone. Good training for long uphill approaches and general mountaineering.

Tsoone arvutatakse nii:

Max pulss (MHR)

Puhkeasendi pulss (RHR)

Südametöö reserv HRR = MHR - RHR

Target heart rate (THR) = HRR x zone percentage + RHR

ehk siis mul on

MHR 185 (äkki ikka kõrgem, ei tea)

RHR 60

Zone 2 on vahemik 60-70%, ehk siis mul 135-147

zone 3 vastavalt 147-160

üldiselt vajavad need puhkeasendi- ja maksimumpulss täpsustamist

Uri: Nädal 45

Eelmine nädal jäi taas trennivaeseks.

Teisipäeval: Jooks 5.3 km, 32:26. Tempo 6:05/km. Keskmine pulss 149 (proovisin hoida alla 150)

Lauri:neljapäevak

Neljapäeval tegin teist korda läbi oma uue ujumis- ja jõusaalikava.


Jõusaali jaoks leidsin 6 harjutust, mis peaks treenima kokku 56 lihast. Lõpuks ometi on need jõusaali-harjutuste-välja-mõtlejad jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei viitsi umbses ja higist pakatavas saalis veeta pool oma elust, vaid et aega tuleks kasutada võimalikult efektiivselt ning harjutused võiks olla võimalikult mitmeid lihaseid kaasavad. Ja see tulemus on tõesti leiutamist väärt, treening osutus piisavalt kurnavaks ja liigutused nii intensiivseks, et higi võttis kiiresti välja ja lihased olid paaril järgneval päeval päris kanged. Kuna aga seeriad erinevavad tavalisest raua pumpamisest, siis tundsin mitmel korral endal jõllitavat pilku - mida kuradit see vend võimleb?

Basseini minnes võtsin seekord kella kaasa. Suur oli mu üllatus, kui avastasin kui valesti ma isegi seinal oleva stopperi järgi aega hindan, sellest aga hiljem. Tegin läbi sama kava, millest eelmise nädala kirjutasin, vahe vaid selles, et esimesel korra võtsin aluseks basseini pikkused minutite asemel. Seekord aga tegin kõike enam-vähem täpselt nii nagu ette kirjutatud.

Kuna olin jõusaalis end juba käima tõmmanud, siis muutsin 10minutilise soojenduse 5minutiliseks. Siin aga selgus, et tegelikkuses ujun ma ajaliselt poole aeglasemalt, kui eelmisel korral olin arvanud. Selle ajaga jõudsin kokku teha 150 selili ja 100 m rinnuli koos vahepealse pausiga. Nüüd tagant järgi mõeldes, tundub mulle endale ka imelik, et kuidas ma suudaks ujuda peamiselt rinnuli ja selili 45 minutiga 2,4 km. Varasematel aastatel olen ujunud 3 km tunniga, aga see tähendas, et võrdselt ujusin nii krooli, selili kui ka rinnuli. Praegu aga on krool minimaalne, seega on ka keskmine kiirus väiksem.

Seega, kui eelmine kord arvasin, et ujun selili või kroolides 2 minutiga 200 m siis tegelikkuses ujun 100 m keskmises tempos natuke alla 2 minuti. Rinnuli aga ujun rahulikus tempos 2 minutiga 50meetrise otsa. Seega kui peale soojenduse tegin kava läbi täies mahus, siis 40 minutiga ujusin ma läbi kõigest 1 100 m.

Vaatamata aga jõusaali ja basseinis oldud aega eraldi , olin kokku jälle ca 2 tundi trennis, mis kokkuvõttes on juba piisavalt pikk treening ning koormuse vähesuse pärast ei peaks muretsema.