Mõtisklesin veidi oma treeningplaani üle. Nähtavasti tuleks see seada ümber aasta tähtsamate võistluste. kõlab küll väga võistlussportlikult, aga siiski. Minu olulisemad üritused spordikalendris on kindlasti:
Tartu Suusamaraton veebruari teises pooles
Tartu Jooksumaraton mai esimeses pooles
Berliini uisumaraton septembri teises pooles.
Selle järgi on praegu pikem võistlustevaheline paus ja peaks rõhuma põhja ladumisele - pikad rahulikud trennid, vahelduseks natuke jõuharjutusi. Sel juhul sobiks 4-tunnine jalgrattaorienteerumine graafikusse päris hästi.
@Kaur - Kui väljapoole võistlusi otsida, siis Marcialonga suusamaraton pidi üks kangesti ilus üritus olema, toimub 31.01 klassikalises tehnikas, 75km. http://www.marcialonga.it/mlff/XC
Wednesday, September 23, 2009
Kaur: edasi... ikka edasi
Mul on selline kahtlane taastumine käsil - õlg laseb küll enamus asju teha, aga mingeid liigutusi tehes on ta rämedalt valus. 5 novembril võetakse traadid välja, siis taastub veel mingi 3 nädalat. Pärast seda võiks õlga ka kooramama hakata..
Seniks aga sobiksid jooksmine, rulluisutamine ja rattasõit. Kui arvestada seda "aktiivsust", millega ma sel suvel spordiga tegelenud olen, siis ma ei teagi, kas end petta mõttega, et nüüd teen, või peaks minema vooluga, sinna kuhu viib...
Et eesmärgini jõudmiseks on parem jätta pikem ajavaru, siis pikem perspektiiv võiks olla suunatud ikka suusamaratonile.. Ehk peaks ka mõne mitte-eesti sõidu ette võtma?
Tuesday, September 22, 2009
Lauri: Mulle meeldib Eesti sügis
Vähemalt on nüüd tuulised ilmad! Siiski, eile oli kõik valesti - tuul oli õhtuks maha kukkunud ja laud ei liikunud üldse. Olin 6ruudusega peal. Eelmine nädal ostsin endale uued trapetsiaasad, kuna vanade õmblus on lihtsalt aastatega läbi mädadenud. Need uued aga vajavad sättimist nii siis eilne päev selle nahka läkski.
Kui Raiko küsis, et mis edasi siis minu kava näeb ette ujumist ja jõusaali, nii kui vesi liiga külmaks läheb.
Järgmine võistlus on meile ehk see
Lisaks on kindlasti tulemas talvine Xdream ja suusamaraton.
Kui Raiko küsis, et mis edasi siis minu kava näeb ette ujumist ja jõusaali, nii kui vesi liiga külmaks läheb.
Järgmine võistlus on meile ehk see
Lisaks on kindlasti tulemas talvine Xdream ja suusamaraton.
Monday, September 21, 2009
Kuidas edasi?
Täna natuke sõudergomeetrit ja jõusaali, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Tegelikult vaevab mind küsimus - mis on järgmine suurüritus mille järgi treeninggraafikut seadma hakata?
Tegelikult vaevab mind küsimus - mis on järgmine suurüritus mille järgi treeninggraafikut seadma hakata?
Sunday, September 20, 2009
Lauri :Surf
Vesi on juba külm. Õnneks laenas Kaur mulle oma pikka 3/4 mm paksust kalipsot, millega on mugavam sõita kui minu 7 mm paksusega.
Sel nädala olen kaks korda käinud Püünsis, kuna tuul on olnud pigem väike, siis olen teinud rohkem trenni ja lihvinud oma Gybe ( eesti keeles halss ehk suuna muutus pärituult).
Esiteks kolmapäeval - alustuseks paistis tuul väike isegi mu 6,7-se jaoks. Siiski rigasin selle üles. Lugesin päeval, et mu väiksem 33 cm uim peaks olema piisav kõikide mu purjede jaoks, ja pikemat polegi väga vaja kasutada. Lühema uimega saab aga kiiremini laua glisseerima ja ka lõppkiirus peaks olema ka suuremm. Alguses oligi pigem selline tiksumise tuul, puhus edelast. Sõitsin edasi-tagasi paarisaja meetriseid otsi, et saaks ümberpööramisel Gybe teha. Vaikselt hakkas tuul aga tõusma ja keeras nii, et nüüd oli see läänest. Sain nüüd rohkem muuliga paralleelselt sõita, aga hoo kiskus üles küll hästi. See oli just väga hea kiiruse arendamise olukord – tuul oli piisavalt suur ja laine olematu. Siiski ei viitsinud ma kaldale kella peale panema minna ja nautisin tuult. Kui hakkas juba pimedaks minema oli peale minu veel vaid 3 laudurit jäänud, otsustasin siiski märgi maha panna ja sõitsin paar otsa ka gps-ga kiirust mõõtes. 39 km/h on pole küll uus tipp, kuid sellise hooga üksi pimedas mööda merd lennata on päris hea. Siiski olin juba 2,5 tundi kokku olnud ja jõud hakkas raugema, teised sõitjad olid ka juba kaldale läinud. Seega lõpetasin selleks korraks.
Laupäeval oli ka päris hea litter, kuid mul oli siis teised prioriteedid ja surf jäi pühapäeva peale. Kuna tuul oli pühapäeval muidugi nõrgem kui kolmapäeval ja lisaks oli mul kassas vaid 6-ne puri, siis ei hakanud väga kihutamisest unistamagi. Väiksema purjega oli lihtsam manööverdada kui kolmapäeval, kuid kuna tuul oli väike, siis jäi ka hoog väiksemaks ja liigutuses polnud nii palju ilu,, kui originaalis peaks.
Homseks lubab tuult 9 m/s!
Sel nädala olen kaks korda käinud Püünsis, kuna tuul on olnud pigem väike, siis olen teinud rohkem trenni ja lihvinud oma Gybe ( eesti keeles halss ehk suuna muutus pärituult).
Esiteks kolmapäeval - alustuseks paistis tuul väike isegi mu 6,7-se jaoks. Siiski rigasin selle üles. Lugesin päeval, et mu väiksem 33 cm uim peaks olema piisav kõikide mu purjede jaoks, ja pikemat polegi väga vaja kasutada. Lühema uimega saab aga kiiremini laua glisseerima ja ka lõppkiirus peaks olema ka suuremm. Alguses oligi pigem selline tiksumise tuul, puhus edelast. Sõitsin edasi-tagasi paarisaja meetriseid otsi, et saaks ümberpööramisel Gybe teha. Vaikselt hakkas tuul aga tõusma ja keeras nii, et nüüd oli see läänest. Sain nüüd rohkem muuliga paralleelselt sõita, aga hoo kiskus üles küll hästi. See oli just väga hea kiiruse arendamise olukord – tuul oli piisavalt suur ja laine olematu. Siiski ei viitsinud ma kaldale kella peale panema minna ja nautisin tuult. Kui hakkas juba pimedaks minema oli peale minu veel vaid 3 laudurit jäänud, otsustasin siiski märgi maha panna ja sõitsin paar otsa ka gps-ga kiirust mõõtes. 39 km/h on pole küll uus tipp, kuid sellise hooga üksi pimedas mööda merd lennata on päris hea. Siiski olin juba 2,5 tundi kokku olnud ja jõud hakkas raugema, teised sõitjad olid ka juba kaldale läinud. Seega lõpetasin selleks korraks.
Laupäeval oli ka päris hea litter, kuid mul oli siis teised prioriteedid ja surf jäi pühapäeva peale. Kuna tuul oli pühapäeval muidugi nõrgem kui kolmapäeval ja lisaks oli mul kassas vaid 6-ne puri, siis ei hakanud väga kihutamisest unistamagi. Väiksema purjega oli lihtsam manööverdada kui kolmapäeval, kuid kuna tuul oli väike, siis jäi ka hoog väiksemaks ja liigutuses polnud nii palju ilu,, kui originaalis peaks.
Homseks lubab tuult 9 m/s!
Lauri: SEB Sügisjooks
Nädal tagasi käisin Sügisjooksul. Nii nagu ka eelmine aasta, valisin distantsiks 10 km. Eelmine aasta sai tutvuste kaudu stardikohaks 886, see aasta pidin alustama tagantpoolt – 1688. Siiski hea positsioon, arvestades, et kokku oli stardist vist üle 10 000 osavõtja.
Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.
Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).
Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.
Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.
Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.
Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.
Sihiks seadsin eelmise aasta aja 49:49. Enne starti tegin ka väiksed plaane, et mis tempot jooksu erinevatel lõikudel hoida, et samasse aega jõuda. Esimesed kaks kilomeetrit oli plaan joosta rahulikumalt nii 6-7 minutit km. Sealt edasi tõsta tempo 5 min/km ja viimased oli mõte joosta alla 4 min km. Välja tuli kõik aga hoopis teistmoodi.
Nii nagu varemgi kummastas mind ka seekord tempo, mis kohe alguses üles löödi. Et mitte liiga taha vajuda hoidsin üldiselt suure rahvahulgaga ühte jalga, kuid minu plaanitud 7 minuti asemel läbis mass esimese kilomeetri 4 minutiga, sama kiirelt läbiti ka teine. Seega läks mul ka seekord aeglase alguse plaan luhta ( vt ka suusamaraton ja kevadine jooksumaraton).
Arvestasin, et kui esimesed verstad sai nii kiiresti joostud, siis hoides edasi ligilähedast tempot, peaks tulema seatud aja piiresse. Kolmanda ja neljanda kilomeetri jooksin 4-5 minutit km. Peale 4. km punkti, kui Piritalt tagasi linna poole keeras käis korraks tempo maha, kuid siis vaikselt kogudes jõudsin enam-vähem samale tasemele tagasi. Poole distantsi peal oli joogipunkt, sealt haarasin topsitäie vett värskenduseks pähe ja topsitäie spordijooki kallasin kurku.
Järgmisel kilomeetril oli palju äärekividest üles-alla jooksmist. Jalg oli selleks hetkes juba pehmemaks muutunud ja seal kukkuda poleks olnud eriliti raske. Mere puiesteel oli järjekordne joogi punkt, kuna kell tiksus halastamatule minu kahjuks, siis siit haarasin kaasa kiirustades topsi, millest hoo pealt vast ühe lonksu sain võtta. Jäänud oli kolm kilomeetrit.
Nüüd keeras trass Vanalinna, see oli mulle jooksu kõige raske osa. Alustuseks oli jooks ülesmäkke ja teiseks oli kitsastel ja lühikestel tänavatel iga kurvi peal tarvis aeglustada ja kiirendada, lihtsamaks ei teinud joosku ka munakivisillutis. Eelviimane kilomeetri jooksin läbi Shnelli pargi, siin oli rada oluliselt parem – pehme pinnas ja otse tee. Jälgisin pidevalt kella, 47 minutit... Tempo kõikumine oli selleks ajaks muutunud suureks. Jooksin kord 4 minutit kord 6 minutit kilomeeter. Jäänud oli veel alla kilomeetri, kuid eelmise aasta aeg oli täis saanud. Õnneks oli see aasta lõpp alla mäge, andsin jalgadele nii palju valu kui sai, möödusin langusel veel oma paarikümnest, kes end alla mäge joostes pidurdasid ja hoogu tagasi hoidsid. Lõpuspurt Vabaduse väljakul ja finiš – aeg 51:27 ja 1 345 koht. Kahju oli, et nõrgem tulemus kui mullu, kuid arvestades oluliselt vähem trenni, on see siiski hea tulemus.
Samas nüüd graafikut vaadates, on näha, et suutsin terve jooksu ajal suhteliselt stabiilset tempot hoida, et lõpus ei olnud suurt ära kukkumist. Samas oleks järgmine kord vaja ikkagi alustada rahulikumalt, ehk siis kannataks ka lõpus kiiremini spurtida.
Berliini rulluisumaraton
Üks aasta suursündmusi selja taga. Viimasel ajal on trenni ikka piinlikult vähe tehtud. Ja sel aastal ka ainult üks uisuvõistlus seljataga, seega ka supertulemust ei tulnud.
Aga miinimumprogramm sai täidetud ja netoaeg isikliku kellaga mõõtes 1:29:12 ehk siis ca 28 kmh. Jõudu nagu jätkunuks rohkemakski, aga iga kord, kui otsustasin mõne kiiremaga kaasa minna või ise tempo peale tõmmata, siis avastasin paari kilomeetri pärast ennast jälle samade inimestega koos, kelle eest justkui olin ära sõitnud. Siis pidin jälle mõned kilomeetrid puhkama, et uuesti üritada. Samade tulemustega.
Aga noh, peaks nagu olema isiklik rekord maratonis. Seda küll võib-olla ka seepärast, et eelmise aasta aega ei suutnud salvestada ei Berliini maratoni korraldajad ega ma ise.
Kuid Brandeburgi väravate alt läbi sõites oli tunne üllas ja hea ning nüüd on taas võistlustel käimise tahtmine peal. Nüüd tuleb hakata sügis-talviste ürituste graafikut paika panema.
Aga miinimumprogramm sai täidetud ja netoaeg isikliku kellaga mõõtes 1:29:12 ehk siis ca 28 kmh. Jõudu nagu jätkunuks rohkemakski, aga iga kord, kui otsustasin mõne kiiremaga kaasa minna või ise tempo peale tõmmata, siis avastasin paari kilomeetri pärast ennast jälle samade inimestega koos, kelle eest justkui olin ära sõitnud. Siis pidin jälle mõned kilomeetrid puhkama, et uuesti üritada. Samade tulemustega.
Aga noh, peaks nagu olema isiklik rekord maratonis. Seda küll võib-olla ka seepärast, et eelmise aasta aega ei suutnud salvestada ei Berliini maratoni korraldajad ega ma ise.
Kuid Brandeburgi väravate alt läbi sõites oli tunne üllas ja hea ning nüüd on taas võistlustel käimise tahtmine peal. Nüüd tuleb hakata sügis-talviste ürituste graafikut paika panema.
Friday, September 11, 2009
xdream teamsprint Tabasalus
Tabasalu xDream oli SPROTTTide kolmas. Kas mehed on kehvad või on viga milleski muus, aga sel korral pidime abi võtma võõrväelase Reka, kes asendas jalavigastusest puhkavat Raikot. Nüüd olen mina see, kes parandab oma haiget õlga, Hennol põlved naksuvad ja valutavad.. ja tagatipuks pandi ka Rekal jalg kipsi. Fuck sport või fuck sprottt?
sprottt Lauri
Seekordne võistluse ülesehitus oli: Jooks - lintidega oli markeeritud jooksukoridor, tee kulges mööda maastikumuhke üles-alla, paremale-vasakule; jooks – suhteliselt igav kulgemine mereni; jooks/kõnd meres; jooks – tagasikulgemine vahetusalasse; ratas – tee valikuga oli võimalik korralikult puusse panna; kanuu – kolmnurkne trajektoor Harku järvel, meil kiskus alus muidugi kiiva; ratas – mööda pilliroogu ja muda; jooks – ehk sinna ja tagasi ( ca 1 km); ratas – kuni lõpuni. Rada võiks vist nimetada huvitavaks, kui algus välja arvata – Elvas oli see esimese punkti hajutamine päris õnnestunud käik, mida ootaks edaspidigi.
On 5. september 2009. Tabasalu spordihoone esine väljak. Mu jalgrattapump annab otsad. Kogu kola, mis kaasa võtame, mahutame Lauri ratta imepisikesse kotti. Ega sinna eriti midagi mahugi - kummiparandus komplekt, taskunuga, mingid energiabatoonid ja šokolaad. Meid ootab ees Swedbank xDreami sprindietapp. B-rada avatakse kell 10.20. Rinnal on meil seekord number 306.
Start – 10.20; Haarame kaardid ning esimese punkti asemel on vale x2+x-1406=0. Kaardil on laiali erinevad punktid, õige siis see, mille väärtus on x. Jookseme hinge kinni, arvutame peast, mis me arvutame, aga ega eriti vahet pole. Esimesse otsa me oma jooksu võimekusega ei kuulu – seega liigume nii või naa massiga kaasa. Selgub, et punkt nr 1 asub vees. Esimene rajavaliku moment saabub paepangani jõudes. 99% inimestest pöörab vasakule, meie koos valusate jalgadega võtame ette laskumise mööda mullast nõlva.
keskel teel esimese punktini füürer Reka
1 punkt – 10:40:00(61); 20:00 [61]; Liidrid läbisid selle vahemaa ajaga 13:54. Sellise tasemeni me ei küündiks, kuid nüüd tagantjärgi olen ma suhteliselt kindel, et see laskumine seal nõlval meile võitu küll ei toonud. Lisaks tuli peale laskumist joosta mööda kallast, mis oli suht-koht aeglane kulgemine. Esimene punkt asus vees, suure kivi küljes. Suht värskendav vesi – pakuksin, et ca 15-16 kraadi?
2 punkt – 10:47:50(53); 7:50 [24]. Et ka teine punkt asus vees, siis oleks huvitav teada, kas parim aeg saadi taktikaga 1 punkt – maa – vesi – 2 punkt või joosti otse mööda vett, nagu tegime meie. Parima vaheaeg 7:04 on muidugi suht kiire, kuid meie 24 on ka suht üllatus – seal vees joostes tundus küll, et kiiremini oleks mööda maad saanud, aga no mine tea.
3 punkt – 11:04:15(41); 16:25 [24]. Võrdluseks võitjate aeg – 10:56:28(4), 13:55 [1]. Kui 1 ja 2 punktis olid valusad jalad meist eespool (koht 50), siis kolmandasse punkti jõudsime me neist 2 minutit varem. Kas neil juhtus midagi? Meie rajavalik oli selline, et kaldast jooksime kohta, kust ennem laskusime ning ronisime sealt samast üles. Eriti kiiret jooksu me ei aretanud, start oli soojendust tegemata mulle ja Hennole liiga kiire. Kulgesime suht keskmises tempos.
4 punkt – võitjad - 10:57:47(4), 1:19 [3]; valusad jalad – 11:08:21(57), 1:41 [67]; ja meie – 11:08:58(68), 4:43 [154]. Et kuidas pagan saab selle distantsi, mida teised läbivad alla kahe minuti, läbida napilt alla viie? Punkt oli vahetusalasse sisenedes ning paraku jätsime selle märkimata. Esimene hooletusviga. Võtsime rattad isegi suht kiiresti ning siis sõitsime alast välja ja uuesti hiljem sisse tagasi, et võtta see punkt. Vähemalt ei saanud 45 minti trahvi.
läheneme vahetusalasse
5 punkt – 11:12:23(49), 3:25 [2]; valusad jalad – 11:13:00(52), 4:39 [31]. Teistega võrreldes kulgesime rattal siiski suht aeglaselt, arvestades, et enamik vaheaegu on koos rattale minekuga, meil aga oli siis juba ratas tagumiku all. Tegelikult küll ei mäleta, et me ilgelt uimerdanud oleksime, ent koos eelmises punktis tehtud veaga langesime 3 punkti 41-lt kohalt 49-le.
6 punkt – meie – 11:24:21(49),11:58 [50]; valusad jalad – 11:23:15(44), 10:15 [11]. Raja valikuga panime puusse. Mitte küll totaalselt, sest üldarvestuses me ei langenud, aga jalad läksid meist ju mööda !!! :) Tegelikult oli kolm tee varianti – minna otse, mööda väikest metsateed (mida me õnneks tähele ei pannud, sest tee oli kõige otsem, aga rattaga vist mitte eriti hästi läbitav); või minna ringiga – alt mööda metsateed, või veidi tagasi sõita ja mööda asfalti. Asfalt tundus parim valik.. aga seal kus punkt oli, oleks tulnud üle kraavi hüpata, kuid alles teel sinna panin tähele, et kraavi paraku ületada ei tohi – keeluala!
7 punkt – ehk kaardilugemise FAIL! :) 11:44:55(66), 20:34 [120]; Praegu kaarti vaadates ei saa ma hästi aru, miks me sellise otsuse tegime, et sõita suure ringiga, aga mööda asfalti.. noh. Pärale jõudsime, aga liidritega seda võrrelda ei anna – 11:25:12(1), 11:26 [1].
8 punkt – 11:51:06(69), 6:11 [91]; Kaardi passimisega läksid meist mõned mööda.. vahe muidugi suht väike – 10 sekki.
9 punkt – kanuu vahetusala. Sellele pidi eelnema mingi rattaralli? asi... aga selle legend oli kaardi pöördel, niiet sõitsime kohale lihtsalt nii, et lokeerisime järgmise punkti ja läksime.. mingis 3-5 tiimise grupiga. Aeg 12:01:30(69), 10:24 [68].
10 punkt – kanuu 12:09:51(63), 8:21 [23]. Algus on ju isegi täitsa hea. Möödumine kuuest võistkonnast..
11 ja 12 punkt – kanuuga 12:22:31(58), 12:40 [65] ja 12:25:48(60), 3:17 [77]. Meie ootasime Rekaga kanuus, Lauri jooksis ja võttis mõlemad punktid. Kuskil oli jälle mingi järjekord olnud.
13 punkt – kanuu vahetusala – 12:40:15(57), 14:27 [51].... võrdluseks liidrid – 12:10:55(1), 11:41 [8]. Väike tõmbamisvaru siiski on.
14 punkt, rattaralli nr2, oli jälle mingi suht omapärane legend. 14 punkti kaardil polnud, see tuli legendi järgi sõites ise lokeerida. Kirjelduseks oli “tipp”. Aeg 12:55:56(54), 15:41 [12] näitab, et mööda legendi sõites on ka täitsa okei aeg tulnud ning möödusime kolmest võistkonnast.
legend
15 punkt – Lisaülesande algus, aeg 13:03:55(57), 7:59 [48]. Peale seda tipupunkti läks legendi lugemine sassi ja sealt ka need kaotatud 3 kohta.. ehk tagasi seal kus rattaralli alguses.
16 punkt - ehk ring mingi rämedalt raske kiviga. Abivahendit võis kasutada ja nii sai see tõstetud mu ratta pakiraamile, mis ringi lõpus järgi andis. Aeg 13:07:48(55), 3:53 [57].
17 ja 18 – valikorienteerumine ja tagasi lisaülesande alguspunkti, ajad (kohad) 13:12:05(50) ja 13:16:06(49). Valusad jalad olid meist seks ajaks ikka väga kaugel - 13:08:32(25)
19 punkt – 13:33:07(56), 17:01 [133]. Jällegi mitte kõige targem marsruudi valik. Kindlasti oli teekate kiirem kui otseteel, ent ring oli liialt suur. Esialgu oligi plaan minna otse, aga siis läksime massiga kaasa. Süüdistada jääb vaid enda kehva orienteerumisoskust.
õlavarreluu
20 punkt – võtsime suuna 20 punkti poole.. ja tagantjärgi öeldes sai tehtud valesti. Esiteks – oli teepeal ees keeluala, mida läbides oleks olnud kindlasti otsesõit, kuid mida ei tohtinud läbida. Miskipärast jäi see kahe silma vahele... ja teiseks oli 19ndast punktist lahkudes mingi 5 minuti pärast mul vaja Wet Teamist Risto Tammega rattaga kokku sõita. Kruusatee, mis polnud ei kõige kitsam ega kõige laiem, oli ühtlaselt järgmise punkti poole sõitvaid rattureid täis. Otsustanud grupi tagant otsast ette sõita ja oma tempot tegema hakata, valisn möödumiseks parema teeserva, kus oli ca meetri jagu maad. Kuid nii kui eessõitva ratturi tagumine ja minu esimene ratas kohakuti said, ilmus ei kusagilt välja vastassuunas liikuv Wet Team. Mul polnud kuskile minna ja pidurdada ka ei jõudnud. Pauk käis ära ja õnneks jäime ellu. Vigastused siiski tekkisid – mul õlavarreluu nihestus ning Ristol sõrmeluu murd ning trummi kiles väike auk. Taastumiseks kulub mul 3-4 kuud, tal ca 1.
Aeg punktis – 13:54:41(88), 21:34 [152]. Liidrid – 12:57:15(1), 6:10 [37]. Kukkumisele ja ühe lisaratta vedamisele kulus ca 15 minutit
21 punkt – 13:59:34(88), 4:53 [151].. koht säilinud
FINIŠ– 14:05:27(89), 5:53 [146].. selline siis ilma trahvideta koht.. kui siia liita veel minu saadud trahv kahe viimase punkti vahele jätmise eest, siis positsioneerusime lõpuks kohale 109. Selline võistlus oligi :)
Järgmisel hooajal jälle? Kui traumapunktis oli mul spordist suht kopp ees, eriti peale seda, kui nad ütlesid, et mu õla paika saamiseks tuleb operatiivselt sekkuda, siis nüüdseks on ikka selline tunne, et don't fuck sprottts, we do sport :)
Thursday, September 10, 2009
Lauri: Hüpped
Eile õhtul käisin jälle Püünsis. Ilm oli ennustust ületav, tuul kindlasti suurem lubatud 11 m/s. Läksin alguses oma 6.0 m² Severnega peale, kuid peale varsti oli selge, et puri on liiga suur. Vahetasin 5.0 m² peale ( tarvis oleks vaja teha investeering ja hankida endale 5 ja 6 vahepeale mingi puri. Hansal vedeleb keldris Neilpryde'i Batman style 5.4 m², see oleks sobilik mu purjede valikusse). Tuul oli edelast, seega oli muulist tagapool juba korralik lainetus, mille pealt ilma suurema vaevata laua õhku sai. Ise ülevalt vaadata muidugi ei oska täpselt hinnata, kuid üks sai küll piisavalt pikk ja kõrge, et oli isegi aega selle ajal alla vee peale vaadata ja nautida. See on neetult äge!!! Edusamme oli ka püsivuses – sain ikka kümneid väiksemaid õhulende lainetelt teha ja pikki vahemaid läbitud, ilma tasakaalu kaotamata ja rõuku panemata. Raskendavaks asjaoluks on siiski see, et minu slaalomi laud on mõeldud pigem lamedal veel kiireks sõiduks kui lainest lainesse lendamiseks. Põhjus on pikas uimes, mis muidu peaks hoidma suure surve all lauda stabiilselt tuules, kuid nüüd hüpates jäi vahe peale see sirge 44 cm mõõk lainesse kinni, samal ajal kui ülejäänud laud liikus muus suunas, sellest ka paar kukkumist. Sellise sõidu jaoks oleks tarvis all keerata oluliselt lühem ja kõveram uim. Samas on mul kodus natuke lühem 34 cm uim, järgmine kord peab väikse purjega selle alla panema. Lisa variandina olen kaalunud ka lisaks freestyle laua ostmist, millega oleks nii keerulistes oludes, kui ka flati pea lihtsam manööverdada/trikitada ja saaks erinevaid sõidustiile harrastada.
Lisaks veel see, et kohale jõudes tuli üks vend just veest välja laud kahes käes. Kutt oli hüpates maandunud laine harjale ja löök oli olnud nii tugev, et lõi laua pooleks.
Kokku sai eile sõidetud pea kaks tundi ja lõpetasin ühtede viimaste seas, minu ära tulles jäi merele veel kaks venda pimedas tuult nautima. Selle ajaga läbisin kokku 20 km, maksimaalne kiirus jäi 37 peale, eile oli ka eesmärk muul kui kiirusel. Ka eile kandsin pulsimõõtjat - keskmine oli 155.
Lisaks veel see, et kohale jõudes tuli üks vend just veest välja laud kahes käes. Kutt oli hüpates maandunud laine harjale ja löök oli olnud nii tugev, et lõi laua pooleks.
Kokku sai eile sõidetud pea kaks tundi ja lõpetasin ühtede viimaste seas, minu ära tulles jäi merele veel kaks venda pimedas tuult nautima. Selle ajaga läbisin kokku 20 km, maksimaalne kiirus jäi 37 peale, eile oli ka eesmärk muul kui kiirusel. Ka eile kandsin pulsimõõtjat - keskmine oli 155.
Wednesday, September 9, 2009
Lauri: Surf
Peaks selle blogi muutma enne valimis veel Lauri treeningklubiks.
Eile õhtul käisin Püünsis triibutamas. Ilmateate andmeil pidi tuult olema 8 m/s ja kellegi sõnul oli 6,5 m2 puri liiga suur. Ma panin üles oma 6-se, kuid selleks ajal hakkaks tuul juba langema, suuremat ei viitsinud ka üles panema hakata. Kuna suurt kihutada enam ei saanud, proovisin siis vähemalt erinevaid trimmimise variante, alguses tõmbasin purje väga pingule, siis lasin lõdvaks jälle. Parima lahenduse leidsin siiski seal kuskil vahepeal. Lisaks sai natuke tacke (paute) harjutatud. Käima korralikult ei saanud, mõned üksikud otsad tegin ja siis jäi ka kiiruse laeks 33km/h. Kuigi tuul oli edelast ja soodne kiiruse arendamiseks, kuna laine oli muuli otsa taga olemata ja kaugemal ka suhteliselt madala.
Huvi pärast panin enne vette minekut peale ka pulsimõõtja. Vees see asi küll ei tööta, kuid laua peale saades peaks näitama adekvaatset infot. Keskmist pulssi ( näidu järgi 143) pole terve tunniajase trenni peale küll päris adekvaatne, kuid siiski on olemas seos kiiruse ja pulsi vahel. Kui muidu niisama tiksudes oli pulss 150 kanti, siis kiiruse kasvades üle 30 km/h , tõusis ka pulss üle 170. Huvitav, mis see 42 km/h peale teeb?
Kui keegi sattus lugema uudist, siis eelmine nädal tehte uus Eesti rekord kiiruses - Kolmapäeval, 2. septembri õhtul sõitis Erno Kaasik (EST-2) Pirital purjelauaga Eesti kiiruserekordi 71,5 km/h. Õhtul kella kuue ajal mõõdeti Pirital tuult puhanguti kuni 20m/s, mis andis hea võimaluse purjelaua kiirussõidu rekordi püstitamiseks......benchmark on päris kaugele pandud.
Täna lubab tuult 11m/s ja puhanguti kuni 17 m/s. Tõotab tulla ilus õhtu!
Varsti teen kokkuvõtte ka viimasest Xdreamist ja seal juhtunust. Sellega seoses head paranemist Kaurile!
Eile õhtul käisin Püünsis triibutamas. Ilmateate andmeil pidi tuult olema 8 m/s ja kellegi sõnul oli 6,5 m2 puri liiga suur. Ma panin üles oma 6-se, kuid selleks ajal hakkaks tuul juba langema, suuremat ei viitsinud ka üles panema hakata. Kuna suurt kihutada enam ei saanud, proovisin siis vähemalt erinevaid trimmimise variante, alguses tõmbasin purje väga pingule, siis lasin lõdvaks jälle. Parima lahenduse leidsin siiski seal kuskil vahepeal. Lisaks sai natuke tacke (paute) harjutatud. Käima korralikult ei saanud, mõned üksikud otsad tegin ja siis jäi ka kiiruse laeks 33km/h. Kuigi tuul oli edelast ja soodne kiiruse arendamiseks, kuna laine oli muuli otsa taga olemata ja kaugemal ka suhteliselt madala.
Huvi pärast panin enne vette minekut peale ka pulsimõõtja. Vees see asi küll ei tööta, kuid laua peale saades peaks näitama adekvaatset infot. Keskmist pulssi ( näidu järgi 143) pole terve tunniajase trenni peale küll päris adekvaatne, kuid siiski on olemas seos kiiruse ja pulsi vahel. Kui muidu niisama tiksudes oli pulss 150 kanti, siis kiiruse kasvades üle 30 km/h , tõusis ka pulss üle 170. Huvitav, mis see 42 km/h peale teeb?
Kui keegi sattus lugema uudist, siis eelmine nädal tehte uus Eesti rekord kiiruses - Kolmapäeval, 2. septembri õhtul sõitis Erno Kaasik (EST-2) Pirital purjelauaga Eesti kiiruserekordi 71,5 km/h. Õhtul kella kuue ajal mõõdeti Pirital tuult puhanguti kuni 20m/s, mis andis hea võimaluse purjelaua kiirussõidu rekordi püstitamiseks......benchmark on päris kaugele pandud.
Täna lubab tuult 11m/s ja puhanguti kuni 17 m/s. Tõotab tulla ilus õhtu!
Varsti teen kokkuvõtte ka viimasest Xdreamist ja seal juhtunust. Sellega seoses head paranemist Kaurile!
Friday, September 4, 2009
Lauri: SEB sügisjooks
Registreerisin just end järgmiseks pühapäevaks sügisjooksule! Eelmise aasta aeg 49:49 ja koht 1007. Selle aasta treenitus on kehvem, kuid võistluskogemust on see eest kogunenud. Jookseme ära 2009!
Thursday, September 3, 2009
Lauri : Püünis maru
Eile õhtuks prognoosis ilmajaam Püünisse 11 m/s tuult. Et mitte asjatult aega kaotada ja otse töölt spotti sõita, viskasin juba hommikul kogu kama autosse ja katusele.
Pool neli lugesin surfifoorumist
02.09 15:24:08 est1881: Püünsis puhub täiega, 5,4 on liiga suur puri
Seega oli selge, et sellest suuremad kaasavõetud purjed on täna kasutud, õnneks siiski on mul 5.0-ne.
Hämmastavalt polnud liiklusega mingit probleemi ja jõudsin Püünsisse kolmveerand kuueks kohale. Laht oli rahvast täis. Jällegi tsitaat foorumist:
02.09 22:38:54 festival: Täna oli Püünsis selline olukord, et autosid oli vähemalt 90, lohesid korraga peal 15 ja purjeid enam vähem 30 kui mitte rohkem.
Rigasin kiirelt oma kama üles ja veele. Kuid tõmbasin mastiliigi liiga peale, nii et purje ülemine osa laperdas ja selle asemel, et puri tuult kinni hoiaks ja kiirust koguks, lendas üleliigne tuul ülevalt välja ( need voldid on head sel juhul kui tuul purje jaoks liiga suur on, siis on see kasulik, et osa tuult purjest välja lastakse, muidu ei jõuaks purje kinni hoida ja sõidu rõõmu poleks). Lisaks tuli täie laksu peal millegi pärast jalaaasa kruvi lahti. Suunasin end kaldale, kust laenasin kruvikat, et kruvi kinni keerata ja lasin alt mastiliiki järgi nii, et puri oli ühtlaselt sirge ja voldid olid väljas. Läksin tagasi veel ja vahe oli kohe märgata - laud sai paugust hoo sisse ja glisseerima. Kahju et kella maha jätsin, sest kiirus kasvas nii kiireks, et mingi hetke hakkas kergelt hõre seest juba, kindlasti võis tegemist olla ka rekordi lähedase või üle selle kiirusega.
Millegi pärast oli aga paremal halsil sõit eile kuidagi väga mannetu (halsiks nimetatakse purjetamises sõidusuunda. Kuna surfarid sõidavad külge ees ja tuul puhub seljatagant purjesse, siis paremal halsil sõites on parem käis ees ja vasakul halsil sõites on vasakkäis ees). Kui parema halsiga tõmbas kohe käima ja kiiruse üles saamise ning selle hoidmisega polnud mingit probleemi, siis vasakuga oli kõik vastupidi, väga raske oli kiirust koguda, pidin selleks kõvasti allatuult sõitma ja siiski ei pruukinud piisavalt käima saada, et endine kõrgus saavutada. Siiski võib eilset 2tunnist sessi väga õnnestunuks lugeda. Peale kiiruse sain ka terve varustusega koju, vähemalt kaks venda sõitsid eilsele 10 cm madalama veetaseme tõttu madaliku ja/või kividel ja murdsid oma uimed.
Pool neli lugesin surfifoorumist
02.09 15:24:08 est1881: Püünsis puhub täiega, 5,4 on liiga suur puri
Seega oli selge, et sellest suuremad kaasavõetud purjed on täna kasutud, õnneks siiski on mul 5.0-ne.
Hämmastavalt polnud liiklusega mingit probleemi ja jõudsin Püünsisse kolmveerand kuueks kohale. Laht oli rahvast täis. Jällegi tsitaat foorumist:
02.09 22:38:54 festival: Täna oli Püünsis selline olukord, et autosid oli vähemalt 90, lohesid korraga peal 15 ja purjeid enam vähem 30 kui mitte rohkem.
Rigasin kiirelt oma kama üles ja veele. Kuid tõmbasin mastiliigi liiga peale, nii et purje ülemine osa laperdas ja selle asemel, et puri tuult kinni hoiaks ja kiirust koguks, lendas üleliigne tuul ülevalt välja ( need voldid on head sel juhul kui tuul purje jaoks liiga suur on, siis on see kasulik, et osa tuult purjest välja lastakse, muidu ei jõuaks purje kinni hoida ja sõidu rõõmu poleks). Lisaks tuli täie laksu peal millegi pärast jalaaasa kruvi lahti. Suunasin end kaldale, kust laenasin kruvikat, et kruvi kinni keerata ja lasin alt mastiliiki järgi nii, et puri oli ühtlaselt sirge ja voldid olid väljas. Läksin tagasi veel ja vahe oli kohe märgata - laud sai paugust hoo sisse ja glisseerima. Kahju et kella maha jätsin, sest kiirus kasvas nii kiireks, et mingi hetke hakkas kergelt hõre seest juba, kindlasti võis tegemist olla ka rekordi lähedase või üle selle kiirusega.
Millegi pärast oli aga paremal halsil sõit eile kuidagi väga mannetu (halsiks nimetatakse purjetamises sõidusuunda. Kuna surfarid sõidavad külge ees ja tuul puhub seljatagant purjesse, siis paremal halsil sõites on parem käis ees ja vasakul halsil sõites on vasakkäis ees). Kui parema halsiga tõmbas kohe käima ja kiiruse üles saamise ning selle hoidmisega polnud mingit probleemi, siis vasakuga oli kõik vastupidi, väga raske oli kiirust koguda, pidin selleks kõvasti allatuult sõitma ja siiski ei pruukinud piisavalt käima saada, et endine kõrgus saavutada. Siiski võib eilset 2tunnist sessi väga õnnestunuks lugeda. Peale kiiruse sain ka terve varustusega koju, vähemalt kaks venda sõitsid eilsele 10 cm madalama veetaseme tõttu madaliku ja/või kividel ja murdsid oma uimed.
Lauri: Vahepealsed trennid
Aagustis on jooksutrennid pisut vähenenud, aga juurde on tulnud rohkem ülekeha jõutreeningut. Pirital jooksuraja kõrvale tehtud jõusaalis on seda väga hea teha. Kuna Kaur jättis oma ratta peale viimast Xdreami minu juurde, siis tegin 2 nädalalt ka tema rattaga lõigu trenne. Kodust Piritale ja tagasi on vahemaaks ca 18- 20 km olenevalt ringist. Nii olen teinud Pirita teen soojenduse, Pirita tee ääres 3-4 kiirendus sessiooni, siis vahepeal tunnike jõudu ja tagasi tulles samas rattad lõigud ja pärast jahutus.
Lõigu trenne tegin nii, et minutaega väntasin täisjõul, siis puhkust nii, et pulss kukuks 120 peale ja siis jälle kiirendus.
Koos soojenduse ja lõdvestusega, sai keskmine pulss 120 peale.
Teise poole augustist tegin nii, et kõigepealt tunnike jõudu ja siis lõdvestuseks otsa tundaega madala pulsiga jooksu. Võtsin eesmärgiks joosta +- 150-se pulsiga, kui alla pooel läheb sisi on ok, kui üle 156, sisi aeglustan tempo kõndmiseni.
Max pulss oli Pirita raja viimasel tõusul 170
Keskmine on jäändusel viisil 15okanti
Sel nädala algas uuesti võrkpalli hooaeg, lisaks on septembris plaan jooksu veelgi vähendada ja asendada see ujumise ja jõutreeningutega. See aasta peaks ikka kunagi võetud eesmärgi 5 km järjest ujumist ära tegema, praegu on seniste treeningute käigus pikim ujutud sistants 2,8 km.
Lõigu trenne tegin nii, et minutaega väntasin täisjõul, siis puhkust nii, et pulss kukuks 120 peale ja siis jälle kiirendus.
Koos soojenduse ja lõdvestusega, sai keskmine pulss 120 peale.
Teise poole augustist tegin nii, et kõigepealt tunnike jõudu ja siis lõdvestuseks otsa tundaega madala pulsiga jooksu. Võtsin eesmärgiks joosta +- 150-se pulsiga, kui alla pooel läheb sisi on ok, kui üle 156, sisi aeglustan tempo kõndmiseni.
Max pulss oli Pirita raja viimasel tõusul 170
Keskmine on jäändusel viisil 15okanti
Sel nädala algas uuesti võrkpalli hooaeg, lisaks on septembris plaan jooksu veelgi vähendada ja asendada see ujumise ja jõutreeningutega. See aasta peaks ikka kunagi võetud eesmärgi 5 km järjest ujumist ära tegema, praegu on seniste treeningute käigus pikim ujutud sistants 2,8 km.
Thursday, August 27, 2009
Lauri: Topu laager
Enne Sprtottide klubi asutamisi sai kunagi Tartus kolmeliikmeline ( Mina, Elms ja Iff) surfimeeskond Team Tüng tehtud. Nimi tuli asjaolust, et siis alati kui Tartust Võrtsjärvele, Saadjärvele või Peipsile sai mindud, oli tuul vaibunud... tüng.
Üleeelmine nädalavahetus (15-16 aug) tegime Iffiga Topul Tüngarite laagri. Laager sattus täpselt kokku esimese Starboardi poolt initsieeritud Ülemaailmse purjelaua sõidu päevaga (16.08). Asja idee on selles, et palju surfarid alustavad oma sõprade kõrvalt kellega kunagi juhuslikult randa on kaasa mindud. Sel päeva võiks siis kõik surfarid veele minna ja oma lähedased kaasa võtta, et saaks veel rohkem surfareid... Toomas Lunge oleks ehk võinud selle päeva puhul laulda Justamenti igihaljast laulu uue sõnadega.... vesi tuleb katta surfaritega ja aina uute surfaritega.....
Topule jõudsime laupäeval keskpäevaks, selleks ajaks oli sinna veel oma mõnekümne surfari kandis kogunenud. Kuna tuul polnud just kõige tugevam, sai üles rigatud oma suurim 6.7 m2 puri. Kuid sellest jäi väheks. Need kellel olid seal suuremad peal, 7 m2 ja suuremad, said käima ja ka pikalt glissata.
Kui päeval suurt surfata ei saanud, siis tuli harjutada aftersurfi rummi ja lõkketoiduga. Sõitsime põhi vettemineku kohast oma 50 m eemale ja panime oma laagri püsti.
Järgmisel hommikul ajasime end juba 9-st püsti, ilma oli küll jahe ja pilves, kuid tuul oli selleks ajaks korraliku hoo sisse saanud. Mingi hetk käis üks vend oma autosuvilast meie juures ja andis teada, et tuul on 12 m/s ja puhanguti kõvemgi. Iff pani peale oma 5,4- ja mina 6ruuduse. Olime esimesed merel. Tuul oli ikka korralik rebija, peale paarisadat meetrit sain aru, et mu puri on natuke liiga suur, kuid kuna minek oli nii hea siis ei läinud kohe kaldale ka vahetama. Selle sessiooniga sain kätte ka terve päeva, aga ka üldse oma uue rekordi. 42,2 km/h (22,7 sõlme)!!!! Kuigi eelmine rekord oli vaid kaks kilomeetrit tunnis võrra väiksem, oli see hoog juba täiseti uus tase. Ise küll kõrvalt ei näe, kuid sellisel lennul peaks vast vaid uim vees olema, laud ise on juba veest väljatõstetud. Lisaks saab sellise hoo pealt pauku panna päris korraliku õhulennu, sest kui puri ikka käest lendas, siis tõmbas trapets mind täiega katapuldi meetodil kaasa. Peaks ehk kiivri hankima selliste ilmade tarbeks? Kahjuks sain jälle hakkama aga sellega, et nende katapultide tulemusena lõhkusin oma laua nina JÄLLE ära, mida nüüd siis kodus parandama pean.
Siiski poel tunnipärast tulin kaldale ja vahetasin 6-se väiksema, 5ruutmeetrise vastu. Kuid see on ikka vana puri ja korralikult ma seda käim ei saanudki. Nii 11 paiku hakkas rahvast juurde tulema vaikselt, kui lõunaks oli lahel kokku oma 30 sõitjat juba korraga peal. Kuid kuna tuul oli siiski puhanguline ja väikeste tõusude ja mõõnadega, siis sain päeva jooksul kokku 4 korda purje vahetada kord sõitsin 6-se, kord 5-sega. Järgmiseks hooajaks pean endale varuma lisa mastijala ja kardaani, teine poomgi oleks tarvilik, siis saaks korraga kaks purje üles rügada ja vahetus käiks oluliselt kiiremini.
Kokkuvõtvalt oli väga hea nädalavahetus, sõita sai nii et päeva lõpuks oli autorooligi raske käes hoida. Otsustasime, et sügistuulte tõustes peaks veel millalgi sellist laagrit kordama, järgmine kord ehk juba uues rannas.
Üleeelmine nädalavahetus (15-16 aug) tegime Iffiga Topul Tüngarite laagri. Laager sattus täpselt kokku esimese Starboardi poolt initsieeritud Ülemaailmse purjelaua sõidu päevaga (16.08). Asja idee on selles, et palju surfarid alustavad oma sõprade kõrvalt kellega kunagi juhuslikult randa on kaasa mindud. Sel päeva võiks siis kõik surfarid veele minna ja oma lähedased kaasa võtta, et saaks veel rohkem surfareid... Toomas Lunge oleks ehk võinud selle päeva puhul laulda Justamenti igihaljast laulu uue sõnadega.... vesi tuleb katta surfaritega ja aina uute surfaritega.....
Topule jõudsime laupäeval keskpäevaks, selleks ajaks oli sinna veel oma mõnekümne surfari kandis kogunenud. Kuna tuul polnud just kõige tugevam, sai üles rigatud oma suurim 6.7 m2 puri. Kuid sellest jäi väheks. Need kellel olid seal suuremad peal, 7 m2 ja suuremad, said käima ja ka pikalt glissata.
Kui päeval suurt surfata ei saanud, siis tuli harjutada aftersurfi rummi ja lõkketoiduga. Sõitsime põhi vettemineku kohast oma 50 m eemale ja panime oma laagri püsti.
Järgmisel hommikul ajasime end juba 9-st püsti, ilma oli küll jahe ja pilves, kuid tuul oli selleks ajaks korraliku hoo sisse saanud. Mingi hetk käis üks vend oma autosuvilast meie juures ja andis teada, et tuul on 12 m/s ja puhanguti kõvemgi. Iff pani peale oma 5,4- ja mina 6ruuduse. Olime esimesed merel. Tuul oli ikka korralik rebija, peale paarisadat meetrit sain aru, et mu puri on natuke liiga suur, kuid kuna minek oli nii hea siis ei läinud kohe kaldale ka vahetama. Selle sessiooniga sain kätte ka terve päeva, aga ka üldse oma uue rekordi. 42,2 km/h (22,7 sõlme)!!!! Kuigi eelmine rekord oli vaid kaks kilomeetrit tunnis võrra väiksem, oli see hoog juba täiseti uus tase. Ise küll kõrvalt ei näe, kuid sellisel lennul peaks vast vaid uim vees olema, laud ise on juba veest väljatõstetud. Lisaks saab sellise hoo pealt pauku panna päris korraliku õhulennu, sest kui puri ikka käest lendas, siis tõmbas trapets mind täiega katapuldi meetodil kaasa. Peaks ehk kiivri hankima selliste ilmade tarbeks? Kahjuks sain jälle hakkama aga sellega, et nende katapultide tulemusena lõhkusin oma laua nina JÄLLE ära, mida nüüd siis kodus parandama pean.
Siiski poel tunnipärast tulin kaldale ja vahetasin 6-se väiksema, 5ruutmeetrise vastu. Kuid see on ikka vana puri ja korralikult ma seda käim ei saanudki. Nii 11 paiku hakkas rahvast juurde tulema vaikselt, kui lõunaks oli lahel kokku oma 30 sõitjat juba korraga peal. Kuid kuna tuul oli siiski puhanguline ja väikeste tõusude ja mõõnadega, siis sain päeva jooksul kokku 4 korda purje vahetada kord sõitsin 6-se, kord 5-sega. Järgmiseks hooajaks pean endale varuma lisa mastijala ja kardaani, teine poomgi oleks tarvilik, siis saaks korraga kaks purje üles rügada ja vahetus käiks oluliselt kiiremini.
Kokkuvõtvalt oli väga hea nädalavahetus, sõita sai nii et päeva lõpuks oli autorooligi raske käes hoida. Otsustasime, et sügistuulte tõustes peaks veel millalgi sellist laagrit kordama, järgmine kord ehk juba uues rannas.
Lauri: Xdream - 3. etapp
Raiko viimase postituse nimi on nii morbiidne, et tekib kohe küsimus, kas Sprotid on tõesti karpi pandud ja rohkem trenne ei tule? Tuleb ikka!
Võistlusest on tegelikult liiga kaua juba möödas, kuid nüüd siis vastav postitus. Xdreami seekordne võistlus toimus Elvas ja start anti päevavalges, mitte öösel. Täpsemalt oli start sealtsamast, kus juba korra suusa- ja jooksumaraton lõpetatud on.
See kord löödi juba esimeses punktis kõik kaardid segamini. Nimelt oli 1. Punkt jaotatud omakorda kolmeks ehk iga liige pidi võtma ühe alapunkti ja punktis 2 saadakse jälle kokku. Peale paariminutilist kaardi lugemist jagunesime - Kaur pani ühes suunas jooksu, me Raikoga plaanisime võtta punktid koos, kuna need asetsesid lähestikku. Siit tuli ka aga kohe ka meie esinen trahv, nimelt otsustasime, et Kaur võtab punkti A, mina B ja Raiko C. Mina sain oma punkti kätte, koos edasi joostes jõudsime punktini 2., vea tegime ses mõttes, et Raiko võttis selle punkti enne kui 1C. Edas kulges jooksurada punkte võttes siiski suhteliselt hõlpsasti. Rada kulges peamiselt metsa alla,korra või kaks tul ika siiski läbi jõe kalpsata. Kuid viimase jalgsi punktini tuli läbida oma 200 meetrit vööni mudast Pokumaad roomates/joostes. Kokku oli jooksu minu GPSi andmetel 4,6 km.
Kanuuetapil polnud see kord punktid kaardile märgitud, vaid need tuli sinna ise joonistada. Nimelt oli juba varem kohustusliku varustuse nimekirja lisatud niiskuskindel kirjutusvahend. Võtsin selle ka kaasa, kuid jätsin seljakotti rattaetapi ootealasse. Kokku oli seal 4 punkti, igaühe neist pidi võtma üks liige. Kasutasime alguses sama taktikat, mida ka eelmine kord, et Raiko roolis, Kaur keskel ja mina käisin siis paadininast kaldal punkte võtmas. Kuid see oli kõik alguse plaan. See jõgi oli hoopis teistsugune kui Türi-Allikut läbiv Pärnu jõgi. See siin oli kitsas, käänuline ja täis mahalangenud oksi ning puid. Meeskondi oli jõel küll korraga vähem, kuid siiski tekkisid väga mitmetesse kohtadesse tropid ja nii mõnigi kord liikusime takistusest mööda kanuud mööda maad vedades. Kuna kanuusõit on selgelt meie nõrgim külg, siis seekord tulid meie vead kõik esile. Vähemalt 2 korda ajasime oma kanuu ümber nii kapitaalselt, et see oli vaja kaldale vedada siis veest tühjaks kallutada. Oleksime vee mitmeid kordi ümberkäinud, kuid millegi pärast oli hiljem ka sellest abi, kui ma lihtsal eest vette hüppasin, no nii teiste hüvanguks. Äkki oli siin sellest surfari tasakaalu värgist abi? Igatahes kaotasime siin palju aega ja lisaks hiljem kaardile punkte märkides saime mööda pandud millimeetrite eest trahvi. Kanuu etapi pikkuseks kujunes 4,9 km.
See rattaetapp jäi minu rattale viimaseks. Eks ta on juba vana kah, sai see ju ostetud millalgi keskkooli aegadel, tänaseks on tal kogunenud nii palju vigu, et selle remontimine pole enam rahaliselt mõttekas. Elva rattaetappi sain ma vast oma pool tundi sõita, kui tagapiduri tross tuli lingi tagant ära ja ilma näpitsateta seda enam tagasi panna polnud võimalik – seega sõitsin võistluse läbi ilma tagumise pidurita. Kuid see polnud veel kõik, peale järgmist mõnda kilomeetrit, lendas tagumiste hammasrataste juurest üks kuullaager nii, et kõige kergema käigu hammasratas nihkus teistest eemale ja kett jäi mitmeid kordi sinna vahele kinni. Nüüd olin ma vaid esipiduri ja kinnikiiluva ja/või mahajooksva ketiga rajal. Palju õnne! Siiski saime vaatamata mu lagunevale rattale siin etapil hea hoo sisse. Mitmed Kauri poolt valitud teed muutsid meie sõidu lihtsamaks ja lühemaks. Rattasõidu vaepeal oli vaja teha ka üks jalgsiretk. Seda läbides tuli karata järjekordsess jõkke. Kui paljud võistlejad vaatasid ja uurisin kalda pealt, kas hüpata sisse või mitte, siis meie panime hooga. Kahjuks oli hoog aga nii suur, et Raikol läksid oma prillid meelest ja nii need siis sinna jõepõhja vajusid. Õnneks on tal silmanägemine veel nii korras, et sai võistlust edukalt jätkata. Peale jõge tuli täita ka üks lisaülesanne, kus paberile kirjutatud paarikümne nime vahel valides tuli reastada Päikese süsteemi planeedid õiges järjekorras. Siin panime kahjuks ühe planeediga mööda, kuna lugesime ka Pluuto planeediks, kuid hiljem meenus ka endale, et aasta-paar tagasi kuulutati see taevakeha millekski muuks kui planeet. Seega pidime trahviks tegema väikese ringi 25kilose raskusega, selle ülesande võttis Kaur enda peale.
Uuesti rattale asudes oli lõpuni jäänud vast oma 10 km sõitu, sinna mahtus veel omakorda 4-5 punkti. Tagasi lasketiiru( finiši) alale jõudes jätsime rattad uuesti ootealasse ning jooksime ujumisetapile. Jalgratast sai minu arvutuste järgi kokku 40,8 km vändatud. Ujumisetapp tähendas seda, finišist oma kilomeetri kaugusel oli järv ja selles järves oli poide küljes 2 punkti. Ujumise sisse toomine oli minu arust väga lahe, ainuke miinus oli see, et igas punktis tekkis järjekord ja 10 orienteerujat ümber väikese poi tunglemas tähendab tegelikult suurt segadust. Alguses rabeles igaüks enda eest, kuid selle tulemusena vajus poi vaid vee alla ja jama oli kõigil. Niisiis jõudsime seal nii ulpides arusaamisele, et vaja on teha süsteem, kus järjekorras tagumised hoiavad poid senikaua paigal, kuni oma märke ära teed ja edasi ujud, siis on nende kord
Nii nagu enne juba enne mainisin oli järvest finišisse oma kilomeeter või nii. Kuid isegi peale selle läbimist ei saanud me asjaga ühele poole. Korraldajad olid raja lõppu lisanud veel ühe lisaülesande. Nimelt oli seal mingi kurikaga vaja pall läbi väravate ajada, ma olen seda mängu ka varem mänginud, aga kunagi ei jää meelde, mis selle nimi on. Aga siiski, kuna olin just nädalapäevad varem käinud Niitväljal golfi proovimas, siis arvasid meeskonnakaaslased, et ma oleks just see õige mees see asi läbi teha. Golfiga seal muidugi tegemist polnud, oli vaja kurikaga pall läbi viie värava saada. Avastasin, et löömine võtab kaua aega, seega jooksin raja läbi, samal ajal kurikaga palli ees veeretades.
Lõpuks 5 tundi peale starti olime tagasi seal kust alustasime. Selle lisanud ka 1 tund ja 15 minutit trahvi, mille tulemusena saime 84. koha. Mis arvestades eelmise korraga on selge progress!
Järgmisel etapil ei saa Raiko osaleda, seega hankisime endale selleks korraks uue liikme –Martin Rekori. Tegemist on väleda jooksumehega, kes oli asendusliikmena abis ka Valusate Jalgade klubil öisel etapil. Eks näis, kuidas uus liige meie tulemust mõjutab.
Võistlusest on tegelikult liiga kaua juba möödas, kuid nüüd siis vastav postitus. Xdreami seekordne võistlus toimus Elvas ja start anti päevavalges, mitte öösel. Täpsemalt oli start sealtsamast, kus juba korra suusa- ja jooksumaraton lõpetatud on.
See kord löödi juba esimeses punktis kõik kaardid segamini. Nimelt oli 1. Punkt jaotatud omakorda kolmeks ehk iga liige pidi võtma ühe alapunkti ja punktis 2 saadakse jälle kokku. Peale paariminutilist kaardi lugemist jagunesime - Kaur pani ühes suunas jooksu, me Raikoga plaanisime võtta punktid koos, kuna need asetsesid lähestikku. Siit tuli ka aga kohe ka meie esinen trahv, nimelt otsustasime, et Kaur võtab punkti A, mina B ja Raiko C. Mina sain oma punkti kätte, koos edasi joostes jõudsime punktini 2., vea tegime ses mõttes, et Raiko võttis selle punkti enne kui 1C. Edas kulges jooksurada punkte võttes siiski suhteliselt hõlpsasti. Rada kulges peamiselt metsa alla,korra või kaks tul ika siiski läbi jõe kalpsata. Kuid viimase jalgsi punktini tuli läbida oma 200 meetrit vööni mudast Pokumaad roomates/joostes. Kokku oli jooksu minu GPSi andmetel 4,6 km.
Kanuuetapil polnud see kord punktid kaardile märgitud, vaid need tuli sinna ise joonistada. Nimelt oli juba varem kohustusliku varustuse nimekirja lisatud niiskuskindel kirjutusvahend. Võtsin selle ka kaasa, kuid jätsin seljakotti rattaetapi ootealasse. Kokku oli seal 4 punkti, igaühe neist pidi võtma üks liige. Kasutasime alguses sama taktikat, mida ka eelmine kord, et Raiko roolis, Kaur keskel ja mina käisin siis paadininast kaldal punkte võtmas. Kuid see oli kõik alguse plaan. See jõgi oli hoopis teistsugune kui Türi-Allikut läbiv Pärnu jõgi. See siin oli kitsas, käänuline ja täis mahalangenud oksi ning puid. Meeskondi oli jõel küll korraga vähem, kuid siiski tekkisid väga mitmetesse kohtadesse tropid ja nii mõnigi kord liikusime takistusest mööda kanuud mööda maad vedades. Kuna kanuusõit on selgelt meie nõrgim külg, siis seekord tulid meie vead kõik esile. Vähemalt 2 korda ajasime oma kanuu ümber nii kapitaalselt, et see oli vaja kaldale vedada siis veest tühjaks kallutada. Oleksime vee mitmeid kordi ümberkäinud, kuid millegi pärast oli hiljem ka sellest abi, kui ma lihtsal eest vette hüppasin, no nii teiste hüvanguks. Äkki oli siin sellest surfari tasakaalu värgist abi? Igatahes kaotasime siin palju aega ja lisaks hiljem kaardile punkte märkides saime mööda pandud millimeetrite eest trahvi. Kanuu etapi pikkuseks kujunes 4,9 km.
See rattaetapp jäi minu rattale viimaseks. Eks ta on juba vana kah, sai see ju ostetud millalgi keskkooli aegadel, tänaseks on tal kogunenud nii palju vigu, et selle remontimine pole enam rahaliselt mõttekas. Elva rattaetappi sain ma vast oma pool tundi sõita, kui tagapiduri tross tuli lingi tagant ära ja ilma näpitsateta seda enam tagasi panna polnud võimalik – seega sõitsin võistluse läbi ilma tagumise pidurita. Kuid see polnud veel kõik, peale järgmist mõnda kilomeetrit, lendas tagumiste hammasrataste juurest üks kuullaager nii, et kõige kergema käigu hammasratas nihkus teistest eemale ja kett jäi mitmeid kordi sinna vahele kinni. Nüüd olin ma vaid esipiduri ja kinnikiiluva ja/või mahajooksva ketiga rajal. Palju õnne! Siiski saime vaatamata mu lagunevale rattale siin etapil hea hoo sisse. Mitmed Kauri poolt valitud teed muutsid meie sõidu lihtsamaks ja lühemaks. Rattasõidu vaepeal oli vaja teha ka üks jalgsiretk. Seda läbides tuli karata järjekordsess jõkke. Kui paljud võistlejad vaatasid ja uurisin kalda pealt, kas hüpata sisse või mitte, siis meie panime hooga. Kahjuks oli hoog aga nii suur, et Raikol läksid oma prillid meelest ja nii need siis sinna jõepõhja vajusid. Õnneks on tal silmanägemine veel nii korras, et sai võistlust edukalt jätkata. Peale jõge tuli täita ka üks lisaülesanne, kus paberile kirjutatud paarikümne nime vahel valides tuli reastada Päikese süsteemi planeedid õiges järjekorras. Siin panime kahjuks ühe planeediga mööda, kuna lugesime ka Pluuto planeediks, kuid hiljem meenus ka endale, et aasta-paar tagasi kuulutati see taevakeha millekski muuks kui planeet. Seega pidime trahviks tegema väikese ringi 25kilose raskusega, selle ülesande võttis Kaur enda peale.
Uuesti rattale asudes oli lõpuni jäänud vast oma 10 km sõitu, sinna mahtus veel omakorda 4-5 punkti. Tagasi lasketiiru( finiši) alale jõudes jätsime rattad uuesti ootealasse ning jooksime ujumisetapile. Jalgratast sai minu arvutuste järgi kokku 40,8 km vändatud. Ujumisetapp tähendas seda, finišist oma kilomeetri kaugusel oli järv ja selles järves oli poide küljes 2 punkti. Ujumise sisse toomine oli minu arust väga lahe, ainuke miinus oli see, et igas punktis tekkis järjekord ja 10 orienteerujat ümber väikese poi tunglemas tähendab tegelikult suurt segadust. Alguses rabeles igaüks enda eest, kuid selle tulemusena vajus poi vaid vee alla ja jama oli kõigil. Niisiis jõudsime seal nii ulpides arusaamisele, et vaja on teha süsteem, kus järjekorras tagumised hoiavad poid senikaua paigal, kuni oma märke ära teed ja edasi ujud, siis on nende kord
Nii nagu enne juba enne mainisin oli järvest finišisse oma kilomeeter või nii. Kuid isegi peale selle läbimist ei saanud me asjaga ühele poole. Korraldajad olid raja lõppu lisanud veel ühe lisaülesande. Nimelt oli seal mingi kurikaga vaja pall läbi väravate ajada, ma olen seda mängu ka varem mänginud, aga kunagi ei jää meelde, mis selle nimi on. Aga siiski, kuna olin just nädalapäevad varem käinud Niitväljal golfi proovimas, siis arvasid meeskonnakaaslased, et ma oleks just see õige mees see asi läbi teha. Golfiga seal muidugi tegemist polnud, oli vaja kurikaga pall läbi viie värava saada. Avastasin, et löömine võtab kaua aega, seega jooksin raja läbi, samal ajal kurikaga palli ees veeretades.
Lõpuks 5 tundi peale starti olime tagasi seal kust alustasime. Selle lisanud ka 1 tund ja 15 minutit trahvi, mille tulemusena saime 84. koha. Mis arvestades eelmise korraga on selge progress!
Järgmisel etapil ei saa Raiko osaleda, seega hankisime endale selleks korraks uue liikme –Martin Rekori. Tegemist on väleda jooksumehega, kes oli asendusliikmena abis ka Valusate Jalgade klubil öisel etapil. Eks näis, kuidas uus liige meie tulemust mõjutab.
Monday, August 17, 2009
Uri: Viimased trennid
Hooaja tähtsündmused lähenevad: sügisjooks ja berliini maraton.
Sai siin arutatud, et peaks hakkama lõigutrenne tegema. Ega head ideed ei ole mida teha ja üldiselt peaks selline katsetamine enda peal lõppema vist halvasti, aga mis sa hädaga teed.
Viimased trenni peale Tartu Uisumaratoni on olnud joostes.
Kolmapäeval 10.2km tempoga 6:09/km ja keskmise pulsiga 147.
Reedel tegin 39 min lõigutrenni. 3 korda 4 minutit lõiku ja siis 4 min aeglasemat jooksu (tempoga 5:40). Algselt plaanisin küll 2 min puhkust aga taastumine on selgelt nõrk.
4 min lõigud olid tempoga 4:17, 4:37 ja 4:40. Pulss ronis 181-183 peale. Taastumisel langes pulss 157-160 peale.
Täna plaanisin teha lühikese trenni, seega mõtlesin teha taas lõike. Seekord 2 minutisi. Esimese lõigu tegin tempoga 3:51 ja max pulsiga 180. 2 minutise puhkuse ajal (tempo 6:36) langes pulss 145-ni. Teist lõiku alustasin vist liiga kiiresti (tempo 3:33), niiet pooleteist minutiga olin küpse (pulss 186) ja jätsin lõigu pooleli. Lisaks hakkas tunda andma vasak põlv. Jalutasin tasapisi koju tagasi ja tundub, et nüüd mõnda aega ei peaks jooksu tegema.
Sai siin arutatud, et peaks hakkama lõigutrenne tegema. Ega head ideed ei ole mida teha ja üldiselt peaks selline katsetamine enda peal lõppema vist halvasti, aga mis sa hädaga teed.
Viimased trenni peale Tartu Uisumaratoni on olnud joostes.
Kolmapäeval 10.2km tempoga 6:09/km ja keskmise pulsiga 147.
Reedel tegin 39 min lõigutrenni. 3 korda 4 minutit lõiku ja siis 4 min aeglasemat jooksu (tempoga 5:40). Algselt plaanisin küll 2 min puhkust aga taastumine on selgelt nõrk.
4 min lõigud olid tempoga 4:17, 4:37 ja 4:40. Pulss ronis 181-183 peale. Taastumisel langes pulss 157-160 peale.
Täna plaanisin teha lühikese trenni, seega mõtlesin teha taas lõike. Seekord 2 minutisi. Esimese lõigu tegin tempoga 3:51 ja max pulsiga 180. 2 minutise puhkuse ajal (tempo 6:36) langes pulss 145-ni. Teist lõiku alustasin vist liiga kiiresti (tempo 3:33), niiet pooleteist minutiga olin küpse (pulss 186) ja jätsin lõigu pooleli. Lisaks hakkas tunda andma vasak põlv. Jalutasin tasapisi koju tagasi ja tundub, et nüüd mõnda aega ei peaks jooksu tegema.
Tuesday, August 11, 2009
Uri: Tuhka pähe ja rattad alla!
Tuleb tõdeda, et pole ammu Sprottti sisse kandeid teinud, ega teiste kirjutisigi lugenud. Nüüd Peterburg-Tallinn bussis tekkis selleks sobiv hetk. Esiteks tahan kiita Kauri-Lauri sissekannet meie xDreami esimese etapi kohta. Oli päris põnev lugemine ja analüüs. Eks tuleb tunnistada, et mina olin ikka ratta etapi alguseks kutu ja edasi ma lihtsalt surin. 4 tundi.
Järgmine osavõistlus läks natu paremine (vähemalt enesetunde järgi). Vast Kaur võtab kätte ja paneb ka sellest analüüsi kokku.
Isiklikus arengu osas otsustasin endale uued uisud osta. Vanadel olid rattad nii väsinud, et nendega ei kõlvanud enam sõita. Aga kui juba uued rattad osta, siis tundus loogiline ka raamid välja vahetada. Sest mitte keegi ei sõida enam 84mm ratastega, isegi kui neid on 5 tükki all! Ja no uued raamid ja rattad maksavad kokku umbes sama palju kui uued uisud.
Niiet, siis siin nad on:
Rollerblade Racemachined, 4x100mm ratastega.
Esimesed kogemused ütlevad, et lippavad küll, kuid maapinnast 14mm kõrgemal olek annab veel esialgu tunda. Lähiajal peaks minema ka saapad kuumaks ajama ja jala järgi välja voolima. Sellest, kuidas mul nende uiskudega Tartu Uisumaratonil läks, juba järgmises loos.
Järgmine osavõistlus läks natu paremine (vähemalt enesetunde järgi). Vast Kaur võtab kätte ja paneb ka sellest analüüsi kokku.
Isiklikus arengu osas otsustasin endale uued uisud osta. Vanadel olid rattad nii väsinud, et nendega ei kõlvanud enam sõita. Aga kui juba uued rattad osta, siis tundus loogiline ka raamid välja vahetada. Sest mitte keegi ei sõida enam 84mm ratastega, isegi kui neid on 5 tükki all! Ja no uued raamid ja rattad maksavad kokku umbes sama palju kui uued uisud.
Niiet, siis siin nad on:
Rollerblade Racemachined, 4x100mm ratastega.
Esimesed kogemused ütlevad, et lippavad küll, kuid maapinnast 14mm kõrgemal olek annab veel esialgu tunda. Lähiajal peaks minema ka saapad kuumaks ajama ja jala järgi välja voolima. Sellest, kuidas mul nende uiskudega Tartu Uisumaratonil läks, juba järgmises loos.
Monday, August 10, 2009
Kaur: Suvi
Keegi võiks kirjutada Elva xDreami kokkuvõtte.. ise puhkuselt naasnuna olen liiga aeglane :)
Trennivaene hooaeg on olnud see suvi. Kui võrrelda talvega, kus 3x nädalas sai kindlasti midagi tehtud, siis nüüd on hea kui nädalas korra end liigutanud olen.
Laupäeval olin Kärdlas ning kuna sealne staadion nii kutsuv tundus, otsustasin teha väikese lõigutrenni. Pikamaajooks polegi tegelikult minu ala - üle kilomeetri läheb ju kannatamiseks.
Mõttes oli teha üks miil ehk 1600m neljanda käiguga ning siis enesetunde järgi veel midagi.
Kui 6.05-ga see joostud sai, otsustasin teha veel 2x1000. Lõikude vahele jätsin piisava vahe, et pulss taastuks 100ni, mis võttis aega ca 6 minutit - taastumine on ikka aeglane. Esimese 1000 aega oli 3.49 ja teine kord 3.45. Kiirus kuskil 4-5 käigu vahel. Lõikude lõpus oli pulss ca 176.
Soojenduseks jooksin 1600 ning lõdvestuseks veel 2200 + veidike lõikude vahepeal sörki/kõndi. Kokku tuli vast läbituks lugeda 8km.
Treeningvorm on muidugi parem kui 2007a jaanuaris, mil ma praktiliselt nullist alustasin. Hispaanias pingutasin nii kuis jaksasin ja 1600m aeg tuli 5.56. KUI KORRALIKULT treeniksin, siis peaks selle 5.56 küll niisama 4 käiguga ka üle jooksma.. aegade tagust vormi küll vaevalt et kunagi saavutaks - pole sellist motivatsiooni ega põhjustki, et 1500m joosta 4.15ga (1600m ajaks oleks siis ca 4.32). Aeglane muidugi, kuid rämedalt palju kiirem jalg kui praegu.
Vanadest aegadest üldse mõtlema hakates tegin sellise kalkulatsiooni - 800m sees oli keskmise 100m aeg 15.5sek; 1000m parima sees oli 100 aeg 16.5; 1500m parima sees oli 100m keskmine 17sek; 3000m parima sees oli 100 keskmine 19.3. See 3000 keskmine polegi nii hull - äkki peaks selles tempos lõike tegema? Laupäevase trenni 100m keskmine oli kuskil 22-23.
Kuid mingid eesmärgid tuleb edaspidiseks jälle luua. Lihtsalt maratonide ja ürituste läbimisest saab ju ükskord villand - tekib tahe end ja teisi jällegi ületada. Kui oma varasemaid piire tead, siis ka neist kiirem olla. Tundub, et on aeg sügiseks plaane hakata tegema!
Lauri: Uus kama
Kuna suvi on minu jaoks suht tuulevaene olnud, siis sõitmise asemel püüan oma kama otsapidi uuendada. Nii nagu eelmises postis sai kirjutatud, oli mu selle suve esimene ost NorthSails Daytona 6,6 m2 puri. Sellest nädalavahetusest alates pean oma varustuskotti aga mahutama veel ühe purje lisaks. Mu viimane täiendus on Severne Powerdrive 6,0 m2 (värvilt küll kollane).
See on just see suurus, mis mul vahelt puudu on olnud. Nüüd on reast kohe võtta ise puri erineva tuule jaoks - tuulisema päeva tarbeks on 5,3 m2 Nortsails Syncro, nüüd siis uus Severne 6,0 m2 ja natuke väiksemaks tuuleks vana ja väsinud 6,5 m2 Fanaticu Freewing või uuem 6,6 m2 NS Daytona.
Tuuline sügis võib mu pärast alata!
See on just see suurus, mis mul vahelt puudu on olnud. Nüüd on reast kohe võtta ise puri erineva tuule jaoks - tuulisema päeva tarbeks on 5,3 m2 Nortsails Syncro, nüüd siis uus Severne 6,0 m2 ja natuke väiksemaks tuuleks vana ja väsinud 6,5 m2 Fanaticu Freewing või uuem 6,6 m2 NS Daytona.
Tuuline sügis võib mu pärast alata!
Subscribe to:
Posts (Atom)