Raiko viimase postituse nimi on nii morbiidne, et tekib kohe küsimus, kas Sprotid on tõesti karpi pandud ja rohkem trenne ei tule? Tuleb ikka!
Võistlusest on tegelikult liiga kaua juba möödas, kuid nüüd siis vastav postitus. Xdreami seekordne võistlus toimus Elvas ja start anti päevavalges, mitte öösel. Täpsemalt oli start sealtsamast, kus juba korra suusa- ja jooksumaraton lõpetatud on.
See kord löödi juba esimeses punktis kõik kaardid segamini. Nimelt oli 1. Punkt jaotatud omakorda kolmeks ehk iga liige pidi võtma ühe alapunkti ja punktis 2 saadakse jälle kokku. Peale paariminutilist kaardi lugemist jagunesime - Kaur pani ühes suunas jooksu, me Raikoga plaanisime võtta punktid koos, kuna need asetsesid lähestikku. Siit tuli ka aga kohe ka meie esinen trahv, nimelt otsustasime, et Kaur võtab punkti A, mina B ja Raiko C. Mina sain oma punkti kätte, koos edasi joostes jõudsime punktini 2., vea tegime ses mõttes, et Raiko võttis selle punkti enne kui 1C. Edas kulges jooksurada punkte võttes siiski suhteliselt hõlpsasti. Rada kulges peamiselt metsa alla,korra või kaks tul ika siiski läbi jõe kalpsata. Kuid viimase jalgsi punktini tuli läbida oma 200 meetrit vööni mudast Pokumaad roomates/joostes. Kokku oli jooksu minu GPSi andmetel 4,6 km.
Kanuuetapil polnud see kord punktid kaardile märgitud, vaid need tuli sinna ise joonistada. Nimelt oli juba varem kohustusliku varustuse nimekirja lisatud niiskuskindel kirjutusvahend. Võtsin selle ka kaasa, kuid jätsin seljakotti rattaetapi ootealasse. Kokku oli seal 4 punkti, igaühe neist pidi võtma üks liige. Kasutasime alguses sama taktikat, mida ka eelmine kord, et Raiko roolis, Kaur keskel ja mina käisin siis paadininast kaldal punkte võtmas. Kuid see oli kõik alguse plaan. See jõgi oli hoopis teistsugune kui Türi-Allikut läbiv Pärnu jõgi. See siin oli kitsas, käänuline ja täis mahalangenud oksi ning puid. Meeskondi oli jõel küll korraga vähem, kuid siiski tekkisid väga mitmetesse kohtadesse tropid ja nii mõnigi kord liikusime takistusest mööda kanuud mööda maad vedades. Kuna kanuusõit on selgelt meie nõrgim külg, siis seekord tulid meie vead kõik esile. Vähemalt 2 korda ajasime oma kanuu ümber nii kapitaalselt, et see oli vaja kaldale vedada siis veest tühjaks kallutada. Oleksime vee mitmeid kordi ümberkäinud, kuid millegi pärast oli hiljem ka sellest abi, kui ma lihtsal eest vette hüppasin, no nii teiste hüvanguks. Äkki oli siin sellest surfari tasakaalu värgist abi? Igatahes kaotasime siin palju aega ja lisaks hiljem kaardile punkte märkides saime mööda pandud millimeetrite eest trahvi. Kanuu etapi pikkuseks kujunes 4,9 km.
See rattaetapp jäi minu rattale viimaseks. Eks ta on juba vana kah, sai see ju ostetud millalgi keskkooli aegadel, tänaseks on tal kogunenud nii palju vigu, et selle remontimine pole enam rahaliselt mõttekas. Elva rattaetappi sain ma vast oma pool tundi sõita, kui tagapiduri tross tuli lingi tagant ära ja ilma näpitsateta seda enam tagasi panna polnud võimalik – seega sõitsin võistluse läbi ilma tagumise pidurita. Kuid see polnud veel kõik, peale järgmist mõnda kilomeetrit, lendas tagumiste hammasrataste juurest üks kuullaager nii, et kõige kergema käigu hammasratas nihkus teistest eemale ja kett jäi mitmeid kordi sinna vahele kinni. Nüüd olin ma vaid esipiduri ja kinnikiiluva ja/või mahajooksva ketiga rajal. Palju õnne! Siiski saime vaatamata mu lagunevale rattale siin etapil hea hoo sisse. Mitmed Kauri poolt valitud teed muutsid meie sõidu lihtsamaks ja lühemaks. Rattasõidu vaepeal oli vaja teha ka üks jalgsiretk. Seda läbides tuli karata järjekordsess jõkke. Kui paljud võistlejad vaatasid ja uurisin kalda pealt, kas hüpata sisse või mitte, siis meie panime hooga. Kahjuks oli hoog aga nii suur, et Raikol läksid oma prillid meelest ja nii need siis sinna jõepõhja vajusid. Õnneks on tal silmanägemine veel nii korras, et sai võistlust edukalt jätkata. Peale jõge tuli täita ka üks lisaülesanne, kus paberile kirjutatud paarikümne nime vahel valides tuli reastada Päikese süsteemi planeedid õiges järjekorras. Siin panime kahjuks ühe planeediga mööda, kuna lugesime ka Pluuto planeediks, kuid hiljem meenus ka endale, et aasta-paar tagasi kuulutati see taevakeha millekski muuks kui planeet. Seega pidime trahviks tegema väikese ringi 25kilose raskusega, selle ülesande võttis Kaur enda peale.
Uuesti rattale asudes oli lõpuni jäänud vast oma 10 km sõitu, sinna mahtus veel omakorda 4-5 punkti. Tagasi lasketiiru( finiši) alale jõudes jätsime rattad uuesti ootealasse ning jooksime ujumisetapile. Jalgratast sai minu arvutuste järgi kokku 40,8 km vändatud. Ujumisetapp tähendas seda, finišist oma kilomeetri kaugusel oli järv ja selles järves oli poide küljes 2 punkti. Ujumise sisse toomine oli minu arust väga lahe, ainuke miinus oli see, et igas punktis tekkis järjekord ja 10 orienteerujat ümber väikese poi tunglemas tähendab tegelikult suurt segadust. Alguses rabeles igaüks enda eest, kuid selle tulemusena vajus poi vaid vee alla ja jama oli kõigil. Niisiis jõudsime seal nii ulpides arusaamisele, et vaja on teha süsteem, kus järjekorras tagumised hoiavad poid senikaua paigal, kuni oma märke ära teed ja edasi ujud, siis on nende kord
Nii nagu enne juba enne mainisin oli järvest finišisse oma kilomeeter või nii. Kuid isegi peale selle läbimist ei saanud me asjaga ühele poole. Korraldajad olid raja lõppu lisanud veel ühe lisaülesande. Nimelt oli seal mingi kurikaga vaja pall läbi väravate ajada, ma olen seda mängu ka varem mänginud, aga kunagi ei jää meelde, mis selle nimi on. Aga siiski, kuna olin just nädalapäevad varem käinud Niitväljal golfi proovimas, siis arvasid meeskonnakaaslased, et ma oleks just see õige mees see asi läbi teha. Golfiga seal muidugi tegemist polnud, oli vaja kurikaga pall läbi viie värava saada. Avastasin, et löömine võtab kaua aega, seega jooksin raja läbi, samal ajal kurikaga palli ees veeretades.
Lõpuks 5 tundi peale starti olime tagasi seal kust alustasime. Selle lisanud ka 1 tund ja 15 minutit trahvi, mille tulemusena saime 84. koha. Mis arvestades eelmise korraga on selge progress!
Järgmisel etapil ei saa Raiko osaleda, seega hankisime endale selleks korraks uue liikme –Martin Rekori. Tegemist on väleda jooksumehega, kes oli asendusliikmena abis ka Valusate Jalgade klubil öisel etapil. Eks näis, kuidas uus liige meie tulemust mõjutab.
No comments:
Post a Comment