Lauri: uued kiirused

Eile käisin peal tööd Püünsis surfil. Kodus kama pakkides mõtlesin, et kas võtaks kaasa mitu purje, juhuks kui tuul oluliselt erinevam on seal kui linnas. Lõpuks otsustasin, et nii kui nii on suurem tuul juba õhtuks maha vaibunud ja mõttekas oleks kaasa võtta üks suurem puri. Nii siis viskasingi autosse 6,6 m² NS Daytona. Kodust Viimsi poole sõites oli pärsi mitmeid autosid, kellel laud katusel oli liikvel näha. Sarnane värk oli ka kohale jõudes, rannaäärne tee oli pikalt autosid täis ja ka merel paistis liikus päris tihe olevat. Nii silmajärgi hinnates võis seal oma 30-40 surfarit korraga peal olla, lisaks lohetajad.



Seal kalda peal seistes sain ma aru, et oleks võinud siiski ka väiksema purje kaasa võtta, silmajärgi paistis teistel peal olevat ca 5ruudused. Mina oma 6,6 m² olin selgelt ülepurjestatud, aga egas midagi, koju enam ei lähe. Rigasin oma kama üles ja läksin ka peale. Eilse päeva eesmärgiks sai oma eelmise kiiruserekordi ületamine. Mäletatavasti sai jaanipäeva paiku Peipsil tippkiiruseks mõõdetud Garmini GPS-ga ( kui keegi kaalub kella ostmist, siis see on surfarile parim) 25,3 km/h. Tänu uuele purjele ja oluliselt tugevamale tuulele sai see tase koheselt ületatud, minu uus kiiruserekord on nüüd 39,2 km/h.

Nädalavahetusel Roosta surfilaagris sattusin artikli otsa, mis rääkis speedsurfist. Uuriusin nüdü ikkagi lehte ja võrreldes sealsete esimestega on mul veel arengu ruumi. Nimelt oli nend e kiirus sõlmedes ( 1 sõlm = 1,81 km/h), mitte km/h nii nagu alguses vaatasin. Seega minu kiirus tuleb jagada 1,8 et saada võrreldav näit. Võrdlesin ka nonde vendade varustus ja seal on tegemist peamiselt ikka race-i laudadega, siiski peaks minu Tähetahvel (Starboard hypersonic) hakkama ka tolles konkurentsis.



Lisaks kihutamisele sai ka Jibe (eestikeeles: halssi) harjutatud. Selle suure purjega on neid küll natuke keerulisem teha, kuid möödunud aastasest Dahabi laagrist on kasu olnud ja asi tuleb paremini välja kui eelmine suvi.

Kaur+Lauri: Swedbank Xdream II Väätsal (B-rada)

Aeg muudkui läheb, aga keegi ei viitsi kirjutada märkmeid meie tiimi debüüdist Xdreamil.

Start oli Väätsal, tegemist oli öise etapiga, st start oli 27nda juuli õhtul kümne paiku ning esimesed pidid legendi järgi finišeerima kusagil kolme ajal 28nda hommikul. Enne eelnevainfo saamist olime ka iseenda lõpetamist samale kellaajale plaaninud, nii kahjuks küll ei läinud... Seal siis kohtusime. Nende kõikide ekstreemsportlastega, kes olid parkimiseks hõivanud ühe suure põllu väikese serva. Kuskil 750 adrenaliininäljas nägu. Ja siis meie – mina, Lauri ja Raiko.

Tallinnas viskasime kolm ratast Lauri auto pakiruumi (hea kui suur auto on!), tegime väikese šhopping-stopi Statoilis ning asusime Väätsa poole teele. Raiko tuli lätlaste poolt – seega kohtumispunktiks saigi stardipaik Türi külje all.

Jõudsime kohale, tõmbasime rattad autost välja, pumpasime kumme ning mõtlesime mida selga panna ja mida rajale kaasa võtta. Läksime – 3x ratastega tüübid - pikad püksid + lühikesed käised + pikad käised; kaks seljakotti = snäkid (3x Snickers, 2xTupla, 3xbanaan) + jook (1,5 artic + 3x0,5 artic) – starti. Käele pandava SI pulga (elektrooniline vidin orienteerumispunktide läbimise registreerimiseks) kinnitus oli paras mõistatus, seega see kinnitati stardikoridori sisenedes korraldajate poolt. Oluline on selle SI jupi juures see, et see kinnitatakse selliselt käele, et selle saab eemaldada alles finišis kääridega. Iva selles, et tiim peab koos liikuma, st kõik rajal olevad punktid tuleb kõigil kolmel registreerida. Iga läbimata punkt annab liikme kohta 15min trahve ehk kogusummas 45min tiimi kohta, kui mitte keegi punkti ei läbi. Erandiks on kanuuetapp, kus punktid peab võtab ainult üks liige. Trahv on läbimata punkti kohta per feiss suurem kuid rakendubki ainult ühele liikmele – seega ikka sama 45min.

Stardialast saime kaardi, mille võis rullist lahti keerata kas koos stardipauguga või mõni minut enne – täpselt ei ole meeles.

punktid 1-20. Kaardil on küll kellegi teise liikumistee

Kaardilt selgus liikumisviiside järjestus, mis oli järgmine: kanuu – jalgsi – ratas – jalgsi – ratas.

Stardipaugu järel jooksime kanuude poole, kuid kujutage ette seda mäsu kui 150 paatkonda üritavad kanuudega jõele pressida. Kuna me startisime eelviimasest reast (hmhm – seal on stardikohad numbritega nagu teatris), siis kanuuparklasse me kaklema ei pressinud. Läksime võtsime kanuu, lohistasime vette (mis võttis küll ummiku tõttu omajagu aega) ja üritasime sellest supist allavoolu liikuma saada.

start

B-raja start: kell 22:20:00

1 punkt asus jõe keskel tehisjärves, nii et kanuu tuli kõigepealt üle serva sisse tirida ja pärast välja tagasi. Üldiselt ei pidanud kanuu etapil üldse orienteeruma vaid liikusime massiga kaasa. Kanuus oli Raiko tüüris, Henno ninas ja käis punkte korjamas ning mina keskel, kus mugavat asendit küll kuidagi leida ei olnud võimalik. Esimesse punkti minnes oli mass veel suhteliselt koos, kuid hiljem hajus veidike. Kell 22:37:06, puhas aeg 17:06 ja koht 66. Esimene tiim jõudis punkti ca 6 min varem..

2 punkt. 22:52 :18, (aeg 15:12), koht 64 (lõik 66)

3 punkt, kell 22:59:58 (7:40), koht 58 (30). Kiirus tuli vist sellest, et jagasime ära taktika, et kui Henno välja hüppab liigume meie vaikselt mööda kallast edasi, keerame nina sõidusuunda ja ootame ta ära. Hõikumise abil käis positsioneerimine. Vaikselt ja rahulikult muidugi liikuda ei andnud, sest kõikide punktide juures oli ikka paras kanuude mäsu.

4 punkt- 23:30:07[56]; 30:09 [68]. Kolmandast punktist neljandasse oli lihtsalt üks pikk uhamine mööda vett. Selg jäi kangeks ning pidevalt oli soov vaheta aerutamiskätt. Keskelolija tehnika oli mul küll nõrk. Enamasti mööduti meist, me ise vist läksime rajal ühest mööda. Äkki sai siis punkt kiirest võetud, et üldjärjestuses siiski kaks kohta tõusime

5 punkt – 23:41:26[57];11:19 [60]. Kanuusõit väsitab ja meist möödutakse jälle. A pigem on möödujad sellised vahespurdi tegijad, kes veidi mööda saades samasse temposse langevad mis meiegi.

6 punkt – 23:50:35[56]; 9:09 [26]. Viimane punkt asus silla all. Henno hüppas sillaaluse konstruktsiooni külge otse kanuust – sealt ehk ka lõigu suht ok koht. Ühtlasi oli see punkt ka viimane kanuukas – st et parkisime kanuu, heitsime seljast päästevestid ja asume jalgsi liikuma. Peale pooltteist tundi istumist oli jalgade liigutamine täielik nauding.

7 punkt – 23:58:39[55]; 8:04 [66]. Orienteerumine jätkus mööda jõeluhta, kuhu olid eelmised 54 heina juba rajad sisse ajanud. Alguses tundus mulle, et peaks ise orienteeruma, tahtsin lõigata ning järsku olingi rinnuni hõljuvas mudas. Jõeluht, mis osaliselt kinnikasvanuna tundus jalge all kui sült, andis mingis servas järele..

8 punkt - 0:14:19[41]; 15:40 [20]. Variante siia punkti liituda oli 2-3 – otse mööda jõeäärt; ületades jõe kohe punkti juures ning teiselt poolt jõge; või väikese ringiga mööda teed, mille valisime meie. Tundub, et tee oli jalge all suhteliselt kindel, kuigi vahetult enne punkti tuli ka üle jõe ujuda. Sihilikult riietes ujumist polnudki varem teinud, ent õhtu jooksul sai seda stiili veel mitu korda proovida.

9 punkt – 0:21:31[41]; 7:12 [11]. Liikumine toimus mööda luhta pokude, kraavide oksade ja kändude vahel hüpeldes. Kogu pidu kulges hanerivis, seega möödumine polnud eriti võimalik.

10 punkt – 0:36:58[44]; 15:27 [49]. Reas kulgedes möödusime 3st meeskonnast? Täpselt ei saagi aru kuidas.. keegi pani vist rappa.

11 punkt – 0:45:08[42]; 8:10 [39]. Kuidagi oleme möödunud veel kahest meeskonnast. Eriti täpselt küll ei mõista kuidas. Kuna vahepeal tuli kahes kohas veel jõge/kraavi ületada ning teele jäi ka ühe elektrikarjuse ületamine, mis nii mõnelegi õhtusse särtsu juurde andis. Enne karjust nägime ka esimesi tõsisemaid võistlustüsistusi – oli juba näha esimesi kõhukrampides vaevlejaid, keda pinge ja kurnatus oksendama ajas.

12 punkt – 1:08:26[43]; 23:18 [86]. Korra oli vaja jälle jõge ületada ning siis olime jälle tagasi rivis. SI jaam oli puu küljes ja veidi rippes jõe kohal, mis tõttu tekkis punkti päris pikk järjekord. Tõenäoliselt olime seal järjekorras ikka mõned head minutid. Sellest punktist lahkudes nägime ka meie tuttavaid Valusate Jalgade meeskonnast. Nähes, et oleme neist omajagu eespool, mitte pikalt maas, oli hea energia süst.

13 punkt – 1:14:46[42]; 6:20 [14]. Vahelduseks võtsime jalad kõhu alt välja ja tegime jooksu. Ergutavaks oli ka ööhämaruses ninasõõrmeisse pugev jõhkravõitu hais, mis immitses tee kõrval olevast veepuhastist.

14 punkt – 1:37:32[74]; 22:46 [130]. Sellel lõigul tegime vist oma kõige rämedama eksimise, mis maksis kätte ka hilisemalt vaheülesande punktis. Kiireim lõigu aeg oli ca 5min ehk 17 minutit kiirem kui meil. Orienteerumisoskus vedas veidi alt.

15 punkt – 1:43:30[72]; 5:58 [37]. Punkt asus lagendiku servas ning selle leidmine oli eelmisega võrreldes lapsemäng. Liikumistihedus rajal oli küll suhteliselt tihe, aga sel korral keskendusime kaardile enne edasiliikumist veidi rohkem.

16 punkt – 2:00:24[61]; 16:54 [36]. 15-16 punkti vahel oli võimalik valida põhimõtteliselt kahe erineva marsruudi vahel – kas minna otse üle jõe ning liikuda mööda tänavaid või joosta väikese ringiga mööda lagendiku serva raudteeni, mööda raudteed ületada jõgi ning siis veidike mööda tänavaid. Valisime viimase variandi ning tundub, et väga halvasti ei teinud – lõigu 36. vaheaeg. Kõige kiirem lõigu aeg oli küll 12.59, kuid ei tea ju millise trajektoori nemad võtsid.

lisaülesanne 1

17 ja 18 punkt – 2:00:24[61]; 16:54 [36] lisaülesanne, mille me vahele jätsime. Punktis oli jälle mingi hirmus saba, kust pidi saama iga kambaliige õhukummi, mille abil ujuda tehisjärve keskele saarele SI jaama ning siis tagasi. Kuna neid kumme oli ainult 20le meeskonnale ning tol hetkel kui sinna jõudsime oli just ühed läinud, siis meile tundus, et targem on see jama vahele jätta, korjata selle eest 1h trahvi ning jätkata. Hiljem aegu vaadates võib muidugi tõdeda, et tegelikult oleks pidanud selle saarevärgi siiski ära tegema – tundi poleks me seal kuidagi kulutanud. Mõtlemisele kulutasime veel lisaks 3 minutit.

19 punkt – 2:10:18[26]; 6:56 [29]. Linnatänavad

20 punkt – 2:17:48[26]; 7:30 [42]. Vahetusala, kust saime rattad. Tegime väikese pausi – jõime, sõime – panime pähe kiivrid ja asusime liikuma.

21 punkt – 2:40:43[37]; 22:55 [84]. Ratas tundus peale jalgsi liikumist muidugi super kuid liikumiskiirus vist väga suur polnud. Samas läheb selle lõigu sisse ka vahetusalas veedetud aeg – ehk möödusid ka seal meist mõned. -11 kohta on muidugi omajagu. Orienteerumisega siin kala ei saanud panna – seega lihtsalt jõuga tehti ära (esimese tiimi aeg oli ca 13min).

punktid 20-31

22 punkt – 3:06:56[45]; 26:13 [103]. Suhteliselt vastik punkt oli. Kõigepealt keerasin mina kaardilugejana ühest põlluservast valesti, st et meil tuli veidi hiljem lihtsalt rataste üle rukkipõllu sõita, mis liikumiskiirusele mõjub tead-küll-kuidas. Edasi tuli mingi mudaauk ja veidi hiljem hunnik rattaid. Selge – ratta seljast maha ja jalgsi punkti poole teele. Hiljem punktist tagasi tulles tuli meile veel osa tiime vastu ratastega – nad olid otsustanud rattaga läbi metsa seigelda, sest tee lõppes veidi peale jaama otsa. Järjekordne langus -8.

23 punkt – 3:57:19[42]; 50:23 [26]. Suhteliselt tark teevalik, nagu näha 26ndast etapi ajast. Üldkokkuvõtet vaadates oleks võinud muidugi nii 23 kui 24 punkti vahele jätta ning saada selle eest 1h30min trahvi – oleks hoidnud kokku energiat ja ka aega (23-25 puntki vahe tuli meil nüüd 2h)

24 punkt – 4:31:28[50]; 34:09 [125]. Siin sai ka täielik lollus tehtud ehk mindud kaarti vaadates veidike otsemat teed pidi. Nüüd selge kaarti vaadates ei teeks küll kuidagi samasugust käiku. Raikol oli energia suht otsas ja nii me seal kraavi pervel siis kulgesime 8-10km/h, rattaga. Lauri: see lõige mööda kraavi serva oli ikka eriti masendav, pressid mööda imekitsast jalgrada läbi pika heina. Ees oli Kaur juba kadunud, tagant Raikot veel näha polnud. See oli ratta sõidu kõige nürim osa.... Üldarvestust mõjutas see käik küll muidugi ainult -8 kohaga. Enne Järgmise punktini jõudmist nägime kruusatee serval kõndimas võistkonda, mille üks liige toetas oma üht kätt. Hiljem selgus, et väidetavalt meeskonna üksteisele lähestikku sõites oli üks liige kukkudes oma rangluu murdnud.

25 punkt – 5:01:41[49]; 30:13 [71]. Oleme tõusnud ühe koha võrra ja siirdume tegema lisaülesannet. Enesetunne on tegelikult ikkagi suhteliselt hea.

lisaülesanne 2

26 punkt – 5:08:50[48]; 7:09 [67]. Nii palju kulutasime siis lisaülesandele – loendasime teibiga piiritletud alas puid. Kiired tegid seda 4 minutiga. Aga kuna me panime paari puuga mööda pidime tegema veel 4 trahviringi ümber lisaülesande ala.

27, 28, 29 – valikorienteerumine ehk pidi jalgsi võtma suvalises järjekorras 3 punkti. Siit saime veel hiljem 15 minutit trahvi, sest Raiko väsimusega arvestades planeerisime me nii, et tema jättis ühe punkti vahele ning meie Lauriga tegime väikese ringi.

30 punkt – 5:36:54[49]; 5:17. Kõik tiimid olid vist ühtmoodi väsinud – keegi eriti ei jooksnud või need jooksusammud mis tehti, nägid pigem kõndimise moodi välja. Inimeste nägudelt peegeldus väsimus. Langust ka ainult ühe koha võrra (kuigi oleks pidanud ju olema tõus!). Hüppasime uuesti ratta selga, et võtta veel üks punkt ja sealt kimada finišisse

31 punkt – 6:05:40[51]; 28:46 [78] Lihtne orienteerumine väikese tee valikuga. Oleks võinud varem sõita asfaldile, äkki oleks veidi kiiremini saanud. Siin jäi Kaur veidi kaardilugemisega hätta – st eeldasin, et jõuame asfaldile varem kui tegelikult saime.

Finiš – 6:15:01[56]; 9:21 [59]. Selline oli siis tulemus ilma trahve arvestamata. Kokku olime rajal 7 tundi ja 55 minutit ja ühe sekundi. Siin pesime rattaid, mille sabas passisime jällegi liiga kaua ning Raiko asus peale seda kohe Tallinna poole teele. Meie Hennoga tegime kiire pesu + sauna (mis küll juba maha jahtumas oli) ning sõime kalasuppi. Foorumis inimesed kirusid, et supp oli nende jaoks selle võistluse suurim pettumus, kuid tegelikult oli see täitsa “nitševo”. Lauri: tegelikult oleks ikka tahtnud paremat suppi, aga kohuke oli küll päris hea. Enne Tallinnast tulekut sai kaasa ostetud pudel õlut, et seda siis finišis rõõmsalt rüübata. Kuid kuna otsustasime kohe tagasi tulema hakata ja oli tarvis rooli asuda, siis tuli sellele peale üht suutäit kork peale tagasi panna ja tagasi koju viia.

Lõppprotokollis olime küll 94ndal kohal oma 1:15 trahvi miinustega, kuid ainus tiim keda me teadsime ning kellega konkureerisime Valusate Jalgade Spordiklubi jäi meist veel mõned kohad taha poole. Seega võit!

Sõit Tallinnasse oli pikk kui igavik. Mina jäin kõrvalistmel magama ja ma imestan et Lauri va sangar meid ikka ühe jutiga Tallinnasse tüüris. Kodus linade vahel oli ikka palju parem magada kui esialgne mõte, et jääda telgiga finišisse ööbima.

Tunded peale võistlust – päris lahe oli. Öösel seal rassides tekkis küll mitmel korral tunne, et milleks see kõik. Päris masendust muidugi polnud – selleks oli piisavalt vaheldust ning ümbrus kus liikusime oli müstilisest tavaliseni, kuid alati kena. Ilma selle võistluseta ei sattuks küll kuidagi sellisel ajal sellistesse kohtadesse.

Järgmisel päeval kusagilt nagu ei valutanudki. Väike unevõlg ja rattast kergelt väsinud kann siiski tuletasid end aeg-ajalt meelde.

Tahaks juba uuesti rajale! :) Õnneks poel enam palju jäänud, 27. Juuli on tulemas järgmine, järjekorras 3. Etapp, mis viiakse läbi Elvas. See kord on tegemist pisut lühema rajaga ja tegevus toimub päeval.

Lõpuprotokoll

Lauri: main event Surf

Vaatan, et pool suve on läbi ja ma olen jõudnu vaid 1 korra korralikult surfamas käia! Põhjus on peamiselt juuni 2nädalane puhkus ja siis hilisemad laua lõhkumised-parandused. Nüüd on aga kõik parandused tehtud, tarvis vaid uus värv nina peale lasta ja sõit võib uuesti alata.

Jaanipäeval proovisin ära oma Garmini pulsikella ka surfates. Päris asjalik oli klissimisel kiirust mõõta. Lisaks sain teada, et 42 minutiga suutsin ma läbida pea 4,7 km. Ja tippkiiruseks sain 25,3 km/h. Kuna tegemist polnud just parima tuulega, siis jäi tunne, et olen varem kindlasti kiiremini glissanud, eks järgmine kord mõõdan uuesti.



Sel nädalavahetusel on tulemas surfilaager Roostal, kuhu sai ka pundiga ennast regatud. Windguru andmetel peaks nädalavahetusel ka korralikku tuult tulema, nii et kraabime siis masti ja ootame!

Ja veel, mu vana Fanaticu Freewing 6,5 m2 puri on oma aja ära elanud ja tarvis oli see asendada millegi kõbedamaga. Nii saigi eelmisel nädalal ostetud 2006 a. korralik 3 camberiga North Sails Daytona 6,6 m2 slaalomi ja muidu kihutamise puri.



Surf's up!

Lauri: Xdream

Juuni lõpus käisime Raiko ja Kauriga oma esimesel Swedbank Xdreamil. Tegemist on neljast etapist koosneva orienteerumise võistlusega, antud etapp on neist kõige pikem ( kodulehe andmetel on distantsiks 110 km,ise pakuks c 80 km), mis tuli läbida öösel.



Võistlus viidi läbi Väätsal, paar kilomeetrit Türist Paide poole. Esimene fail oli juba enne Tallinnast Kosele jõudmist, kui avastasime, et olime oma ainukese kompassi maha unustanud. Peale pikka otsimist sain õnneks tänus sugulussidemetele uue kompassi, siiski etteruttavalt võin öelda, et seda ei läinudki meil vist üldse tarvis.


Start anti meie rajale 22:20, meie meeskonna stardi numbriks oli 366, hinnanguliselt 150-160 kolmeliikmelist võistkonda. Esimene ala oli kanuu, vaja oli läbida Pärnu jõel ca 8 km. Algus oli suhteliselt kaootiline, kui ikka väikesele jõele korraga nii palju kanuusid lahti lasta, siis sujuvast sõidust on asi kaugel. Sama lugu oli orienteerumisega, kogu mass liikus üksteise järel ja punkti asukoht määrati teiste liikumise, mitte niivõrd kaardi järgi. Siiski distantsi peale mass hajus ja edaspidi oli tarvis ka juba rohkem kaarti jälgida ja sai sõita ka oma tempot.

Kanuule järgnes hinnanguliselt 16 km jooksu mööda Pokumaad, see oli tõesti raskesti läbitav maastik, vaid esimesed ja viimased paar kilomeetrit olid mööda teed jooksu, kõik vahepeale oli jõeäärne raskesti läbitav maastik. Kuna kogu mass jooksis väikeste juppidena üksteise silmaulatuses, siis tekkis kõige selle pika heina vahele üks mahatallatud teerada, mis hõlbustas jooksu. Siiski oli tuli mitu korda ette mudasse vajumist ja muud sellist. Minu jaoks tegi jooksu osa kõige põnevamaks siiski kolm korda üle jõe ujumist. Tegemist oli mõnes kohas 10-15 meetrit laia ja sügava jõega, kus tuli tõesti ujuda. Jooksu etapi lõpetasime vist umbes kella 2 paiku öösel.

Viimane ja kõige kurnavam, oli jalgratta osa. Kauri sõnul oli see oma 50 km pikk, mul sai endla kella aku poole peal tühjaks, seega saan tagant järgi vaadatavaid 35 km läbimist, kuid nüüd tagantjärgi arvestades võiski see kogu pikkus 50 km kanti jääda. Enne võistlust oli mu peamine hirm, et varustus ei pea vastu, võrreldes paljude teiste võistlejatega, oli mu ratas ikka vana. Sai see ju ostetud keskkooli millalgi. Seega ons ee juba oma 11 aastat vana. Vaatamata selle, et teinud on selle Fisher, mitte Scott või Cannondale, on ta ilma korraliku hoolduseta vastupidanud ega öelnud ka sel võistlusel üles. Siiski on tal ka paar puudust - tulenevalt nii esi- kui ka tagaamordist, on tema väntamise kasutegur väiksem kui tavalisel rattal, kuna pool jõust läheb õõtsumisele. Kuigi pean mainima, et nii on ka mugavam. Teiseks kaalub see ratas kuradi palju. Kokku võtvalt oli rattasõit võrreldes teiste aladega suhteliselt nüri, vaheldust just liiga palju ei ole aj kõrvale vaatamise asemel peab jälgima rohkem eessõitja tagarehvi, et mitte rõuku panna. Kuskil punktis kohtasimegi võistkonda, kelle üks liige oli tuulessõitmisega või kuidagi muud moodi kukkudes murdnud rangluu.




Finišisse jõudsime 6:20 hommikul, kokku kulus meil raja läbimiseks 7:55, millele lisandus 1:15 trahvi lisa 2 punkti eest. Kokkuvõtvalt saime 94. koha 146 lõpetaja sees. Peamine ülesanne sai täidetud, läbisime raja edukalt ja ilma vigastusteta. Lisaks tegime ära ühele tuttavale võistkonnale - Valusate Jalgade Spordiklubi - võistkond, mis koosneb palju kõvematest sportlastest kui meie, aga õnn oli see kord meie poolel.

Lauri: liiga pikk paus

Blogi vaadates on vahepealne suvi kõik siinsed kaaskirjutajate mõtted mujale viinud ja viimane sissekanne on jäänud väga pika aja taha. Püüan siis lühidalt vahepeal tehtu kirja panna, et siis uute kajastustega peale saaks tulla.

Peale mai lõppu toimunud SEB jooksumaratoni ( siiski 22 km, mitte 42 km), pole jooksutrenni enam nii tihedalt teinud. Kord paar nädalas on jäänud laeks. Ka eile sai Pirital ca 6 km joostud, kuan vahe on siise jäänud, siis lõpuminutite spurt andis hiljem finišis end liiga hästi tunda. Õnneks on toimumas Swedbank kolmapäevased kontorirottide jooksud, see on heaks distsiplinaatoriks, et heade ilmadega jooksmist mitte unustada.

Kaur: 1124 mitte 1113 ega 1119

1124 on siis kinnitatud lõpuprotokollis.. Miskipärast pole rattaralli tulemustes kirjas vahepunktide aegu, millest on küll kahju. Selle statistika vahtimine on peaaegu sama põnev kui maraton ise...

Kaur: Rattaralli

125km mööda Lõuna-Eesti teid on seljataga ning ainuke mõte, mis sellele mõeldes pähe kargab, et pole paha! Grupisõit on hoopis teistmoodi pingutus kui üksi mööda asfalti veereda. Tuuletakistus on üksinda sõites märgatav kuskil 25km/h ning umbes selline oli ka mu eelnevate treeningute keskmine kiirus. Maratonil sain keskmiseks kiiruseks aga 30km/h, kusjuures veidi enne Otepääd oli keskmiseks veel 34km/h. Otepäält-Tartusse oli vastutuul ning mott vist kõigil pingutamiseks veidi madal - niiet tempo langes. 

Sõit oli igaljuhul tore. Tagumik oli järgmisel päeval veidi kange, aga üldiselt polnud ükski lihas mingis koomaseisundis (nagu peale jooksu). 

Kokkuvõte siis maratonist:

Läbisõit 125km (kuigi mu oma kompuuter näitas 126)

Aeg 2.08.51 (oma kell oli siiski ca 2.07 - st ei käivitanud stardihetkel aga ka mitte stardijoont ületades)

Jooki oli stardis 1.5L ning ainuke paus rattast maas oli otepääl, kus pudeleid täitsin

Energiaks oli kaasas mingid 3 "energiatuubi", mis olid ilgelt magusad, ent tõenäoliselt aitasid.

Kaloreid kulus ca 3500

Keskmine kiirus 30km/h, max 61

ja koht on diplomil 1113 ent protokollis 1119 :)

... sügisel siis uuesti.. ja loodan, et siis pole ma enam ainus Sprottt! 

Kaur: kokkuvõtteid (jooksumaraton ja rattatrennid)

Praegu, kaks nädalat tagasi, sai käidud Tartu jooksumaratonil. Lihase sai kaheks-kolmeks päevaks ikka nii valusaks, et käimisestki ei hoolinud. 

Nii pikka aega tagasi toimunud maratonimuljed hakkaksid justkui tuhmuma ning tundub, et väga palju jagada ei olegi. 15km olid suhteliselt mõnusad, siis jäi lihas järjest kangemaks ja tuli hakata ka pingutama. Viimased kolm oleksin hea meelega ära jätnud. Teisalt jälle polnud pingutus midagi kontimurdvat - 2.04 pikk treening ei ole suustamise viie tunniga võrreldes pooltki. 

Enne jooksu oli muidugi ärevus sees, sest sel aastal oli enne startu tehtud jooksu ca neli ja pool tundi ehk ülivõrdes vähe. Tegime Lauri ja Priiduga väikese soojenduse, mõned venitused ja siirdusime stardikoridori. Võistluspinge puudus - oli vaid selline ootusärevusest tulev surin, et huvitav, mis siis ikkagi saab selle 23 kilomeetriga. 

Koos startimisest ei tulnud sellises massis muidugi midagi välja. Esimeste sammudega kadus Henno kuskile ära, mõnesaja meetri pärast oli mul veidi kiiremat sammu vaja teha kui Raikol ja nii meie grupp laguneski. 

Kuskil viiesaja meetri pärast jõudsin jooksjate massis järele Kristelile ja ta isale ning koos tegime maratoniga algust järgmised kolm kilomeetrit. Oli paras tempo ning meeldiv juttu ajada. Veidi enne esimest vaheajapunkti, kus rada pööras metsavahele, läks tee kitsaks ning koos jooksmisel ei tundunud enam väga pointi. Tõstsin enesetunde järgi tempot ning üritasin seda mitte eriti langetada.

Tervisesporti on ikka hea nii teha, et veremaik kurku ei roni. Teepeal tutvusin veel Harri Israeliga, kellega koos läbisime ka vesteldes mõned kilomeetrid. Hiljem sai veel ühe jooksumehega juttu puhutud, kuid 3km enne lõppu oli tal mingi teine käik varuks võtta ning lõpuprotokollist leidsingi ta endast terve minuti jagu eespoolt, mis tähendas 24 koha võrra kõrgemat asetust lõpuprotokollis. 

Jooksumaratoniga võis üldiselt rahule jääda ning oletada, et võimed said realiseeritud piisava täpsusega.

Peale kahe Tartu Maratoni spordiürituse läbimist hakkas idanema mõte, et äkki peaks nelikürituse läbi tegema. Mõeldud - mõeldud, ehk pakkisin asjad ja läksin külla sõber Priidule soome rattasõitu testima.

Kolmapäeval peale maratoni pakkisingi asjad ning läksin rattaga Soome (lahe ületamine oli siiski praamiga).

Meeleolu oli mõnus, trennide vahele sai tehtud veidi tööd ning mängitud priiduga üksteise vastu üht strateegiamängu. Puhkus oli suurepärane.

Tehtud said järgnevad trennid:

K-25km

R- 35km

L-60km

P-30km

Kilometraaž ei räägi just suurimast treeningkoormusest, kuid oma viimase aja nädalase treeningaja ületasin vist 2-3 korda. Kokku tuli rattal veeta 6h10min.

Tervet eelnevat nädalat (18-24mai) siiski päris laiseldes ei veetnud. E ja T mõtlesin et puhkan rattasõidust ning T käisingi seda arvestades Lasnamäe ronimisseinal. Ronimine on nagu rattasõit, et tunnetus ikkagi ära ei kao. Tasakaal läheb kehvemaks, jõudu on vähem aga ümber ei kuku ja ronides pole tunne ka just võõras. 

Igal järgneval päeval leidsin alati mingi põhjuse, miks mitte trenni jõuda, kuni pühapäeva hommikul enam polnud trenni võimalik edasi lükata ja istusin jälle ratta selga.

Sõidu reljeef oli Põhja-Eestile kohaselt lauge ehk mõnusalt lihtne ning trajektoor selline:

Valgejõe - Viitna - Palmse - Vihasoo - Kasispea - Viinistu - Suurpea - Loksa - Kotka rist- Peterburi mnt rist - Valgejõe. Kokku ca 87km.

Aega kulus treeninguks u 3h30min, mille sees tegin kaks pausi -  Viitnalt ostsin juua ning kuskil Kotka risti juures täitsin joogipudelit. Keskmine kiirus tuli veidi alla 25 ning spordijooki kulus liiter. Enesetunne oli täitsa hea, tuult just väga palju vastu polnud (kõige nürimal alal, ehk Lenska maanteel oli tuul tagant), kuigi sellist külg-vastutuult sai ikka "nautida" küll. 

Keskmine pulss tuli 146, kuid tegelikult oli see koormuse kasvades tõusev. Valgejõe - Viitna oli keskmine 136, Viitna - Viinistu 142, Viinistu  - Kotka rist 148, Kotka rist - Valgejõe 154.

Rattaralli hirm on murtud ning pühapäeval lähen 125km pikkust Lõuna-Eesti maastikuringi vaatama.

Lauri: Jooksumaratoni järelkaja

Mina olen oma jooksumaratoni tulemusega rahul!

Olin ka enne paar korda ca 20 km otsa teinud, seega ei arvestasin, et kogu ajaks peaks tulema 2:30 +. Eelmistel kordadel olen aga hoidnud madalat pulssi ja tempot, see kord oli teisti.

Kuna tegemist oli ikkagi võistlusega, otsustasin kohe alguses joosta kiirema tempoga. Nii nagu massistardis ikka, löödigi kohe tempo ülesse, algus püüdsin hoida kuhugi massi keskele, aga kui nägin, et jooksin juba 10 km/h jäin seda kiirust hoidma.

Nii nagu ma ka varem olen kirjutanud, siis minu jaoks tähendab see ka suhteliselt kõrget pulssi esimese vaheajapunktini oli keksmine 183. Seekorda, aga jätsin ma pulsi vaatamise esialgu tahaplaanile, peamine oli tempo. Esimeses punktis keskmine tempo 10,9 km/h.

Isegi kiiremat keskmist, 11,1 km/h, suutsin ma hoida teise (11 km) vaheajapunktini jõudmiseni. Vahetult enne punkti oli Kaur mulle järgi jõudnud ja mööda lipanud, kuna aga ta tegi joogipunktis väiksese hingetõmbe, saime 11. kilomeetril jälle kokku, peale mida pani ta jälle ees minema.

Teel kolmandasse punkti hakkasin aga oma tempot langetama, kuna tundsin juba esimesi väsimuse tunnuseid. Väsimusega hakkas ka mu pulss juba liiga kõrgeks minenam ning nüüd püüdsin hoida korraga nii tempot kui ka pulssi. Järgmistes punktide kukkus tempo juba alla 10 km/h. Järgmised kilomeetrid saigi pigem pulssi jälgitud, nüüd jäin ka ise joogipunktides seisma ning tõmbasin rahulikult hinge.

18. kilomeetril jooksis minust mööda Contra, püüdsin teda enda silmaulatuses hoida ja mitte eest ära lasta. Vahel kadus ta kaugemale, vahel jõudsin talle jälle ise järele. Kuskil 2 km enne lõppu tuli ta jälle mu vaatevälja ja otsustasin enda eesmärgiks võtta ta kätte saada. Ega see kerge ülesanne just polnud, pulss oli mul laes ja jõuga oli ka natuke nadisti. Kuid vaikselt tempot tõstes, hakkasin talle lähenema, ei tea kas ta lasi jala sirgeks või oli mu lõpuspurt tõesti parem, aga viimases kurvis sain temast mööda ja finišis edatasin teda juba paarikümne meetriga.

Kokkuvõtval oli päris väsitav jooks, samas aga oli tulemus oluliselt parem kui ma olin oodanud. Kogu aeg 2:17 on vähemalt 13 minutit kiirem kui ma ise enne jooksu oskasin arvata. Samas keskmine pulss oli küll liiga kõrge (188), sellele mõeldes peaks ikka Vomaxis aja kinni panema ja uurima, milleks mu keha üldse võimeline on, et mitte üle piiri minna.

Uri: Tartu Jooksumaraton - jalutuskäik kevadises looduses

23-kilomeetrine maraton tundus esmalt üsna hirmuäratav ettevõtmine - pole ju kunagi nii palju korraga jooksnud. Võtsin kohe eesmärgiks alustada hästi aeglaselt (planeerisin 6:30/km tempot) ja mitte tempot lisada enne kui 2/3 distantsist läbi.

Kartsin kangesti et viimased 5-10km lähevad jube raskeks - kas hõõruvad jalad või lähevad lihased krampi või lithsalt ei jõua. Ja tõepoolest, kui olin 8km jooksnud hakkas jalg hõõruma ja lihased jäid ka tasapisi valusaks. Aga sõin igas punktis tublisti soolaleiba ja hoidsin tempot 6:20/km kuni jäi 8 km lõpuni.

Siis tundus, et olek on endiselt hea (eks ka allamäge distants aitas mõneti kaasa) ja hakkasin tempot lisama. Sellega läks enesetunne järjest paremaks ja panin aga kiirust juurde kuni viimased kilomeetrid jooksin tempoga 5:14/km. Lõpuks tuleb tõdeda, et algus sai liiga aeglane tehtud, mida tunnistab ka võrdlus klubikaaslastega:



Kokkuvõttes oli Kaur 776., Lauri 1078. ja mina alles 1142. Vaadates graafikut jäävad õhku rippuma küsimused: kas parema tempovalikuga võinuks võita Laurit? kas oleks võinud jõuda 1000 sekkagi? Igatahes nüüd jäävad need küsimused järgmise maratoni või Tallinna sügisjooksu lahendada.

Aga vähemalt jättis esimene poolmaraton väga positiivse tunde, mille pealt on juba hea minna järgmisel korral tulemust tegema.

Vähe statistikat ka:
Koht: 1142
Aeg: 2:22:04
Keskmine tempo: 6:04/km ehk 9.9 km/h
Pulss: keskmine 151 (vist ikka madal võistluse jaoks), max 192 (lõpus tegin veidi spurti)

Ja lõppu pilt sellest, kuidas oli jooksu ajal minu pulss ja kuidas muutus jooksu tempo (kliki pildil, et suuremalt näha).


Sel nädalavahetusel siis esimene rullistart Pärnus.

Kristiina: Tartu jooksumaratoni 10 kilomeetrit 57:40

Kui registreerimiseks läks, ei suutnud mina endale distantsi ära valida ja nii jäigi number saamata. Et parasjagu ka Rünga turniir reede ja laupäeva peale sattus oli asi kahtlasemast kahtlane. Nii juhtuski siis, et reedel karglesin peol jalad rakku ja laupäeva hommik algas kerge pohmelliga ent pühapäeva hommikuks oli tervis korras. Preilidega (Korsar ja Hakkaja) asusime kell 12 suurvõistluse starti. Ausalt öeldes tundus see 10 kilomeetrit ikka suhteliselt hirmutav suurus. Esimestel kilomeetritel läksid inimesed kogu aeg mööda. Kõige koomilisemad olid suure õllekõhuga onklid, kes juba peale esimest kilomeetrit ähkisid, puhkisid ja tilkusid higist aga pressisid ikka täiega mööda. Mina sättisin ennast ühe tüdruku järgi, kelle tempo oli meeldivalt aeglane. Ise ei oska ma üldse tempot hoida ja kipun liialt kiirustama. Nii siis suutsingi 6 km tema järel mõnusa enesetundega sörkida. 5nlal kilomeetril möödusin preili Korsarest ja varsti peale seda jooksin oma "jänesest mööda". Edasi läks veel kuni 7nda kilomeetrini suht lõbusalt, kuni hetkeni, mil ma avastasin, et võiks ikka alla tunni lõpetada ja selleks tuli arendada suhteliselt korralikku tempot. Ega ma väga arvutada ei viitsinud, lihtsalt andsin tiba gaasi (kuigi aja järgi lihtsalt lasin sama tampoga, mis enne). Viimased 2 kilomeetrit ikka venisid nii, mis kole. Ja viimased 400 m olid eilu pikimad. Aga aeg: 57:40 oli väga magus palsam väsind kehale.
Numbritega jooksjate järgi üritasin ka logi välja selgitada:
Esimene ajavõtu punkt: 35:37
Teine: 44:48
Finish: 57:40,54

Uri: Vahepealsed treeningud

Pikk aega vaikust ei tähenda veel, et ma üldse trenni pole teinud. Kuigi piinlikult vähe siiski.

Pärast 10-päevast pausi tegin jooksutrenni Pühajärve-äärsete küngaste peal.
Kuigi tempo oli madal (7:06/km), suutsin joosta vaid tund aega ja läbisin 8.7km. Keskmine pulss oli 150, kuid tõusude peal läks see koguni 173-ni välja.

Siis järgmisel päeval sai veel üks pisike jooksutrenn tehtud 6.1 km 34:45-ga. Kuna pikka trenni polnud aega/tahtmist teha, siis tegin natuke tempokamalt. ehk kõigepealt 10 minutit rahulikku soojendust ja siis 19.5 minutit tempokamalt. Tempo oli 5:23/km ja pulss keskmiselt 163 peal. Lõppu veel 5 min lõdvestust.

Ja enne jooksumaratoni viimane trenn oli uiskudel, 7. mail. Distants 19.3 km, keskmine kiirus 20.4 km/h. Keskmine pulss 145. Kui aga soojendus ja lõdvestus (rajale minek ja tulek) maha võtta, siis oli keskmine kiirus 22.1 kmh ja pulss 153.

Enne maratoni on siis jooksukilomeetreid kogunenud 48 ja uisukilomeetreid 36.

Rattaralli

kas keegi rattarallile oleks tulemas? Reedel on viimane odav päev registreeruda

Lauri: võistlussoovitus Kõvamehe jooks

Ma ise viibin 14. juuni küll vist maratoni treeninglaagris Keenias, aga kõigile teistele sprotttidele soovitan seda võistlust

http://www.stamina.ee/rahvajooks/index.php?menuID=724&ids=724

Eelmisel aastal osalesin ise ka, see on üks korralik vaheldus muidu tavalisele jooksule. Siis oli distants 6,9 km ja ma sain 74. koha 300-st osalejast.



Mina eelmise aasta viimasel takistusel

Olge kõvad!

Kaur: Ratas 23.5km

Neljapäeva hommikul käisin sõitsin tunnikese rattaga. Tiirutasin Koplisse ja pärast sealt Kakumäele ning koju tagasi. Sõit kestis tunni, väga raske polnud ning keskmiseks kiiruseks tuli 23.5km/h. 

Kaks asja - vaja on rattapükse ja vastutuul võiks ka olemata olla!

Lauri: Jälle sadulas [51]

Sel kolmapäeval (29.04) tegin järgmise rattatreeningu, jälle Harkuringil. Peaks vist edasise rattatreeningu mõnusamaks muutmiseks ostma endale rattapüksid - 30 km seal kitsas sadulas sõita võtab lõpuks tuju ära.

Üldiselt oli treening mõnus, andsin sel korral pisut kõvemini vänta kui eelmises trenni (20.04). Eelmine kord olid kummid ka pisut tühjad, lisaks ei kasutanud ma too kord esimest suurt hammasratast, nüüd lasin aga ka selle käiku, mille tulemusena peaks aeg oluliselt kiirem olema. Mingi hetke jäi mul küll kell pausi peale, aga tagantjärgi mõõtes oli see ca 4 km pikkune teelõik, mille nüüd distantsile ja ajale umbes juurde lisan.

Distants umbes 30 km
Aeg umbes 1:31
Keskmine pulss 146
Max pulss 171
Keskmine kiirus 19,4 km/h
Max kiirus 28,2 km/h
Kaloreid põleb ratta sõidul korralikult - kokku 1290


Lisaks selle, et Kaur mainis nädala pärast on jooksumaratoni, algab sel kolmapäeval ka juba Swedbank-i kontorirottide iganädalane jooks. See on meeldiv lisatreening koos töökaaslastega joosta ning seda erinevates Tallinna paikades.

Lauri: lühikesed ja pikad otsad [ 80]

Mul on blogimisest väike vahe vahele tulnud, teen siis nüüd kõik järgi.

Üleeelmisel neljapäeval (23.04) proovisin ära intervalltreeningu. Oleme Uri ja Kauriga selle üle ka varem arutanud, seega otsustasin selle siis nüüd ära proovida. Käisin Trummi spordirajal ja kasutasin enda kella sees olevat programmi, mille järgi tegin 5 kordust. Üks kordus koosnes 30 sekundist u 80% täiskiirusest jooksmisest ning seejärel 1 min aeglaselt joostes. Alguses polnud väga viga, kuid 4. ja 5. korduse ajal oli kiiret tempot juba oluliselt raskem hoida kui esimesel poolel. Peale 5 korda, tegin lõppu veel ca 10 min rahulikult lõdvestusjooksu. Üldselt peaks hakkama sellist treeningut korra nädalas lisama tavatreeningule, et spurtimist harjutada.



Distants 2,21 km
Aeg 13:26
Keskmine pulss: 170
Max pulss: 191
Keskmine kiirus: 6:09 min/km (9,7km/h)Max kiirus: 3:35 min/km (18,7 km/h)
Intensiivse treeninguga põletasin vaid 139 Cal.


26.04 oli vapustav ilm, seega otsustasin ette võtta pikema jooksu. Läksin jälle Trummi spordirajale, kuid kuna seal oli mingi võistlus käimas pöörasin kohe Harku ringile. Jooksu alguses võtsin kohe eesmärgiks hoida pulss võimalikult madalal, nii alla 160. Etteruttavalt mainin, et jooksin kokku 13,5 km. Esimesed 8 km oli pulss ilusti kuskil 150 peal, kuid väsides hakkas ka pulss tõusma ja pidin rohkem jälgima, et seda all pool määratud piiri hoida. Üldiselt sain plaanituga ilusti hakkama, tulemus oleks ehk isegi parem, kuna aga raja alguses ja lõpus on tõusud, mis mu pulsi 180 peale ajasid, siis sealt ka natuke tuli keskmine üles.



Distants 13,5 km
Aeg 1:44
Keskmine pulss: 159
Max pulss: 183
Keskmine kiirus: 7:53 min/km (9,6km/h)
Kaloreid põles 689

Peale jooksu jäin veel tunnikseseks Trummi spordipargi välisesse "jõusaali". Tegin seal erinevaid jõu ja ilu numbreid sh tegin 3 seeriat kätekõverdusi rööbaspuudel ja erineva kätehaardega lõuatõmbeid. Kuid selle tulemusena olid järgmised päevad lihased kanged, kõige hullemini avaldus see mu teisipäevases volletrennis. Enne trenni venitasin küll lihaseid kuid siiski blokki hüpates liikusid käed sekund-kaks hiljem kehale järgi ja siis ka suutisn käsi sirutada vaid nii, et küünarnukid õlgadest kõrgemale ei tõusnud ja käed oli laiali nagu antennid. Mingi hetk sain aru, et ei ole mõtet seal võrgu peal lihtsalt lehvitamas käia ja lõpetasin blokkimise üldse ära. Nii palju siis sellest kui korralikult ei venita.

Tartu jooksumaraton

Stardijärjekord 23km maratonil selline:

Stardigrupp VI:

1242 Kaur Talpsep; 1243 Lauri Henno; 1475 Raiko Uri

Ja naistest siis 10km starti minemas Kristi Hakkaja!

Treenida on veel jäänud 9 päeva!

Kaur: esimene rull ja teine ratas

Kasutades ära nädalavahetuse suurepärast ilma, sai tehtud kaks suhtelist mõnusat madala pulsiga trenni (võimalik, et madal kuni keskmine). 

Laupäeval sõitsin 1.30 ratast, mille käigus kogunes kilomeetreid ca 35-36. Suhteliselt mõnus oli tagant tuulega Pirita poole sõite const. 28km/h. Tagasitulles oli vastutuulega küll rohkem kangutamist, kiiruseks 20-21km/h. 

Pühapäeval käisin tegemas hooaja avalööki rulluisutamises. Sõitsin viis Lillepi ringi - üsnagi mõõdukalt. Vahepeale ka paar kiirendust kuid pulss ma usun, et oli suht madal.

Miskipärast on põlv ikkagi veel valus...

Kena ilma!

Kris: Toitumisest

Siin on selle homse Fredi loengu ettevalmistav artikkel. Päris põnev aga suhtelisekt keerukas mõttekäik. Ehk hammustate läbi ja saate tublideks. Kõige tähtsam on muidugi pilt artikli juures.

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=4631