Enne maratoni valdas mind suur hirm ja ärevus, üritasin seda ohtra nuumamisega vaigistada. Samuti varusin maratoni jaoks kaks geeli, glükoositablette ja otsustasin ka oma joogi kaasa võtta. Nagu Indrek vist eespool juba kirjutas, tegime suuskade ettevalmistamisega nii, et libisemise panime ise (sinine Swix HF6) ja pidamise lasime määrida. Igajuhul suusk oli super - pidas hästi ja libisemine oli ka olusid arvestades täiesti korralik. Nädalake enne maratoni ennustas ilmateade jubedat pakast, lumesadu, tuisku, tuult ja muid õudusi, mis mu suurt hirmu ainult toitsud, aga õnneks oli pühapäeval ilmataat meie poolt ja ilmaolud olid täiesti ilusad, olin isegi veidi liiga paksult riides. Selle eest aga olid valitsenud kõik need eelnimetatud jubedused eelnevatel päevadel, nii et tagant otsast alustades ja teise poole sees sõites polnud rajast suurt midagi alles. Et see oli mu esimene maraton, säilis lootus, et parema ilmaga on lootust ka veidi parematele radadele (ja paremale libisemisele).
Kõigepealt kokkuvõte numbritest:
Stardinumber: 4042 (eelviimane stardigrupp)
Aeg: 5:37:40 (ronisin päris mitu kohta ülespoole)
Koht: 2474. (naiste arvestuses 122. ja oma vanuseklassis 51.)
Keskmine pulss: 168 (kartsin isegi hullemat numbrit)
Max pulss: 182
Keskmine kiirus: 11.2 km/h
Vaheajad TP-des:
| Matu | Ande | Kuutse | Peebu | Palu | Hellenurme | Finiš |
| 12 km | 23 km | 32 km | 39 km | 46.6 km | 53.5 km | 63 km |
| 1:06:56 | 1:36:41 | 2:53:12 | 3:34:03 | 4:12:46 | 4:48:47 | 5:37:40 |
Nüüd sõidust endast lähemalt. Üldmulje oli selline, et trügimine ja rahvamass ületas mu kõige hullema ettekujutuse ja see võttis ikka päris palju energiat. Stardijooneni jõudsin umbes 5 minutiga ja ka sealt edasi oli päris mitu kilomeetrit täielikku astumist. Mingi hetk otsustasin, et aitab ja hakkasin rahvamassidest mööda trügima, mis oli üsna vaevaline ettevõtmine ja ajas ka pulsi korralikult üles - kui pilk peale jäi, oli ikka stabiilselt üle 170. Matule jõudes aga avastasin ehmatusega, et vaatamata alguse astumisele ja trügimisele olin sõitnud enda kohta väga kiiresti (ligi 11 km/h) ja sellest hetkest alates tõstis minu sees pead kuri ning sitke loom, kes maratoni lõpuni mulle asu ei andnud ja muudkui tagant piitsutas, sest alla 6 tunni aeg terendas silme ees.
Matust Andele vajutasin juba ligi 12 km/h kiirusega ja muudkui möödusin eessõitjatest, aga natuke pärast Andet tuli ka midagi väikse haamri laadset (mitte midagi hullu - võib-olla selline kõige pisem haamer, millega nukumööblisse tillukesi naelu lüüa), aga tempo püüdsin natukene maha võtta. Seega kuni Peebuni sõitsin umbes 10.8 km/h ja üritasin sobiva tempoga gruppidega kokku hoida ning eriti mööda enam trügima ei hakanud. Rahvamass oli ka selleks ajaks juba piisavalt hajali ja väga tihti oli juba vaba jälge, kust vajadusel oma tempos sõita sai. Peebult edasi oli rada mõnusalt langev ja seal hakkas ilma pingutuseta tempo iseenesest tõusma ja enesetunne paranema, nii et Palusse jõudes olin jälle väge täis, emotsionaalselt oli ka hea tunne, sest maastik oli juba tuttav ja lõpp hakkas kuskil tunneli lõpus paistma. Palus lükkasin sisse 1/2 geelist ja hakkasin varajase lõpuspurdiga peale - loodetud paaristõugete asemel tuli küll enamasti vahelduva sammuga leppida, aga et ma olin oma 6 tunni graafikust päris kõvasti ees, siis ahnus ainult kasvas. Hellenurmes tankisin endale sisse teise poole geelist ja pressisin finiši poole. Tempo oli seejuures 12.3 km/h, mis on mu absoluutne rekord. Viimase umbes 14 km jooksul möödusin väga paljudest inimestest ja parandasin oma kohta hinnanguliselt paarisaja võrra kindlasti.
Söömisest-joomisest nii palju, et jõin igas punktis (Matus oma pudelist), alates teisest TP-st sõin igal pool ka vähemalt ühe soola sisse kastetud banaani ja viimases kahes ka geeli. Püüdsin TP-des veeta nii vähe aega kui võimalik ja huvi pärast võtsin ka aega, mis kulus: kokku läks selleks lõbuks 13 min. Ei teagi, mis selle numbriga peale hakata, lihtsalt mulle teadmiseks, mitu minutit näljasurmast ja vedelikupuuduse pääsemise eest masta tuleb :)
Kokkuvõttes ületasin oma eesmärki (sõita 6 tunni sisse) päris korralikult ja tõmbasin ka indrekule koti pähe :P Miinuspoole pealt: see rahvamasssis sõitmine oli päris palju jubedam kui ma arvasin, aga pole viga, järgmisel aastal on stardipositsioon kõvasti korralikum. Kannad suutsin ka koledal kombel villi sõita, kuigi trenni tehes pole suusasaapad kordagi hõõrunud. Homseks Haanja maratoniks tuleb korralikult kinni teipida!
Väga tugev sõit! Selle põhjal võib Haanjasse küll väga enesekindlalt minna
ReplyDelete