Haanja maratonile minnes lootsin väga, et veidi lühem distants mind nii totaalselt ära ei tapa, kui Tartu maraoni 63km. Raja profiili vaadates läks paraku positiivsuse tuhin kiirelt üle. Profiil nagu hai hambad.
Startisin Intsu ja Netega koos. Vastupidiselt Tartule oli Haanjas küll esimestel kilomeetritel iga tõusu ja laskumise eel suur järjekord. Mulle see siiski sobis, sest tõusudel liigkõrgeks läinud pulss tuli siis korraks jälle alla. Üldiselt oli see algus ikka väga karm-- tõusud on järsud ja laskumised nii rasked, et puhata ei saa. Paar kilomeetrit enne esimest TPd jäin Intsust ja Netest maha. Mõnes mõttes oli see kergendus, sest siis sai oma tempos edasi kulgeda. Suur oli mu üllatus, kui ma nad TP-s jälle kinni püüdsin.
Enne teist TP-d kordus sama-- jäin neist küll maha aga TPs tegin sedavõrd kiiremini, et minema läksime koos. Seal jõudis ka Raiko järgi. Siit edasi läks mul raskemaks ja sõitsin üksi edasi. Suur oli kiusatus, kui lühema distantsi inimesed 20ndal kilomeeril finišisse keeravad. Õnneks tulid siis mõnusad pikad lauged laskumised. Paraku olid mu suusasaapad muutunud jalas tõelisteks hispaania-saabasteks ja Tartu maratonil külge hakand küünarnukivalu andis jälle tunda.
3 ndasse TPsse jõudes nägin sealt just lahkumas Intsu ja Netet. Selles punktis oli aga tõeline leid naabertalu leib. Teinekord nõudke. Nüüd läks rada veidi mõnusamaks. Pikka aega sõitis mu selja taga keegi proua, kelle kohalolu mul ennast kiiremini liigutama sundis. Enne viimast TPd läks ta küll must ette aga TPst lahkusin vist mina jälle esimesena ja tema jäi lõpuprotokollis siiski seljataha. Nüüd jäi veel üks ränk katsumus- legendaarne "mõrvaritõus". Õnneks ei osutunud see nii jubedaks, kui vaimusilmas ette olin kujutanud. Jah, sein oli see tõesti, ent nii järsk, et paremagi tahtmise juures sellest üles küll kuidagi ei suusata. Nii tatsasimegi kõik hanereas ja ettevaatlikult, et jäistel kohtadel mitte tagasi vajuma hakata.
Et kella GPS oli terve distantsi korraldajate kilomeetrinäitudega pahuksis olnud, ei julgenud lõpuspurti eriti hoogsalt tegema hakata. Aga paar noorsandi, kelle mööda olin sunnitud laskma, ajasid närvi mustaks ja nii tuligi tempot tõsta, et paaris eessõitjast mööda minna. Isegi finiši sirgel tuli taganttulijaga võistelda. Õnneks jäi ta siiski seljataha.
Kellaga mõõtsin sedapuhku ka puhast sõidukiirust, mis minu üllatuseks kõikidel lõikudel stabiilselt 10,8 km/h oli. TPdes üritasin olla kiire ja see ka õnnestus. Kuskil ei kulunud üle 2 minuti.
Distants mõõdetud GPSiga: 38,7 km (ametlikult 40 km)
Aeg: 3:40:20,5
Koht: üldarvestuses 883, oma vanusegrupi naiste arvestuses 32.
Keskmine kiirus 10,5 km/h
Keskmine pulss: 164
Max pulss: 192
Kadunud kaloreid: 2608
No comments:
Post a Comment