Pea-aegu kuu juba möödas, aga panen ka oma meenutused Tartu Maratonist siia kirja.
Kokkuvõttes võib öelda, et sõit läks igati hästi nii enesetunde kui ka tulemuse poolest. Suusad said väga head (määrisid Karupesa tiimi poisid Tehvandil) - seekord lasin libisemiseks panna kõrgfloori ja libisesid küll. Pidamine oli kah igati paras ja pidas lõpuni vastu.
Stardis olin sättinud ennast sisekurvi, mis osutus veaks - kuidagi ei pääsenud alguses liikuma ja kaotasin nähtavasti rohkem aega, kui teised, kes väliskurvist tulid. Esimesse vaheajapunkti jõudes nägin, et olen oma üle-eelmise aasta graafikust vaikselt ettepoole liikumas. Üle-eelmise aasta seadsin võrdluseks seetõttu, et eelmise aasta tulemus oli lihtsalt piinlikult nõrk.
Vaheajapunktis ei leidnud kiiresti spordijooki üles, seega sõitsin edasi joomata. Ise küll hakkasin kartma, et see võib hakata vaikselt kätte maksma, kuid õnneks olin peagi juba uues punktis kohal. Enne Harimäe tõusu otsustasin ka tempot veidi vaiksemaks võtta, kuna tundus, et võrreldes 2010 aegadega olen liiga kiirelt alustanud. Eelmisel aastal oli algus samuti ilus, aga haamer ka kiire tulema.
Seekord läks siiski paremini ja jõudu jätkus. Vahepealsed tuulised lagendikud vähendasid küll sõidumõnu, kuid metsavahel olid nii rada kui ilm väga talutavad. Ainus, mis häiris oli, et vähese lume ja tuisu tõttu oli radasid vähevõitu ja trügimist jätkus seetõttu isegi raja teise poolde. (Mäletan et kunagi oli hea meel kui raja teises pooles üldse mõnda kaassõitjat nägid).
Palu punktiks tundus juba selge, et lõpuni vastu pidamisega probleemi ei ole ja kiirelt sõites oleks võimalik isegi 4:45 aega sihtida. Selle mõttega võtsin ühele kaasmaratoonarile tuulde. Tempo oli minu jaoks ehk liiga kiiregi, aga paaristõukes on taga sõita ikka parem kui üksi ja minek oli hea. Siiski küpsetas see sõit mind peagi läbi ja paar kilomeetrit enne Hellenurmet lasin jänesel minna.
Sealt edasi läks ka sõit raskemaks. Tõusudel oli kohati vaja ennast ikka kõvasti tagant sundida, et päris lonkima ei jääks. Lõpuni siiski enam palju polnud ja päris haamrit ei saanud kah. Tulemusi vaadates olen lõpuga siiski päris palju kohti kaotanud.
Kokkuvõttes siis tulemused järgmised (sulgudes 2011 ja 2010 sama näitaja):
Koht: 2099 (2906 / 1939)
Ametlik aeg: 4:44:33 (5:25 / 5:18)
Neto aeg: 4:40:51 (5:24 / 5:16) - arusaamatult palju olen kaotanud stardis.
Kaotus võitjale: 2:01:12 (2:43 / 2:18)
Keskmine pulss: 161 (157 / 162)
Aeg oli mul parem ka 2009. ja isegi 2001. aasta tulemustest. Vaid 1999. olen kiiremini sõitnud.
Peale Maratoni rohkem suusatama pole jõudnudki. Haanja maraton jäi ka erinevatel põhjustel sel aastal tegemata. Seega võib suusa-hooajale siinkohal joone alla tõmmata:
Kokku tuli sel aastal vaid 11 suusasõitu, kokku 210 kilomeetriga. Suuskadel veedetud aeg 17 tundi ja 24 minutit. Eelmise aasta 22-le treeningule, 369 kilomeetrile ja 33 tunnile jäin seekord ikka kõvasti alla, aga samas võistlustulemused Alutagusel ja Tartus paranesid.
Nüüd edasi jooksulainele, et 2. juuniks vormi saada!
Kokkuvõttes võib öelda, et sõit läks igati hästi nii enesetunde kui ka tulemuse poolest. Suusad said väga head (määrisid Karupesa tiimi poisid Tehvandil) - seekord lasin libisemiseks panna kõrgfloori ja libisesid küll. Pidamine oli kah igati paras ja pidas lõpuni vastu.
Stardis olin sättinud ennast sisekurvi, mis osutus veaks - kuidagi ei pääsenud alguses liikuma ja kaotasin nähtavasti rohkem aega, kui teised, kes väliskurvist tulid. Esimesse vaheajapunkti jõudes nägin, et olen oma üle-eelmise aasta graafikust vaikselt ettepoole liikumas. Üle-eelmise aasta seadsin võrdluseks seetõttu, et eelmise aasta tulemus oli lihtsalt piinlikult nõrk.
Vaheajapunktis ei leidnud kiiresti spordijooki üles, seega sõitsin edasi joomata. Ise küll hakkasin kartma, et see võib hakata vaikselt kätte maksma, kuid õnneks olin peagi juba uues punktis kohal. Enne Harimäe tõusu otsustasin ka tempot veidi vaiksemaks võtta, kuna tundus, et võrreldes 2010 aegadega olen liiga kiirelt alustanud. Eelmisel aastal oli algus samuti ilus, aga haamer ka kiire tulema.
Seekord läks siiski paremini ja jõudu jätkus. Vahepealsed tuulised lagendikud vähendasid küll sõidumõnu, kuid metsavahel olid nii rada kui ilm väga talutavad. Ainus, mis häiris oli, et vähese lume ja tuisu tõttu oli radasid vähevõitu ja trügimist jätkus seetõttu isegi raja teise poolde. (Mäletan et kunagi oli hea meel kui raja teises pooles üldse mõnda kaassõitjat nägid).
Palu punktiks tundus juba selge, et lõpuni vastu pidamisega probleemi ei ole ja kiirelt sõites oleks võimalik isegi 4:45 aega sihtida. Selle mõttega võtsin ühele kaasmaratoonarile tuulde. Tempo oli minu jaoks ehk liiga kiiregi, aga paaristõukes on taga sõita ikka parem kui üksi ja minek oli hea. Siiski küpsetas see sõit mind peagi läbi ja paar kilomeetrit enne Hellenurmet lasin jänesel minna.
Sealt edasi läks ka sõit raskemaks. Tõusudel oli kohati vaja ennast ikka kõvasti tagant sundida, et päris lonkima ei jääks. Lõpuni siiski enam palju polnud ja päris haamrit ei saanud kah. Tulemusi vaadates olen lõpuga siiski päris palju kohti kaotanud.
Kokkuvõttes siis tulemused järgmised (sulgudes 2011 ja 2010 sama näitaja):
Koht: 2099 (2906 / 1939)
Ametlik aeg: 4:44:33 (5:25 / 5:18)
Neto aeg: 4:40:51 (5:24 / 5:16) - arusaamatult palju olen kaotanud stardis.
Kaotus võitjale: 2:01:12 (2:43 / 2:18)
Keskmine pulss: 161 (157 / 162)
Aeg oli mul parem ka 2009. ja isegi 2001. aasta tulemustest. Vaid 1999. olen kiiremini sõitnud.
Peale Maratoni rohkem suusatama pole jõudnudki. Haanja maraton jäi ka erinevatel põhjustel sel aastal tegemata. Seega võib suusa-hooajale siinkohal joone alla tõmmata:
Kokku tuli sel aastal vaid 11 suusasõitu, kokku 210 kilomeetriga. Suuskadel veedetud aeg 17 tundi ja 24 minutit. Eelmise aasta 22-le treeningule, 369 kilomeetrile ja 33 tunnile jäin seekord ikka kõvasti alla, aga samas võistlustulemused Alutagusel ja Tartus paranesid.
Nüüd edasi jooksulainele, et 2. juuniks vormi saada!
No comments:
Post a Comment