Lauri: Hiiumaa surf ja ratas

Nädalavahetusel käsime Hiiumaal surfitripil. EMHI vaatluste kohaselt oli laupäeval ida ja kirde tuul 8-12 ja puhanguti kuni 15 m/s. Kuigi tuult jagus terveks päevaks olime juba peale 11 Tõrvanina rannas kohal. Kama üles rigades panin peale enda kõige väiksema 5,2 m² Neilpryde’i Batmani purje. Laudadest oli mu see kord kaasas vaid Fanatic Skate 112 L, seega siin midagi valida polnud.



Kuigi Tõrvaninas pole küll Ristna laine, oli ka siin kõrgust üles kerinud, nii et harja pealt sain vasakul halsil mõnusalt õhulende teha. Samas oli tunda, et see 122 L freestyle laud pole nende olude jaoks enam päris sobilik, kui laud natukenegi veest välja tuli hakkas see ka ise purjena tööle ning vedas mind alla tuult. Pean enda varustuse kogu ühe väiksema lainesõidu lauaga täiendama, et saaks sügistuuli korralikult nautida.

Kuna see NP puri on juba päris mitu aastat vana, panin prooviks uuema Dahabist ostetud North Sails’i 5,4 m². Kuigi suuruse vahe on marginaalne, oli uuema purjega ikka parem minek. Tegin nii oma paar tundi väikeste pausidega sõitu, kuni mingi hetk hakkas jõud ja oskused lõppema, nii et ei saanud enam üle beachbreak’i. Püüdsin küll üle laine harja saada, aga see peksis mind ikka ja jälle tagasi. Pikka võitluse vedas laine kogu kama käest minema, tulemuseks katkine puri. Õnneks on katki vaid üks väike aken, aga siiski nüüd on mul vaja lasta juba kaks purje ära parandada ( surfilaagris kukkusin oma NS-i 6,6 m² käega läbi).

Vahetasin purje tagasi vanema peale ja lasin edasi, kuna aga ma üle laine enam kaugemale ei saanud, siis hakkasin rannas jälle Vulcanit harjutama. Vees oli üks madalam koht, mille vastu laine ära murdus, nii et kalda äärde tekkis ca 50 m pikkune väikese chop’iga ala kus triibutada sain. Kõrvalt vaatajale oleks õhulennud päris lõbusad vaadata olnud - paaril korral lendas laud koos purjega ja ilma minuta päris kõrgele ja kaugele, kahjuks Vulcanitest oli asi kaugel.

Kuigi peale 4 tundi sõitu oli jõud päris otsas, oli kahju merelt ära minna. Kui suvel ikka nii vähe sõidupäevi on, kuidas sa siis lähed minema kui täiega veel puhub. Aga vaatamata kõigele on just sellised ilmad need mille nimel tasub oodata. Kui ikka tuul on juba nii tugev, et kisub purje käes, saan aru miks ma surfi armastan. Tuule ja lainetega võidelda on ikka kuradi võimas tunne, kuigi loodus jääb pahatihti peale.



Järgmisel päeval oli Kagu tuul ja prognoosi kohaselt jällegi 7-12 m/s. Mõtlesime, et proovime Kaleste randa, kahjuks oli see aga vale valik. Lahe sopist kaugele välja sõites sain 6 m² purjega laua käima küll, aga see polnud see mis eelmisel päeval. Oleksime pidanud minema saare teise otsa Kassarile kuhugi, oleks ehk lustida saanud.

Nüüd natuke muud juttu kah. Laupäeva öösel on tulemas Swedbank Xdreami 3. etapp Karulas. Nagu blogist lugeda võib olen viimasel ajal peamiselt surfiga tegelenud, niisiis püüdsin sel nädalal natuke ka ratast sõita. Teisipäeval proovisin järgi raja, mille Kaur avastas ümber Ülemiste järve. Algus oli enam-vähem sarnane 16 km asfalti peal, siis aga keerasin ma kuhugi mets avahele, mis viis mind Männikule. Seal sain natuke ka ratas käes kõrval pehmes liivas joosta. Männikult välja tulles tegin veel Nõmmel natuke ringi ja siis koju tagasi. Kokku tuli teepikkuseks ca 323 km ja aeg oli 1:49. Keskmine pulss jäi 111 peale.

Komapäeval käisime kauriga koos sõitmas - Graniidi tn- Pirita ürgorg- Pirita Velodroom. Veolodroom ijuures re- kodu. Tee pikkuseks tuli 27 km, ajaks 1:21 Tempo oli seekord kiirem, nii tuli ka keskmine pulss kõrgem - 132.