Start anti väikese viisitusega kell 13: 15. Alustuseks kulges mööda suhteliselt tasast aga heina kasvanud rada kraavipervel. Paarisaja meetri pärast tuli teha tagasipööre ning läbida see sama kraav ning tagasi alguse poole joosta. Stardiala juures tuli ületada ca 1,5 m kõrgune plank. Suure rahvamassi all oli sel juba ülemine laud äri tulnud ja teised ragisesid, kui seal otsas turnisin. Kuigi mu ümber oli veel terve trobikond võistlejaid, sain sellest ilma probleemideta ületatud.
Kui rajast oli läbitud umbes 1 km oli ees suurem mullavall ning peale seda kaks tiiki. Esimene tuli läbida vaid servast, aga kuna see läks päris järsku sügavaks, siis pidin ka paar ujumisliigutust tegema. Järgmine veetakistus oli küll madalam, kuid vee kohale oli pandud mingi palk, millest tuli üle või alt läbi ronida. Peale tiiki olid veel mingi autorehvid, aga neist sain kahe sammuga üle.
Nagu ikka võistlustel, läksin ka seekord massipsühhoosiga kaasa ja valisin alguseks liiga kiire tempo. 5 minutit peale starti oli mu pulss tõusnud juba 190, olin alustanud liiga tormakalt. Püüdsin nüüd hooga natuke maha võtta ja lasin teistel endast mööda joosta. Kuna eelneva info kohaselt pidi raja pikkus olema 9 km, siis polnud mõtet end kohe alguses ära tappa. Nägin raja kõrval kõndimas veel üht venda, eks oli temagi vist liiga kiiresti alustanud. Mõtlesin omaette, et saagu mis saab, mina jooksen lõpuni ja kõndima ei hakka!
1,4 km peal oli rajal autorehvidest takistus ning peale kolm järjestikku seda nii ca 1m läbimõõduga kanalisatsioonitorud, millest tuli üle joosta. Ka neist sain vaid kahe-kolme hüppega üle. Paarisaja meetri pärast tuli joosta läbi jõe, mis oli raudtee silla all. Kuna põhi oli täis lahtisis ja suuri kive, siis võtsin hoo täiesti maha, et mitte jalga välja väänata või lausa murda.
Järgmisena oli raja kõige igavam osa, 2 km tuima jooksu mööda heinamaad. Sain siin aru, et mul pole mõtet kellegagi võidu joosta, lasin rahulikult oma tempot ja püüdsin möödujatest mitte välja teha. Minust kiiremaid jooksjaid oli omajagu, samas vahepeal taha vaadates oli minust taga pool siiski suurem hulk rahvast kui ees.
3,6 km tuli järgmine taksitus, telliskivi putka, mille aknast tuli läbi ronida. Kuna aken oli väike tekkis sinna väike järjekord. Mulle see sobis see väga hästi, sain natuke hinge tõmmata ja pulssi taastada. Peale putkast läbi hüppamist sain topistäie juua ning jooks läks edasi.
Veetakistus
Kuskil 4 km peal oli tee peale ette aetud mingi madelauto, mille porte oli alla lastud, nii sai üle selle joosta. Juba mõnda aega olin jälitanud üht gruppi, mida vedas üks naine. Olin eelnevaid takistusi ületades neile lähemale tulnud, samas kui nemad jooksuga vahet jällegi kasvatasid. Paarsada meetrit peale autot, oli teepeal 5-6 m kõrgune heinapallida virn. Sain seal selle grupi käte ning paari suurema sammuga olin üle heinapallide. Üles ronides sain mööda kahest mehest, teiselt poolt alla libisedes/hüpates kuulsin veel hädaldavat kellegi häält, kes oli kuhugi kinni jäänud. Nüüd oli sellest grupist vaid see naine mu edu seisus. Ees olid veel kaks heinapalli. Jõudsime taksituseni koos, sain nendest sama kiirelt üle kui eelmistest, samal ajal kui tema veel ukerdama jäi. See mööda minek andis mull nii palju indu, et lisasin tempot ning jooksin sellel grupil eest ära. Peale seda ära minekut 4,5 km peal ei lasknud ma enam kedagi endast mööda.
Järgmisena tuli 1km jagu jooksu läbi tiheda metsa. Mitu korda vaatasin joostes tagasi, aga jälitajaid ei näinud. Tihnikus joostes leidsin endale hoopis uue jänese, keda jälitada ning kes aitas tempot üleval hoida.
Metsast väludes tuli joosta jälle läbi sama raudteesilla aluse jõe ja sealt omakorda mingi viljapõllu serva. Edasi tuli ca 500 m jooksu mööda põllu äärt. Vahepeal tuli ületada üpris sügav kraav, mis oli oma 2-3 m lai. Ma ei osanud alguses arvata, et see nii sügav on ja läksin hooga peale. Õhus olles vaatasin, et assamalla kus on auk! Õnneks maandusin teisele poole ilma komistusteta, nii et sain edasi lasta.
Jooksu ajal vaatasin vahe tagasi ja nägin, et sellest samas grupist on paar venda mulle hakanud lähemale jõudma. Järgmisena tuli joosta risti üle jõe, millel järgnes mudas roomamine. See oli mu lemmik takistus ka eelmisel korral. Ca 25 m pikkune mudane rada, mille peal oli ca 0,5 m kõrgusel okastraat garanteerimaks, et kõik selle vähemalt käpukil läbiksid. Kuigi mul oli sel hetkel veel enam-vähem puhas valge särk seljas, ei hakanud ma kahtlema ja hüppasin mudasse liblikat nii, et printisin ka kõrvalseisva publiku täis. Selle sööstu tulemusel möödusin päris mitmest konkurendist. Jama oli vaid see, et selle sukeldumisega olid mu nüüd silmad ka muda täis, nii järgmised paar minutit nägin kõike hägusalt ja pruunilt. Millegagi silmi puhtaks ka pühkida ei saanud, kõik oli ju porine. Järgnevalt tuli läbida need samad kanalisatsiooni torude, ülle mille alguses tuli joosta. Ka seal ei hakanud ma end väga tagasi hoidma ning hüppasin hooga sisse.
Näide mudarajast
Torudest väljudes näitas GPS, et joostud on ca 6 km. Teadsin, et ees on veel 3 km rada, nii et püüdsin hoida mõistlikku tempot. Paarisaja meetri pärast tuli ületada veel üks plank, ka siin tekkis väike järjekord, kuna üle mahtus vaid üks korraga. Õnneks siiski ei saanud must keegi siin mööda. Rada oli jõudnud stardi/finni alale väga lähedale ning hakkasin kahtlema, et äkki ongi see juba lõpp? Edasi joostes sattus rajale ette see sama esimene tiik, kus alguses ujusin. See kord hüppasin veel suurema hooga sisse ning sukeldusin, et liikuda kiiremini edasi ning et suurem osa muda riietelt maha pesta. Veest välja tulles tuli teha veel väike paun ning siis olin ka juba lõpusirgel. Tegin veel viimase ponnistuse, aga kahjuks ees jooksjat enam kätte ei saanud.
Kokkuvõtteks tuli raja pikkuseks 6,8 km, kuigi välja oli kuulutatud 9 km.
Lõpetajaid oli kokku 259, minu tulemuseks jäi 138. koht ajaga 42:15.
Spordiportaalist on võimalik näha ka ülejäänud takistusi rajal.
Üleeelmisel aasta oli tulemus mõnevõrra parem, siis läbisin 7,2 km ringi 35 minutiga ja sain 73. koha. Aga siis olin ma ka paremini valmistunud.
Pühapäeval tegin ühe pikema ja niivõrd-kuivõrd lõdvestava rattatrenni. Käisin nelijärvel ja sealt ring Jäneda-Aegviidu-Kõrvemaa-Nelijärve. Kuna plaan oli teha rahulik trenn ning rada oli ka suhteliselt aeglane , siis sellest ka tulemus:
Distants 33 km
Aeg: 2:13:56
Keskmine pulss 132
Max pulss 162
No comments:
Post a Comment