Friday, May 21, 2010

Lauri: rajaleidja [216]

Eilne rattatrenn Harkus pakkus jälle uusi elamusi. Paar päeva varem kohtusin Marekiga, kes soovitas proovida sealseid metsavahelisi radasid, mis pidid väga põnevad olemas. Läksingi siis eile sinna ekstreemsusi otsima.

Trummis sõites polnud erilist rajavaliku võimalusi. Harku tagumisele ringile jõudes, sain aga tee pealt metsavahele keerata. Maastik oli päris künklik, nii et kiiver ja prillid rappusid peas ja mõnes kohas sai isegi rattad õhku. Oli ka paar päris rasket ja tehnilist tõusu, palju lahtist liiva, männijuuri ja järske nõlvu. Mõni mäest alla tuleks oli juba downhill’i meenutav. Rahulikust kulgemisest oli see sõit kaugel, pulss pendeldas seal ikka 170-180 vahel, arvestame siis seda kui lõigutrenni.

Tagasi kõvema tee peale jõudes haakisin end ühe grupi külge, nende taga sõites tegime veel ühe pauna lisaks. Tee viis isegi mingi asustuses vahele väikseks lõiguks ja hiljem sai korra läbi oja kihutada. Sealt edasi, üle ühe truubi lennates kadus ratta küljest üks plastik jublakas ära, nii et käiguvahetaja tross tuli raami küljest lahti. Eks peab selle kuidagi teibiga ära parandama. Ma loodan, et ma oma ratast juba poole suve pealt ära ei lõhu.

Raskem maastik ja sirgetel lõikudel suhteliselt kiire tempo tõstis ka keskmise pulsi päris kõrgele. Esimese ringi aeg oli ca 40 minutit, metsa vahel ragistamine ja juurde tehtud paun andsid juurde ca 3 km ringile. Keskmine pulss oli esimesel ringil 159, maksimum 181. Teisel ringil valisin metsavahel natuke teise raja, nii venis metsarada pikemaks teisalt aga püüdsin sirgetel sõita rahulikumalt. Teise ringi pulss tuli 149 ja aeg 49 min. Kahe ringi peale tuli keskmiseks 154 ajakuluks oli 1:29. Tulenevalt lisandunud paunadest ja metsavahe teedest peaks eilne sõit kokku olema ca 36 km.

Aga sellega ei lõppenud veel eilne trenn. Peale sõitu viskasin ratta autosse ja tegin prooviks veel 1,5 km jooksu. Tekkis lihtsalt mõte, et võiks proovida, mis tunne on triatloni teha. Ei tea, kas asi oli vähesest sõitmises või milleski muus, aga üleminek ei olnud küll problemaatiline. Kuigi tunne oli hea, siis ei tahtnud üle ka pingutada ning pikemalt ei jooksnud. Kuna sääski on tõesti meeletult palju, siis peale venitamist jõudu eriti palju ei viitsinud teha.

No comments:

Post a Comment