Nüüd juba viiendat aastat järjest sai rulluisuhooaeg kokku võetud Berliinis -seekord siis ka ilusti pildis:
Selle aasta Berliini kokkuvõtteks piisab vast öelda, et nüüdseks on saanud selgeks, et ma ikka suudan neid maratone sõita küll. Seega peab edaspidi võtma eesmärgiks mitte lihtsalt "lõpuni jõuda", vaid paremat tulemit teha - ja sel eesmärgil ka rohkem vahepeal graafikus püsimist jälgida. Ühesõnaga jäin kilomeetritel 25-38 liiga pikalt passima ühe tüübi sabas ja oleks pidanud oluliselt varem spurtima - jaksu oli, aga strateegitseda veel ei osanud. Viimased 4km spurti teha enam üldaega palju paremaks ei tee, sellest ka üsna nõrk tulem. Ehk siis eesmärk järgmiseks aastaks - aeg kõige rohkem 2:13 (see on seni mu parim Berliini aeg).
Rulluisuhooaja kokkuvõteks: hooaeg tervikuna oli sel aastal väga mõnus - ilmad olid väga head, palju oli kuiva asfaldi päevi, mistõttu sai nii uisutamise kordi kui ka kilomeetreid kokku täitsa palju. Hooaja üldskoor - 447km - on seni minu kõige tugevam rulluisuhooaeg.
Sügiseste vihmade saabudes olen läinud üle jooksmise peale. Harjutan seekord madala pulsi värki ja vaikselt nagu tuleb - suudan juba üsna edukalt hoida pulssi kuni 160 peal. Rulluisus üritasin viimase kuu ka madalat pulssi hoida ja trennides see isegi täitsa toimis. Aga siis Berliinis libises pulss ikka keskmiselt 190 peal - ju ma siis ikka olen loomult kah kõrgepulsiline.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteVabandused juba ette, aga ... Võib-olla on sul tõesti loomulikult südamelöögisagedus kõrgem kui keskmisel inimesel, aga sellised pulsid ei ole kohe kindlasti vastupidavussportlasele iseloomulikud. See ei ole normaalne ja vajaks kindlasti asjatundja nõuandeid (korralik kardio-vaskulaarne koormustest kuluks esimese asjana ära). Ma ei usu, et keegi on sulle soovitanud selliste pulssidega treeninguid, või oled käinud teinud korraliku koormustesti spordiarsti juures ja kõik oli äärmiselt tip-top ning ei soovitatud sugugi madalama pulsiga treenida? Et teistele Sprotttidele ja nende tegemistele kaasaelamine on saanud juba üheks võrdlemisi normaalseks elu osaks, siis olen seda kõrgepulsilisust arutanud ka ühe oma tutvusringkonnas oleva füsioterapeudiga, kes on samas ka väga arvestatav saavutussportlane, küll mitte kestvusalal (laenasin veidi oma siinses kommentaaris ka tema sõnastust), aga ka tema ei pidanud seda õigeks. Tsiteerides: "Selliste treeningutega pikka ja edukat sportlaskarjääri ennustada ei julgeks."
ReplyDeleteMa üldse ei vaidlegi - häbiga tunnistan, et juba 2 aastat võtan hoogu spordiarsti juurde minekuga.
ReplyDeleteJa samal ajal olen hakanud tegema strateegilisi madala pulsi trenne - kerge sörgi peal suudan juba pulssi ca 156 peal hoida.
See on kindlasti samm edasi. Aga ma ikkagi soovitaksin see hoog ära koguda ja koormustest ära teha - mida rohkem endast ja enda kehast teadlikum oled, seda mõnusam ja lihtsam on tegelikult ka trenni teha. Ja kasulikum ka loomulikult!
ReplyDelete