Pole pikalt siiasissekannet teinud, kuigi tegevust on olnud omajagu. On ju ometi käes aeg, kui saab botased ja ratta välja tuua ning õues valgeid õhtuid nautida. Kuigi viimase kuu jooksul olen teinud vaid kaks-kolm lühemat jooksu ning ühe pikema sel pühapäeval. Et ikka kodulinna on vaja ikka läbinisti tunda, tegin ringi Kauri juurest Kalamajast Paljassaare poolsaare tippu ja tagasi. Kokku pea 14 km ja ajakuluks 1:45.
Vähem kui kahe nädalapärast on toimumas Xdream-i I etapp, seega on viimane aeg ka rattatrenni alustada. Larsi läbitud kilometraažist jään küll pikalt maha, aga kuskilt tuleb ju algust teha. Täna lükkasingi sadulalt tolmu maha ning sõitsin harjutuseks Püünsisse ja tagasi. Seega täna rahulik sõit, pulssi ei tea, sest kella aku sai tühjaks, aga see eest on mul rattal nüüd kompuuter ja uued rehvid. Just-just nagu Bemmi uued kummid. Need on päris toredad, valge kirjaga külje pealt ja väiksema mustriga, minek asfaldil on hea ja veeremisel on lärmi ka vähem. Aga kuna kella aku oli tühi siis leistangiarvutile tuginedes saan öelda, et kodust on Püünisse 17 km, kokku sai läbitud 35 km ja seda 1:45. Selline keskmine sõit hooaja alustuseks.
Spetsiaalselt kanuu etapiks pole mul olnud võimalust valmistuda, kuid püüan selle osa jõusaalis tasa teha. Pakkumaks lihastele vaheldust eelmistest kavadest, siis olen nüüd vist kuujagu bodypump-is käinud. Lühidalt kokkuvõttes, on see tunniajane lihasvastupidavustreening, kus harjutuste sooritamiseks (kükid, väljaasted, kätekõverdused jms) kasutatakse kange, kettaid ja hantleid. Treeningu jooksul saavad koormust kõik suuremad lihasgrupid õlgadest säärteni. Esimene kord trenni minnes oli eelarvamus, et suuremalt jaolt on saalis naised, järelikult peaks see ju lihtne olema. Nii ladusingi kangile peale suuremad raskused kui oleksin pidanud....trenni lõpus oli vere maitse suus ja järgmised paar päeva oli liikumine oluliselt raskendatud. Praeguseks on lihased harjunud ja koormused vaikselt tõusmas. Statistika pärast võtsin viimane kord pulsikella kaasa, kuigi jõusaali pulssi ei saa otseselt võrrelda, on huvitav siiski. Keskmine pulss jäi 157 peale ja maksimaalne oli 184.
Kui nüüd mõni arvab, et ma käin seal vaid veetlevate treeningkaaslaste pärast, siis ta eksib. Kuigi lisaks füüsise arendamisele on seal tõesti päris huvitav. Kui 28 osalejast 23 on naissoost, siis tahestahtmata kipub tagumises reas pilk raskustelt mujale rändama. Päris naljakas oli aga ka vastupidist avastada, kui minu taga oleva neiu ei jälginud mitte treenerit vaid siinkirjutaja alaselga...Siiski põhjusest olenemata on see vahelduseks jälle päris mõnus trenn.
No comments:
Post a Comment