Jälle sama lugu mis eelmisel aastal – teen oma maratoni sissekanded alles siis, kui suusahooaeg hakkab läbi saama. Aga panen siiski kirja, mis veel meeles on. Paraku küll üsna kuivalt ja informatiivselt, sest esimene emotsioon on juba lahtunud, aga siiski...
Tartu maraton
Kokkuvõtvalt – minu Tartu Maraton oli sel aastal väga edukas! Startisin kõvasti eestpoolt tempo oli algusest peale (liiga) kiire, erilist toppamist ei tulnud ette, suusk oli täitsa ok.
Kõigepealt arvulised andmed (sulgudes 2010 a.):
- Aeg: 4:58:39 (5:37:40)
- Koht: 2322 (2478)
- Naiste koht: 95. (122)
- Keskmine kiirus 12,6 km/h (11,2 km/h)
- Keskmine pulss 171 (168)
Suusamäärimiseks tegime Indrekuga sama skeemi, mis eelmisel aastal – libisemine ise, pidamise lasime panna Suusavendadel.
- Lipe: krundiks roheline Start SG8 -10...-30°C, peale Swix HF6 -6...-12°C
- Pidamine: soe krunt Swix V30, külm krunt Rode -1...-3°C (3 kihti) ja õhuke kattekiht Rode -10...-30°C.
Libisemine tuli välja enam-vähem, kuid mitte midagi erilist. Pidamist jätkus mul imekombel üsna lõpuni välja, kuigi netiavarustes sai Suusavendade töö kohta päris palju nurinat kuulda ja ka Intsul kadus ca 15 km peal pidamine ära.
Sõit ise oli alguses palavavõitu (olin korralikult sisse pakitud) ja oioioi kui kiire –Matu TP-ni oli puhas liikumiskiirus 13,5 km/h. Edasi jäi ikka pisut aeglasemaks ja juba poole maa peal oli toss väljas, aga kui kella pealt vaatsin, et mul on reaalne võimalus 5 tunni sisse sõita, piitsutasin edasi. Igastahes aretasin jälle enda kohta utoopilist tempot. Ei oskagi seda kuidagi kommenteerida, lihtsalt juhtub nii, et suur sõgedus läheb sisse ja ma ei anna endale aru. Tuleb siiski tunnistada, et teine pool, eriti viimased 5 km olid juba päris jõhkrad – tuterdasin olematuid jõuvarusid kokku võttes paaristõugetega finiši poole ja lõpuspurdist polnud haisugi. Küll aga tasus ponnistus end ära, sest aeg tuli napilt alla 5 tunni.
Kardetud külm ei hakanud kuskilt näpistama. Söömise-joomise süsteem oli jälle selline, et esimeses TP-s oma pudelist, edasi TP jõujook ja lõpupoole ka vett. Umbes poole maa pealt alates hakkasin ka poole tuubi kaupa geele manustama. Platseebo või mitte, aga tundusid toimivat.
Haanja maraton
Haanja maratonil selgus mitu asja:
- Ma ei oska suuski määrida. Pidamist polnud ollagi, tee mis tahad.
- Kui rajal olles 3 korda pidamist juurde määrida ja see ikka ei tööta, ei oska ma kohe ÜLDSE suuski määrida.
- Mu käed on liiga nõrgad, et pea olematu pidamisega Haanja küngastel normaalselt suusatada. Samas õnnestus laugemad tõusud siiski paaritõukega üles pressida.
- Haanja kitsas rada ei ole sellise massi jaoks mõeldud, vähemalt mitte tagumises otsas sõitmiseks.
- Haanja maraton pole üldse nii mõnus ettevõtmine, kui päike ei paista.
Koostöös Indreku meelitamiste-lohutamiste-innustamistega matkasin selle katsumuse siis lõpuni, kuid kahjuks eriti häid emotsioone ei jäänud. Võttes kõike eelnevat arvesse, oskan ma veel vähem seletada seda, kuidas ma Tartu Maratonil „suuri tegusid teen“.
Numbrid ka:
- Distants: 41,55 km (ametlikult 43 km)
- Aeg: 4:23:45
- Koht: 997 (1052-st)
- Keskmine kiirus: 9,5 km/h
- Keskmine liikumiskiirus: 10,9 km/h
- Keskmine pulss: 162
No comments:
Post a Comment