Kaur: ettevalmistused Stockholmi maratoniks [264]

Maratoni ettevalmistusaeg hakkab varsti lõppema. Mingil hetkel tegin ascisi portaalis endale treeningkava (mis polnud mul muidugi ainuke, vähemalt 2tk oli neid veel + Raiko oma), mis tähistas selle nädala algusest uude faasi jõudmist - puhkus, lõdvestumine, laadimine maratoniks.. sel nädalal olen kahjuks sellega liigagi aktiivselt tegelenud, sest luuümbris hakkas peale teisipäevast lõdvestustreeningut oma olemasolu intensiivselt meenutama.

... Asicsi plaanist aga veel. Ülesehitus on tore ja värviline, markeerides ära erinevad treeningufaasid - pre-conditioning, getting faster (tempojooksud), going further (pikemad tempojooksud kombineeritult - nt 9km tempot + 13km rahulikku), race simulation (ehk siis kõige pikemad jooksud eeldatava maratoni ajaga), tapering off (puhkus, lõdvestumine, laadimine maratoniks) ja peale maratoni veel  4 nädalat recoveryt.. Asicsi programmi pikkus on 12-33 nädalat (koos recoveryga), minu plaan tuli 13 nädalat (sh 3 nädalat recoveryt) mille peale asics soovitas ümber mõelda, kuna ettevalmistuseks jäi liialt vähe aega... Sprotid on aga jäärapäised ning plaanist tuli siiski kinni pidada, sest eesmärk vajab täitmist. Asicsi kilometraaž plaani lõpuks on 479km. Tänaseks on mul 264km täis, maratoniga koos koguneb ehk 350.. ca 100km siis miinust.. Kõige lõpuks pean siis ütlema, et plaanist pole kinni pidanud vaid järginud lihtsalt üldist jagatud know-how'd - pühapäeviti pikk jooks, nädalas üks tempo jooks ning üks lõdvestav jooks.. enesetunne on siiani paranenud iga nädalaga, oluline on ka märkida, et puhkusepäevadel on selles kõiges oluline roll :)

Ettevalmistuse krooniks oli siis kontrolltreening-võistlus Tartu Maratonil. Stardist juba Raiko rääkis, et tempo tundus mulle kohe liiga kõrge. Soojenduse tegin maru viletsa ning isegi Raiko tõdes, et järgmisel korral peab põhjalikumalt sellega tegelema. Kuskil kolmandal kilomeetril jäi Raiko aga maha, minu mõtted olid, et kiirust 5:00 lõpuni säilitada. Udupeana olin ma oma kella muidugi maha unustanud, seega jooksin rajalt ja enesetundelt saadava info põhjal. Päris adekvaatselt sai hakkama ning distants oli ju ka kõigest 23,4km.

Kangutan koos Mardiga üle Elva jõe silla. Lõpp tundub ilgelt kaugel

Kui maratoni alustasin Raikoga, siis rajal tutvusin veel kahe pühapäevasportlasega. Esimene sobiva tempoga jooksja oli Joosep, kellega koos möödus ca 8km, kuni peale eelviimast TPd otsustasin tempot veidi tõstma hakata. Veidi peale seda ilmus aga selja taha Mart, kellega koos siis lõpuni jooksime, mina koguaeg jäneseks. Paha see aga polnud, sest ähkimine kuklas sundis raskel hetkel pingutama. Positiivsena mõjus see, et mitte väga kiire alguse tõttu (kui välja arvata need esimesed kaks kilomeetrit) oli energiat lõpuni ning alates kolmandast TP-st tulid inimesed koguaeg selg ees vastu. Poolel teel olin ca 750, lõpus siis 594-s.

Seekordne 1:54:17 jäi mu parimale (2010) küll veidi alla 2min alla (1:52:32), aga enesetunne oli kordi parem, ettevalmistusele kulutatud jooksukilomeetreid kõvasti rohkem. Kahe aasta tagusele ajale kaotasin põhiliselt just alguses (üheteistkümnendast kilomeetrist lõpuni tiksus kaotust kakskümmend sekundit). Tulemusega jäin igal juhul rahule ning lähen maratonile jälle veidi julgemalt vastu.. TM pani ka järgmistele sihtidele mõtlema. Uutest maratonidest ma väga ei fantaseeri, ent sügisel võiks ju Tallinna SEB poolmaratoniks linnukese kalendrisse panna?