Tänu imeilusale ja üsna kuivale suvele on selle aasta rulluisuhooaeg kujunenud kilometraažilt üsna edukaks - tänaseks koos juba 347km, mis jääb vaid 50km-ga alla minu tipp-rulluisusuve (2008) rekordile 396km. Kuna ees on ootamas Berliini rulluisumaraton ja Eestis on kah lootust veel septembris mõned kuivad päevad tabada, siis rihin igatahes sel hooajal 400km piiri ületada.
Poole hooaja pealt, peale sammutehnika lihvimist, tekkis väga tugevalt tunne, et kiirem tempo jääb üsna kindlalt lihtsalt jaksu taha. Seetõttu võtsin käsile madalama pulsi trennid, et harjuda paremini vastu pidama. Minu puhul tähendab see muidugi sellist 160-nese taseme hoidmist.
Tartu maratonil sai samuti alguse tempot kõvasti alla võetud, et jõuaks ikka lõupuni vastu pidada - seekord ju veeti Tartu oma kah täismaratoni distantsiks välja. Ja no see rada pole mitte kergete killast. Aga igatahes sai ta võidukalt lõpuni sõidetud, abiks oli ilmselt ka päikese puudumine. Tulemus oli küll nõrk, aga vähemalt pidasin vastu.
Selle hooaja uueks rajakogemuseks oli Võru-Puiga kergliiklusrada - vaheldusrikkalt künklik, aga veidi lühike (kokku läbi Võru serva ca 5km). Trenni sai igatahes edukalt teha. Eriti mõnus oli peale lõõskavalt palavat päeva õhtul 8 paiku pooleteisetunnine sõit ja siis Kavadis õhtusuplus. Kaardile jäi see rada aga salvestamata, kuna järgmise päeva sörk paduvihmas suutis minu Garmini 110 kella õhtule saata. Õnneks vahetas Garmin selle ilusti välja ja nüüd on mul jälle uus kell. Teenindus tipp-topp.
Kuna pühapäevaks lubab hetkel veel kuiva ilma, siis plaanime Raikoga selle aasta SEB-jooksud vahele jätta ja hoopis uiskudel Saku uut kergliiklusrada proovima minna. Sealt peaks ilusa nädalavahetusetrenni mahu kätte saama.
No comments:
Post a Comment