Siit tuleb hilinenult kokkuvõte selle aasta viimasest xdreamist. Seekord juhtus nii, et üks tüdruk Porirõõmu võistkonnast väänas jala välja ega saanud osaleda. Õnneks oli elukusteline xdreamide asendusliige Indrek nõus teda asendama. Küll on tore, kui võiskonnas on mees, kes rattaid üle palkide tõstab, mutta vajunud tütarlapsi välja tõmbab, puudesaagimise enda õlule võtab jne jne.
Kavas oli eraldistart, iga 1 min tagant lasti uus võistkond rajale, seejuures alustasid üldarvestuses kõige taga asuvad võistkonnad (va muidugi Sprotttide team, kes sai oma vabal tahtel rajale kõige-kõige esimesena). Eraldistart tähendas seda, et kohe alguses pidi kaarti süvenema ja tavapärast sabas kulgemist polnud. Hiljem siin-seal siiski paar kolonni tekkis, aga üldiselt toimetasime enamuse ajast oma mõistusega. Minu jaoks oli Valgehobusemäe võistlus senisest neljast vist kõige lemmikum - ükski etapp polnud tüütavalt pikk, alad ja ülesanded vaheldusid mõnusa tempoga, lisaülesanded ei ajanud nutma ja mööda asfalti rattasõitu peaaegu polnudki. Eraldistart meeldis ka väga.
Aga nüüd asjast - traditsiooniliselt hakkas peale rattaga, kusjuures juba esimesse punkti läksime hoopis ratas käekõrval või seljas, sest tee oli paras mudaauk. Siinkohal pean ära mainima, et ma nautisin seda mudarallit täie raha eest. Niisama ju sopa sisse talluma ei roni, aga xdreamil võib või lausa peab :) Rattaralli kaardifragmentide järgi oli ka täitsa tore - minu jaoks uus kogemus (eelnevatel aastatel on seda vist kavas olnud?). Kanuuetapp kulges mööda Jägala jõge ja punktid tuli jällegi ainult kaardifragmentide järgi üles leida. Selleks ajaks oli juba päris palju rahvast jõel, nii et punktide asukohad olid päris hästi näha. Ka seekord õnnestus kummulikäimist vältida, kuigi mõni kobam paatkond ikka aeg-ajalt küljelt sisse põrutas.
Pildil suundume kanuuetapile - esiplaanil Indrek ja Kats kanuud tassimas, mina (Nete) beibetan seal taga vist niisama. Kiivrid kõigil uhkelt peas! Hiljem virutasin kogemata Intsule aeruga piki pead, nii et kiiver oli õigustatud. Foto: ahjamatkad.ee
Pärast kanuud tuli jälle sadulasse hüpata, kuid üsna pea järgnes jalgsietapp - valikorienteerumine, kus 8-st punktist tuli võtta 6. Kuna soo tundus kaardil üsna hirmuäratav, otsustasime keset sood asuvat punkti vältida ja korjasime esmalt põhjapoolsed metsapunktid. Ühega muidugi läksime rappa ka - tuiasime ringi ega saanud enam üldse aru, kus oleme. Õnneks jõudsime lõpuks mingi tee peale välja ja hiljem gps-teekonda vaadates ei olnudki totaalselt ära eksinud. Järgnes jälle ratas ja sealhulgas ka valikorienteerumine, kus me koos trobikonna inimestega ühte punkti (KP62) valest kohast otsisime ja lisaks ka ühe rumala teevaliku tegime. Nimelt oli KP 59 ja 61 vahele jääv väike tee vist üsna kenasti sisse sõidetud, aga me ei julgenud riskida ja tegime hiigelpika ringi. Loomade tundmine läks okeilt, seal oli küll suur tunglemine ja väga hästi ei näinud, aga lõpuks panime ainult põdra hammastega puusse. Intsul läks õnneks karistussaagimine väga käbedalt. Siis järgneski veel natuke ratast ja lõpuks ronisime mudast nõretavatena KP 1 juurest juba tuldud teed finiši poole. Lõpus seisime natuke aega survepesuri sabas, siis saime teada, et see poelgi lisaülesanne ja suundusime täpsust viskama. See meil ebaõnnestus (peamiselt "tänu" minu aktiivsele osalusele). Kuigi ma ei olnud märkimisväärselt väsinud, siis see karistusring koos tõusuga võttis küll jalad tuimaks ja üle seinte ronimine õnnestus küll suuresti tänu Intsu udjamisele.
Tulemuseks aeg 5:23:16 ja 98. koht (143-st lõpetanud võistkonnast)
Keskmine pulss: 151
Distants: kokku 44,6. km, alade kaupa: ratast ülekaalukad 35,7 km, kanuud ca 5,2 km ja jooksu ca 3,7 km. Minu poolest võiks jalgsietapi osakaal suurem olla, praegu on pigem nii, et tegemist on rattaorienteerumisega, kus vahepaladeks on näpuotsaga muid asju vahele pikitud.
Üldiselt leidsime peaaegu kõik punktid enam-vähem kenasti üles ja suurte fopaadega hakkama ei saanud. Aega aga läks omajagu, sest üritasime tegutseda põhimõttel "üheksa korda mõõda, ükskord lõika", et vältida asjatut tormamist ja valesid teevalikuid. Nii et võta nüüd kinni, kumb parem on - kas võtta risk ja tormata uisapäisa või kulutada palju aega kaardi uurimisele ning kindla peale välja minna (kusjuures ka viimasel juhul jääb ikkagi võimalus mõningasteks möödapanekuteks).
P.S. Kui järgmisel aastal xdreamile minek plaani võtta, siis ausõna, ma hakkan oma käsi tugevaks treenima! Nende nirude kätega on jube raske kanuutada.
No comments:
Post a Comment