Lauri: Tuuline juuli

Minu viimased rattasõidu jäävad vist juba kahe nädala taha, tegin siis kaks sõitu mööda Lõuna-Eesti maanteid. Ühe kahetunnise otsa (54 km) Trepimäelt Tartusse ja teise pooleteisetunnise Saadjärve äärest väikese ringiga Tartusse (ca 40 km). Mõnus on seal sõita. Oluliselt toredam ja kindlasti ka ilusam on Lõuna- Eesti põlde ja heinamaad uudistada, kui Harjumaa liikluses seigelda. Teisedki ratturid tundusid sõbralikumad, viibati käega ja üks naisrattur isegi naeratas meelalt.

Start Trepimäelt

Nüüd aga vahetan maanteerattaga sõidu maastikuratta vastu. Kuu aja pärast on tulemas maraton. Seega võiks enne seda sarnasel maastikult sõitmist harjutada.

Õnneks on selle aasta suvi olnud surfarile meelepärane, tuult on jagunud igasse nädalasse olgu selle päikesega kuidas on. Viimase kolm nädala peale lugesin ära kaheksa korralikku sõidupäeva, tuuliseid päevi oleks ehk isegi rohkem olnud. Sõitmas olen vahepealsel ajal päris mitmes rannas käinud, Tallinna lähedal Püünsis ja Laulasmaal ning möödunud nädala 4 erinevas Hiiumaa spotis. Ühel päeval  otsisime Kauriga Hiiumaal tuult kolmes erinevas rannas. Igalpool pumpasime lohed täis ronisime vette, saime aru et tuul on nõrk, pakkisime kõik kokku ja   kolisme järgmisesse kohta. Viimaks oli  Ristna see, kus tuul meid juba pool päeva oodanud oli ja  korralikult lustida laskis. Siinkohal pean küll märkima, e Ristnas ei olnud sellist marutuult,  millega seal peal käiakse vaid piisav, et minu 13ruudune mind lennutada jõudis. Mandrile tagasi tulles tegime lõpuks ka  veel Topul  jalad märjaks...

Tihe graafik tuleb ainult kasuks, kui muidu kipub pikemate vahede jooksul eelmisel korral õpitu või valesti tehtu meelest minema, siis nüüd sain nende päevadega olulist progressi tunda. Kui varem oli arusaamatu, kuidas laud veest lahti saada siis nüüdseks on mul arsenalis juba paar kordaläinud manöövrit. Ise kõrvalt pole näinud, aga pealtnägijate sõnul on mõned hüpped päris pikad ja kõrged välja tulnud, eks seal õhus rippudes on endal ka pärismõnus a pikk lennutunne olnud.

Hüpetes tuli järgmine arengu samm aga pool juhuslikult. Nimelt ühel Püünsi päeval tegin kogemata kaks-kolm korda backloopi/backroll koju minnes vaatasin Youtubist järgi ja hakkasin spetsiaalselt seda harjuma, nii et nüüd teen piisava hoo korral seda ka korraliku maandumisega. Õppimise järjekorras võiks ehk Pop olla loop ist varem aga Hiiumaa Jausa spotis sai ka see selgeks tehtud. Lisaks olen õhus veel proovinud ka mõned korrad mingit Railey it teha, aga sellega läheb veel natuke aega....  

Backloop ( Kaur jäädvustas ja monteeris seeria kokku)

Siiski  enda pillutamise kõrval on ka mitmete veetundidega tulnud ka parem sõidutehnika. Nii sain viimasel korral Topus juba päris korralikult ülestuult krüssata ja purjelaudadega peaegu sarnast kurssi hoida.

Ilm oli vahepeal nii lustiline, et möödunud30.07.12oli lõpuks päev kui saiilma kalipsota ja vaid lühikeste pükstega sõitmas käia. Paari tunnise sõidu ajal oli soe olla ja jahedust ei olnud tunda. Küll aga saabusid tagajärjed järgmistel päevadel kõva nohuvormis. Siiani annab see viga ennast veel tunda. Neetud kliimavöönd!

Veel üks märkimistvääriv sündmus oli mu õudusunenägu Ristnas telkides. Täheldasin päeval sõites, et mu kalipsole on vaikselt augud hakanud sisse kulunud, peamiselt istmiku osasse. Telgis uneledes nägin justkui hirmuga, et pean hakkama ka selle moega kaasa minema ja enda kalipso peal shortse kandma hakkama. Ei tea, ei ole ma selle stiilist aru saanud ja endise purjelaudurina ilmselt ei suudagi mõista kunagi. Ehk peaks hoopis kalipso augud ära lappima.