Orienteerumisneljapäevakud Hiiumaal on mulle meeldima hakanud. Rajad pole siin liialt tehnilised, just sobivad algajale orienteerujale. Mis aga peamine, siis siinsed metsaalused on kaunid ning rikkaliku flooraga. Väga palju pole küll mahti ilule keskenduda, aga ringi peab pidevalt vahtima, siis jälle kaarti ja kompassi. Kui varem arvasin, et siin saarel suurt kukeseene poegagi ei leidu, siis nüüd olen ikka mõned kohad leidnud, kust kastmegi võib kokku korjata. Eelmisel nädalal nt Lauriga Malvastes käies, leidsime ca 2x2 m tüki, millest ikka väga rammusa pannitäie sai...
See selleks. Muidu tundub orienteerumine ikka ilge tapmine. Pulss on ikka suht punases kogu aeg, tänased maksimumid olid 183, kiiremail kilomeetril (kokku üldse metsas 7,5km) keskmine 172. Eks see ole ka põhjus, miks ei suuda metsa all õigeid otsuseid vastu võtta, et verd enam pähe ei jõuagi. Pidevalt on nii, et tagantjärele kaarti vaadates tundub, et mõnelgi korral oleks võind ehk ringi minna ja kiiremat teed joosta, selle asemel, et mätastel karata.
Vahelduseks peaks ehk jälle mõne pikema ja madalama pulsiga trenni tegema.
No comments:
Post a Comment