Nete: Orissaare Xdream

Olen sel aastal kõikidel Xdreamidel osalenud, aga pole siia sellest kirjutanud (puhtast laiskusest). Osalen naistevõistkonnaga Porirõõm B-rajal, teised tüdrukud on vanad xdreami hundid.

Meie võistkond enne Rõuge etappi. Rõõmsad ja roosad - Kats, Laura, Nete

Enne esimest, Tallinna etappi kartsin Xdreami üldiselt. Enne teist etappi kartsin, et ei jaksa Haanja ja Rõuge mägedes vastu pidada. Seekord kartsin, et pimedas ratast ja kanuud sõita on jube ohtlik. Nagu aga hiljem on selgunud, pole ükski asi kartmist väärt olnud. Ilmselt on oma osa ka selles, et me oleme seda värki pigem rahulikult ja mõnuga üritanud võtta ja verd ninast välja/silme eest mustaks pole punninud. See omakorda tähendab muidugi konstantselt kohta võistlejaterivi tagumises otsas, aga ma arvan, et naiste värk, hästi küll! Ahjaa, siin on erandiks eelmine, Rõuge etapp, kus me Sprottidele peaaegu kandadele astusime, aga loomulikult panid poisid ikka oma jõu maksma ja kimasid rattaetapil natuke enne finišit mööda.

Arvestades öise etapi pikemat rada, keskendusin seekord peamiselt söögi- ja joogivaru hankimisele ning pabistamisele. Nagu Lauri juba kirjutas, siis algas asi peale rattaga ja päris esimesed punktid võtsime jorus sõites. Küll aga oli tagumine ots juba kolmandaks punktiks laiali lagunenud ja sealt edasi toimetamise üsna omatte, mis ürituse nautimise seikukohalt on päris mõnus. Eks see pimedus tempot alla võttis ja ka muidu pole ratas meie leivanumber. Lisaks veel päris mitmed möödapanekud teekonnavalikutes. Rattaetapi vahelduseks olid raketibaasi punktide otsimine ja karjääri jooksuetapp nagu rusikas silmaauku, väga mõnusad. Meie võistkonnal ongi jooks suhteliselt tugevam kui ratas ja kanuu. Kui muidu laveerisime vaheaegades pidevalt 100+ kohtadel, siis jooksuetappidel jäid vaheajad kuhugi 40-50 koha kanti. Rattaetapi suurima fopaaga saime hakkama vahetult pärast karjäärijooksu, kui sõitsime valest teeotsast mere poole ja võtsime mingi A-raja punkti, olles ise 100% kindlad, et me õiges kohas oleme. Pärast selgus, et kurjam, ikka eksisime, nii et läksime ka õiget punkti võtma. See möödapanek läks meile minimaalselt 30 minutit maksma ja nagu hiljem selgus, lisandus ka 15 trahviminutit, sest selle valepunkti tõttu sai mu SI-pulk enne lõppu täis. Pahandasin xdreami foorumis ka natuke, sest minu arust võiks ikka üks eksimus ära mahtuda. Aga noh,tagumise otsa puhul pole tõesti vahet, kas oled 102. või 98.

Stardis (keskel, kõige ilusama rattaga)

Kui kanuuetapile jõudsime, oli kell 4 läbi ja meie suureks kergenduseks hakkas valgeks minema. Kuigi tuleb tõdeda, et isegi valges oli roostikust punktide leidmine pea võimatu, ma ei kujuta ette, kuidas enamus inimesi sellega pimedas hakkama said. Üldiselt on kanuu meil veel nõrgem kui ratas, nii et veetsime merel peaaegu 3 tundi. Ainuke tore asi kanuuetapil oli see, kui sai keset Väikest Väina kanuust välja tulla ja üle mere jalutada, tõusev päike punamas. See oli mu arust tõsiselt šeff ja vastupidiselt Lauri kirjutatule oli meil seal kõndida hoopis kergem võrreldes aerutamisega. Pärats iga etappi luban, et hakkan käsi ja õlgu tugevaks treenima, aga tegelikult ei tee midagi ja järgmine kord jälle kaeban oma jõuetute spagett-käte üle. Pärast kanuud tulnud jooksuetapp oli lausa mesi, nii kerge ja mõnus oli end pärast kanuus kössitamist liigutada. No ja muidugi lõi mu tagumik üsna pikast rattaetapist ka pilli, pole veel harjunud kitsa sadulaga sõitma.

Kogu võistluse kõige jõhkram asi aga ootas meid lõpus - see õnnetu redelil turnimise ülesanne. Ma kardan paaniliselt kõrgust ja see teine pulk, millest üle tuli turnida, läheb minu klassifikatsioonis juba päris hirmsa kõrguse alla, nii et üleval turnides sain ikka pilli lahti. Õnneks juhendas julgestaja nii ilusti ja rahulikult, et suutsin asja ära teha ja meie võistkonna kõige julgem tüdruk Kats vormistas asja lõplikult ära. Nii et ennast ületade saime selle ülesande tehtud. Hiljem selgus, et päris paljud naised seda ei teinud ja vaadates kõiki neid sinikaid oma jalgadel, siis ütleks, et võib-olla oleks see tegemata jätmine olnud õige otsus, hehe. Aga jah, oli ikka raske küll, lisaks hirmule oli ka kohutavalt väsitav ja pulgavahed olid jube suured.

Kokkuvõttes puhas aeg 10:37:07, koos trahviga 10:52:07 ja 102. koht, naistest 14. Kella aku suri kanuuetapi alguses ära, selleks ajaks olime läbinud 70,2 km ja keskmine pulss oli 149. Ilmselt päris 100 km täis ei tulnud, aga palju vist puudu ka ei jäänud.