Indrek hõiskas, et jookseb pool maratoni sel sügisel maha. Ma panin see eest end 14. Tartu Ratta Maratoni nimekirja. Kevadel sai juba maanteel Ratta Ralli 135 km läbi tehtud, küll siis teen selle 89 ka mööda maastikku läbi.
Kilometraaž pole küll kaugeltki võrdne Küljetuulele, aga ratta peal olen vist sel suvel kõige rohkem tunde veetnud, selle ajaga olen kokku läbitud umbes viis poolsada kilomeetrit. Seda peab isegi kahetsusega tunnistama, sest tegelikult tahaks rohke vee kui maa peal olla. Pühapäeval tegin viimase sõidu, eesmärgiks teha üks väga pikk ja rahulik trenn. Kellaaku suri küll poole peal ära aga rattakompuuter ütles, et umbes kolme ja poole tunniga uhasin 70 km kodust Muugale ja väikse ringiga sealt tagasi. Kiirust liiga palju sees ei olnud, nii jäi ka pulss sinna 120 kanti.
Viimase sõidu ajal täheldasin aga kaks korda päris ohtlikku olukorda, kus ülekäigurada ületavale ratturile, kel oli ratas käekõrval, ei antud teed. Seda isegi siis kui ta keset sõiduteed juba seisis. Kord nägin seda pealt kui isa pojaga teed ületada tahtis teine kord sain seda ise tunda. Mina pääsesin tänu oma hulljulgele suhtumisele ja otsustuskindlale sammule isegi kiirelt üle tee, kuigi pidurite kriginat oli kuulda. Aga too isa koos oma lapsega pidi päris mitu autot mööda laskma enne kui tee sai ületatud. See uue liikluseeskirja segadus, et kord peab ratturile teed andma ning kord mitte, ongi viinud meid nüüd selleni, et kui sul ratas kaasas on muutud sa justkui nähtamatuks.... Nii et olge ettevaatliku, kui ülekäigurajal teil ratas kaasas peaks olema!
No comments:
Post a Comment