Hooaja lõpp läks peamiselt uisku sõites, sest pallikesele jäid klassikasuusad lihtsalt liiga pehmeks ja sõidumõnu muutus olematuks. Kas siis määrisin ennast täitsa kinni ja laskumise peal käisin peaaegu ninali või ei olnud üldse kohe mingit pidamist. Lisaks on paksukestel see va mäest üles ronimine ka ikka hirmraske. Nii, et suureks lemmikuks sai Harku ring.
Kõige rohkem jäi kripeldama see, et klappinud ükski uisustiilis peetava maratoni kuupäev. Nii oleks tahtnud poolt maad sõita, rosinakuklit närida ja mustikasuppi lürpida... Liiatigi kui mõni trenn kohe nii hästi sujus, et pikemakski kui poolmaraton venis.
Eraldi võiks välja tuua ühe lemmiktrenni ka, mille data on küll paraku kaduma läinud. Läksin ühel heal kolmapäeva hommikul Harku ringile, sest tundus, et midagi targemat pole teha. Tegin ühe ringi ja tundus mõnus, siis tegin teise otsa ja et ikka midagi targemat teha polnud, lasin kolmanda ka. Täiesti meditatiivne kogemus. Ilmselt oleks veel neljandagi teinud aga ei olnud üldse jooki kaasa võtnud ja janu sundis pooleli jätma. Kokku tuli trenn 24 km. Oleks kõik trennid ainult sellised...
No comments:
Post a Comment