Nii. Ei olegi siia see hooaeg midagi postitanud. Ei ole nagu midagi väga postitada olnud. Hooaeg kokkuvõttes on olnud teistsugune kui eelmine aasta. Kui 2009 aastal ma veel väga teadlikult suusatrenniga ei tegelenud, siis eelmine aasta oli ilmselt esimene terve mu elu jooksul, kus sai korralikult jälgitud ja üles märgitud terve hooaeg. See aasta oli selles mõttes kindlasti tagasiminek, et sügise poole ütles mu iidsel Polari pulsikellal vöö üles. Patarei sai ilmselt tühjaks, sest need näidud, mida sealt sai, olid ikka täitsa suvalised. Vahetada seda aga ei saa. Vähemalt ilma vööd lõhkumata. Kui teised Sprotttid ikka järjest parandavad oma varustust, siis minul läheb see aina kehvemaks. Suusad on lausa rääbised ja ühel on nende maratonitrügimistega ninalt see dekoratiivne plastik maha tulnud. Ühtlasi tabas mind detsembris ka mingi gripi laadne tüüp ja seega läks terve kuu põhimõtteliselt raisku. Alles jõulude paiku sain reaalselt sõitma hakata. Kuna dataga on seoses pulsikellaga kehvad lood, siis olen ka enda spordipäevikut kehvalt pidanud ja ausaltöelda ei teagi, kas enne Tartu Maratoni tuli ca 250 km läbisõitu või mitte päris.
Tartu Maraton ise oli oma üldiste olude mõttes mõnus ja üldmulje jäi ka positiivne. Varustusega oli siiski mõningaid altminekuid. Esmalt ei saanud ma Matust läbi sõites oma punsut lahti ja seetõttu pidin tagasi punkti sõitma. Ega ma sealt väga läbi ei olnud läinud, aga ebamugav oli "vastuvoolu" sõita igatahes. Ühtlasi ajas see äpardus mind närvi, kaua oodatud vedelikku pidin veel kauem ootama ja võiks öelda, et entusiasm sai kõva hoobi. Umbes 15. km-l hakkas ka pidamine trikitama (Suusavendade altminek). Aga juurde ei tihanud ka panna, et kui ikka ei pea, siis on veel väärtuslikku aega kaotsis (väga rumal suhtumine). Mingil hetkel astus ka keegi mu kepi peale ja käepide tuli küljest ära. Kuna tegemist oli kerge mäest alla minekuga ja olin just keppe tõukelt tagasi ette toomas, jäi see vars ise ikka üsna kaugele maha. Jällegi pidin "vastuvoolu" astuma ja kaotasin seeläbi aega. Sõidu teine pool hakkas siiski mõnusamaks minema ja erinevalt eelmisest aastast sain selles ideaalses jäljes ka üsna lõpus veel tempot tõsta ja paaristõugetega lõpuni minna. Nete muidugi sõitis jälle sõgedalt ja eks see esialgu ajas ka veidi kadedaks. Kokkuvõttes - aeg tuli juba palju parem kui 2010 ehk siis 5:58:00 vs 5:32:11. Koha mõttes kukkusin, kuid õnneks mitte oluliselt - stardinumber 3006 ja koht 3043.
Haanja Maratonil oli see aasta kahjuks kehvemapoolne ilm. Ilmanaljade tõttu läks ka suusa pidamine alt ja kokku määrisime rajal 3 korda juurde Netega. Üldmulje tuli siiski taas hea. Ühtlasi olen aru saanud, et olen seal üsna õiges stardipositsioonis. Kui eelmine aasta sõitsin numbriga 861 ja lõpetasin kohal 853 ajaga 3:35:10 (tõus 8 kohta), siis see aasta sõitsin numbriga 970 ja lõpetasin kohaga 996 ajaga 4:23:40 (langus 26 kohta). Haanja Maratonil oli veel see ka tore, et lõpuprotokollis olid kõik Sprotttid ikka uhkusega Sprotttid!
See nädal olen siis hoogsalt uute suuskade otsimisega tegelenud. Esmaspäeval proovisin ühtesid kasutatud Fischer RCR Classic Vasasid. Erinevalt mu enda praegustest Visu Victory Classicutest olid need Fischerid vähemalt minu kaalule mõeldud ja pidama sain need tunduvalt paremini. Kaaluvahe suuskadel endil jällegi praktiliselt polnud. Libisemine tundus ka enam-vähem võrdne (sõitsin testimise mõttes ühe Dendropargi ringi nendega ja ühe enda omadega). Eile kammisin ka poode, aga sealt ei ole küll midagi võtta enam. Täna proovisin Eesti B-koondise noore suusataja Timo Simonlatseri Madshus Hypersonic C3 suuski. Pean tunnistama, et ega nad ise ei sõitnud. Järgmine nädal on veel plaanis proovida erinevaid asju. Võib-olla ka midagi Kaspar Koka suusakogust, eks näis. Hammas neile vist peale ei hakka, aga proovida on tore ikkagi. Hetkel ma aga kahjuks eriti kindel ei ole, et see kevad endale uued suusad leian. Aga järgmist hooaega sõidaks hea meelega juba mõne uue ja parema suusapaariga.
No comments:
Post a Comment