Lauri: Ratastega lohe

Blogis on jälle rahulikum aeg, keegi vist väga võitlemas ei käi ja juunikuu oli niikuinii pigem jalgpalli vaatamine tugitoolis. Aga päris tubaseks ma siiski pole jäänud, tuleb ju proovida ära kasutada iga väiksemgi päikese ja värske õhu saamise võimalust, mis meil siin paari kuu jooksul antud on. Sellegi poolest  jätan jooksmise sel suvel teistele. Kevadel tehtud paus on veninud plaanitust pikemaks ja las venib veel.... äkki nii sügiseni. Vahelduseks on päris mõnus mitte joosta, jalad saavad trampimisest puhata. Selle asemel tegelen suuremalt jaolt rattasõidu ja surfiga.

Ratta kilometraaži on tänaseks kogunenud nii 1200 km kanti. Ei ole ehk suurim saavutus rattasportlasele, aga minu arvestuse järgi märgatavalt suurem kilomeetrite hulk kui varasematel suvedel. Valdava osa sellest olen läbinud maanteerattaga Tallinna lähiümbruse teid läbi kammides. Võrreldes jooksuga  on see oluliselt huvitavam, saab ühe trenniga palju rohkem uusi kohti näha kui ühe tunniajase lippamisega. Pühapäeval  näiteks tegin kodu ja Vääna-Jõesuu otsa ( ca 63 km; 2:20), nii et Väänas ka korra meres ujumas sai käidud. Alati külm Vääna-Jõesuu vesi oli päris heaks jahutuseks palavale ilmale. Garmini pulsikell on remondis, nii siis on asenduseks Suunto. Suurt statistikat selle tulemusel ei ele teinud, olen vaid püüdnud teha nii 2-3 tunniseid trenne jättes pulsi 130 kanti. 

Katariina kai 06.09. Autor Surphy

Selle suve tõeline hitt aga on lohesurf. Ei tea, miks ma nii kaua selle vastu põiklesin, aga see on pagana mõnus! Eelmine aasta alustades tundus ilmvõimatult küll raske, aga nüüd on triibutamine juba päris nauditav ja möödunud reedel tegin juba prooviks esimesi hüppeid. Tehnika pole veel selge, nii et ma täie kindlusega ei tea, kuidas neid teha, aga lennata on hea. Eks võrreldes purjelauaga on seal ka neid miinuseid, alates pikkadest liinidest ( ca 20 m nöörid, mis minu ja lohe vahel on), mille külge vees alati vetikad jäävad ja mis mul tihti sassi lähevad. Samas aga isegi need tunniajased sasipuntra arutamised on seda naudingut väärt. Selle lustimise kõrval poel ma kahjuks sel hooajal oma purjelaua varustust veel välja võtnudki.  Peaks ikka korragi suvel ka purje märjaks tegema ja laua vette viima. Kuigi nii lohe kui laud on omamoodi toredad on suurim vahe ikka kogu selle kama transpordis. Nüüd siis taban ära kui mõnus on kui kogu su surfivarustus mahub autosse ja sa ei pea igakord ilmatumat koormat auto katusele siduma. 

Teine  positiivne asi on, et lohetamas käies saan ma vähem tünni kui lauaga. Lauaga oli tihti nii, et paistis justkui puhuks päris rahuldavalt (alates 7-8 m/s) aga lauda käima ikka ei saanud. Aga selline mõtetu tiksumine peale koormavedu on nüristav. Eile käisin lohega Püünsis, tuult oli vast 5-6 m/s, aga lohe töötas mõnusalt. Õhtu edenedes kukkus veel ära ehk isegi alla 5 m/s, aga natuke pumbates sai mõnusalt glissata, laudurid aga seisid paigal. Eilne edasiminek oli ka see, et tegin terve tunnise sõidu ilma et lohe oleks korrakski vette kukkunud, kõik pöörded tulid enam-vähem suurte viperusteta välja. Hüppeid jällegi eile teha ei mõistnud, pean vist Youtube’ist natuke videoid vaatama.

Rannas näeme!