Lauri: Xdreami IV etapp Roostal

Et seekordne etapp toimus Tallinnast pooleteise-kahe tunni autosõidu kaugusel otsustasime Kauriga juba eelmisel õhtul kohale minna, Uril olid muud kohustused ta liitus meiega alles hommikul. Kuna ma käisin enne veel Eesti-Itaalia jalgpalli matši vaatamas, jõudsime Roostale alles 2 öösel. Kuna väljas oli pime ja märg oli mu ettepanek telk koju jätta ja kasutada ära surfmobiili mahutavust - viskasimegi rattad välja ja mahtusime probleemideta autosse magama. Vaatamata asjaolule, et magama saime hilja, sai hommikul kauem magada, nii et kui auto luugi lahti lõime oli tühi parkla täitunud teiste võistlejatega, kes usinalt oma varustust komplekteerisid.

Kogu tavalise varustuse komplekteerimise kõrval oli mulle kuskilt meelde jäänud lõik, et natuke õlut pidi võistlemisele head tegema. Kuna Uri oli selle mõjus pehmelt öeldes skeptiline, tegime Kauriga siiski katset ja jagasime kahe peale ühe 0,3 l Tuborgi.

Start anti nii nagu tavaliselt päevastel etappidel 10:20. Esimese osana tuli läbida jalgsi, selle jooksul tuli võtta üks punkt ning joosta vahetusalasse, kust edasi liiguti ratastel. Kohe alguses tegin ka selle korra suurima vea ja tõmbasin end kohe kinni ja pulsi üles. Oleksin võinud alustada oluliselt rahulikumalt ja tempot etapi edenedes tõsta.

Ratta etapp oli suhteliselt lühike - 4,9 km, kuigi alustuseks läks see lihtsalt ei pannud me järgmisesse vahetusalasse keeravat väikest teerada õigel ajal tähele ja kaotasime aega. Vahetus alast tuli maastikule paigutada kümnest punktist valida ja ära võtta kuus. Esimese punkti võtsime koos meeskonnaga "Soosambla Suusaklubi", teise punkti juures jooksid nad aga eest ära. Hiljem selgus, et lõppkokkuvõttes tuli see võistkond neljandaks, oleks me ka siis kiiremad olnud.... kes teab.

Olles läbinud kõik jalgsi punktid hüppasime taas sadulasse ja suundusime Dirhami sadama poole. Vahele põikena, üldse oli päris huvitav Roosta metsaalustes seigelda ja möödunud surfilaagreid meenutada. Vahepealne rattaetapp oli kokku 12, 5km, järgmisesse vahetusalasse jõudes olime 42 kohal, järgneva jalgsi etapi läbisime 29. ajaga.

Kui jooksu alguses hoiatati võistlejaid ette, et merega kokku puutudes tuleb olla ettevaatlik siis nüüd jõudis see aeg kätte. 2,8km pikkusel lõigul oli neljast punktist 2 paigutatud merre kivide külge nii, et sinan jõudmiseks tuli kuni vööni külmas merevees kahlata. Rajal oli mõni üksik sell, kes mugavuse mõttes vette minnes jalanõud ära võttis, kuid me ei hakanud pikalt mõtlema ning kargasime merre. Jahe oli tõesti, kuid mitte nii külm et valus oleks.

Kuna minul oli pulsiga endiselt probleeme, lootsin et kanuu etapp võiks varem tulla. Ülakehaga sõudes on mulle oluliselt paremaks puhkuseks kui jalgadel jooksmine või väntamine. Nii siis paigutasime see kord Kauri punktivõtja rolli, nii et tema istus ees, ma keskel ja Uri nagu alati roolis. Kui mullu oli kanuusõit meie üks nõrgimaid külgi, siis juba eelmisel etapil täheldasime, et oleme selles alas kuidagi moodi paremaks muutunud ning võime suudame seal isegi kohta parandada. Kuna merel oli kerge laine, siis saime mõnes kohas isegi glissi, mis surfari meele eriti rõõmsaks teeb. Samas aga võime ka rahule jääda asjaoluga, et me ümber ei läinud lainete peale. Üks kanuuetapi poi oli vee alla kadunud, käisime seda küll otsimas, aga kohtunikud suunasid meid märki võtmata edasi liikuma. Lõpuprotokollis tehti kõigile mingi mahaarvestus, nii et need, kes punkti võtsid oleks samas seisus endega, kes seda hiljem enam võtma ei pidanud.

Läbitud distants

Kui kanuu etapil sain ma natuke puhata ja pulss langes, siis ratastele joostes oli see jälle laes, nii et pausist polnud erilist kasugi. Kuna aga kaardilt oli näha, et lõpp on lähedal, ei olnud enam mõtet end tagasi hoida ning andsime väntadele valu. Kui jalgsi etapil merre jooksmine eriti ei mõjunud, siis peale kanuu etappi hakkasid paljudel jalad külmast krampi kiskuma. Möödusime paarist võistkonnast, kes hoo olid maha võtnud või lausa pausi teinud, et jalad taas normaalselt tööle saada. Kanuualalt oli ratast Roosata puhkekeskuseni veel vaid 5,1 km. Rattad vahetusalasse pannud tuli läbida lisaülesanne, mis sel korral oli minigolf. Võistkond pidi võimalikult kiiresti läbima vabalt valitud minigolfi raja ning finišisse jooksma. Nüüd lõpus aga jõudis külm ka Kauri jalgadesse ning viimane 500 m oli tema jaoks suhteliselt kangutamine.

Kokkuvõtteks aga saime väiksematele tõrgetele vaatamata sel korral oma senise parima koha – 25. ja hooaja kokkuvõttes 33. Eelmisel aastal saavutasime 74. koha - vapustav areng! Minu arvamus, et edu peitus enne starti manustatud õlles...